• Olulised momendid

    • Vedurijuhil on väga vastutusrikas töö.
    • Töögraafik võib tuua kaasa pikalt kodust eemal olemist.
    • Olulisel kohal on vene keele oskus.
  • Töö iseloom

    Vedurijuhid juhivad kauba- ja reisironge soovitavasse sihtpunkti. Nad töötavad koos vedurijuhi abiga nii elektri- kui ka diiselrongidel.

    Suuremates vabrikutes, tehastes ja kaevandustes töötavad oma territooriumisisesed raudteed, millel liikuvaid kaubaveoseid juhivad vedurijuhid. Lisaks ühest peatusest teise sõitmisele on osa vedurijuhte spetsialiseerunud depoodes manööverdamistele. Depoo vedurijuhtide töö – erinevate sõiduradade vahel manööverdamine ning vagunite külge- ja lahtihaakimine – on tunduvalt keerukam kui raudteel ühest kohast teise sõitmine. Nii reisijate- kui ka kaubaveoga kaasneb suur vastutus, et rong õigeaegselt ja heas korras sihtpunkti jõuaks. Erinevalt auto juhtimisest pole vedurijuhil vaja rooli keerata. Rongi liikumist reguleeritakse kiirendus- ja pidurdushoobadega.

    Rongi juhtimisel tuleb vedurijuhil pidevalt jälgida juhtimispuldi mõõdikuid ja näitajaid, panna tähele ja reguleerida kiirust, kütuse hulka, mootori temperatuuri ja rõhku pidurites. Nii sirgel raudteel kui ka depoodes manööverdades tuleb väga hoolikalt jälgida kokkuleppelisi raudteesignaale ja märke, mis lubavad, keelavad või suunavad rongi liikumist. Vedurijuht peab olema kursis rongi ja raudtee tehnilise seisukorraga. Rong tuleb enne teeleminekut alati üle vaadata, sest vedurijuhi sõidustiili ja juhtimisvõtete valik sõltub ka sellest, kui palju on vaguneid ja milline on laadungi mass.

  • Töökeskkond

    Vedurijuhi töökeskkond on mürarohke. Suurematel raudteedel on sõiduolud tavaliselt head, kuid väiksematel ja kõrvalisematel teedel tuleb tihti hakkama saada ka keerukamates teeoludes (nt talvel täistuisanud raudtee).

    Vedurijuhid töötavad tihti öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal, sest rongid on käigus 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Töö käib vahetustega. Töövahetuse pikkus on 12 tundi, töönädalas on kokku 35–40 töötundi. Kaubarongid sõidavad vastavalt klientide vajadustele, seetõttu on mõnel rongimeeskonnal ebaregulaarsed tööajad – kaugeid sõite tegevate rongide meeskonnad võivad mitu ööd järjest kodust eemal olla. Reisirongide juhtidel on regulaarsemad ja kindlamad vahetused.

    Vedurijuhid kasutavad veduri või rongi juhtimiseks pardaarvutit. Rongiliiklust korraldatakse raudteel signalisatsiooni- ja sidevahendite (raadiojaamade ja telefonide) abil.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Vedurijuht peab hästi tundma liiklus-, töö- ja tuleohutus- ning keskkonnakaitsenõudeid, valdama esmaabivõtteid, suutma õigesti tegutseda ohuolukorras, tulekahju või raudteeliiklusõnnetuse korral. Väga tähtis on tunda rongi ehitust ja tehnilisi nõudeid, raudteeliiklust korraldavaid dokumente ning rongiliikluse spetsiaalset signaalsüsteemi.

    Oluline on vene keele oskus, sest raudteetranspordis tuleb palju suhelda venekeelse elanik- ja töötajaskonnaga ning täita venekeelseid dokumente.

    Vedurijuht peab olema koostöövalmis ja taluma hästi füüsilist koormust. Tema osavatest kätest, tehnilisest taibust ja otsustusvõimest sõltub raudteeliikluse ohutus. Loomulikult on tänapäeval vajalik ka arvutioskus.

    Vedurijuhi töös tuleb alati arvestada sellega, et kaubarongid võivad vedada ohtlikke kaupu ja et liikluses võib juhtuda õnnetusi. Seega ei tohi vedurijuhtidel olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võiksid tekitada raudteeliikluses ohtlikke olukordi. Vedurijuhil peab olema hea kuulmine ja nägemine ning silmade ja käte vaheline koordinatsioon. Eestis on naistel keelatud töötada auru-, diisel- ja elektriveduri juhina.

    Vedurijuhid peavad regulaarselt läbima tervise- ja teadmistekontrolli.

  • Haridus ja väljaõpe

    Vedurijuhil peab olema vedurijuhiluba. Seda saab taotleda pärast keskhariduse omandamist ja raudteeveeremi juhtimiseks vajaliku koolituse või väljaõppe läbimist. Vedurijuhiks saavad vaid need, kes on varem töötanud vedurijuhiabina. Vedurijuhi luba kehtib 5 aastat. Loa pikendamiseks tuleb sooritada teooriaeksam.

    Otsi sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist. 

  • Töövõimalused

    Tööd saab kas riigile kuuluvates või erakapitalil töötavates raudteefirmades.

    Raudteetransport on Eesti jaoks oluline majandussektor transiidikaubanduses Venemaaga – Eesti on vahelüliks Venemaa kaupade jõudmisel Lääne-Euroopa turgudele ja vastupidi, samuti on raudteel oluline osa täita vabariigi sisesel kaubaveol (põlevkivi, mets, vanaraud).

  • Sissetulek, soodustused

    Vedurijuhid saavad üldjuhul põhipalka, millele võib tulemuslikuma ja kvaliteetsema töö eest saada lisatasu.

  • Lisateave

    1. Eesti Raudteelaste Ametiühing
    2. Vedurimeeste Ametiühing 
    3. Eesti Vedurimeeste Kutseliit 

    Kirjeldus on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Raudteelaste Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Autojuht

    Veoautojuht. Veoautojuhid veavad veoseid sihtkohta – võtavad lähtekohast kauba auto peale ja toimetavad selle edasi lattu või viivad laevale, lennukile, rongile või otse kliendile. Töö nõuab otsustusvõimet, täpsust, ...

    Loe täpsemalt »