• Olulised momendid

    • Vaimuliku töö eeldab sisemist kutsumust, usku Jumalasse ja piiblis kuulutatusse.
    • Vajalik väga hea suhtlemisoskus ja empaatiavõime.
    • Seda ametit peetakse üldjuhul kogu elu.
    • Kasuks tuleb hea pingetaluvus.
  • Töö iseloom

    Kuigi Eestis on esindatud kõik suuremad maailma usundid, on viimase 800 aasta jooksul kuulunud valdav osa siinsest rahvast ühte või teise kristlikku uskkonda ehk konfessiooni. Järgnevalt on püütud vaimuliku ametiga seonduvat üldistada, kuigi nii mõneski küsimuses on kirikutes sajandite jooksul välja kujunenud praktika erinev.

    Kiriku keskne ülesanne on piiblis kirjas oleva evangeeliumi ehk Jeesus Kristuse kuulutatud rõõmu­sõnumi edastamine inimestele sõnas ja sakramentides. Selle jaoks on kirikus ordineeritud vaimulikud, kes otseselt vastutavad koguduse vaimuliku töö eest. Lisaks neile on kirikus palju teiste ametite esindajaid ja ülesannete täitjaid, et aidata jumalateenistusi ja talitusi pidada, hoolitseda kiriku ja kirikuvara eest, õpetada lapsi ja noori, abistada vanu ja haigeid.

    Vaimulikuks nimetatakse inimest, kes on saanud nõutava hariduse ning on kiriku korra järgi kutsutud ja vastava talitusega ametisse pühitsetud ehk ordineeritud. Vaimulikud täidavad kirikus mitmesuguseid ülesandeid, omavad erinevat vastutust ja volitusi. Kiriku ajaloo jooksul on välja kujunenud järgmised vaimulikud ametid:

    • Piiskopid kannavad apostlite järjepidevust kirikus ja juhivad kirikut. Nad kuulutavad sõna, juhivad sakramentide toimetamist ning vastutavad distsipliini eest, nõnda et nad on kiriku üle­vaatamist („piiskop” tähendab ülevaatajat), pidevust ja ühtsust esindavad hinge­karjased. Piiskopid seavad ka ametisse õpetajaid ja diakone.
    • Õpetaja on kohaliku koguduse karjane (pastor, preester), kes peab jumalateenistusi ja kirikutalitusi, õpetab usku, teeb hingehoiutööd ja vastutab kirikukorra täitmise eest. Selles mõttes ei ole koguduse õpetaja mitte ainult õpetaja, vaid ka preester ja presbüter (st kogudusevanem).
    • Diakoni nimetus viitab teenimisele. Diakoni kutsumus on kristliku armastuse jagamine vanadele, haigetele, üksikutele ja allasurututele. Diakon osaleb ka jumala­teenistuse pidamisel, eelkõige on seal diakoni eesõigus piiblist konkreetse kirjakoha ettelugemine ja ühispalve juhtimine. Diakonid on enamasti õpetaja abilised koguduse üldise elu korraldamisel ja jumalateenistuste pidamisel.
  • Töökeskkond

    Vaimuliku peamine töökoht on tema kogudus(ed). Jumalateenistusi peetakse kirikus, vastavas pühitsetud ruumis või kohas. Koguduse kantselei tegutseb üldjuhul kiriku juures või eraldi asuvas koguduse­majas ehk pastoraadis. Kristlikud talitused võivad toimuda ka koguduseliikme kodus, kohalikul kalmistul või mõnes teises kokkulepitud kohas.

    Tööaeg pole kindlalt määratletud. Teenistused on üldjuhul igal pühapäeval (adventistidel laupäeviti) ja kõigil suurematel kirikupühadel (lähtuvalt konkreetse kiriku kalendrist). Kirikutalitusi (ristimine, leer, laulatus, matused jt) tuleb viia läbi vajadust mööda.

    Vaimulik kannab enamikus uskkondades teenistusel eririietust.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Peamine eeldus on kindlasti kristliku õpetuse tunnistamine ja kiriku liikmeks olek.

    Vaimuliku töö eeldab esinemiskindlust, head väljendusoskust ja keeletunnetust. Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelte oskus ja musikaalsus.

    Kuna vaimulik peab olema oma käitumisega kogudusele eeskujuks, eeldab amet laimatut renomeed. Üldiselt tuleb vaimulikule tema töös kasuks lai silmaring ja teadmised paljudelt elu­aladelt. Näiteks tuleb väiksemates kogudustes vaimulikul hoida korras ka raamatupidamine. Kindlasti peab tundma ka kunsti- ja kultuurilugu, psühholoogiat ning kreeka, ladina ja heebrea keelt.

    Enamikus kirikutes on õigus vaimulikuks saada vaid meesterahval. Naisi pühitsevad Eestis tegutsevatest kirikutest sellesse ametisse vaid luterlased, metodistid, baptistid ja nelipühilased. Katoliku ja õigeusu kirikus on vaimulikul üldjuhul keelatud abielluda. Õigeusu kirikus võib preester abielluda enne ametisse pühitsemist. Ülejäänud Eestis tegutsevates kirikutes on vaimulikel abielu lubatud.

    Kutsealal töötamist toetavad isiksuseomadused on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatia­võime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus.

    Väga raske on vaimulikuna tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Vaimuliku amet eeldab üldjuhul erialast kõrgharidust.

    Õppimisvõimalused: Rajaleidja kõrgkoolide andmebaas.

    Gümnaasiumis on vaimulikuametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele ja kirjandusele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele, ning aja-, usundi- ja kultuuriloole, samuti laulmisele. Kindlasti tuleb kasuks aktiivne tegevus kodukoguduses.

  • Töövõimalused

    Kogudusi on kõigi Eesti tegutsevate kirikute peale kokku mitusada, neist märkimisväärne osa on eraldi oma vaimulikuga katmata ehk ühel vaimulikul tuleb teenida tihti mitut kogudust.

    Vastava erihariduse saanud vaimulikke ootab töö ka vanglate, haiglate ja sõjaväeosade juures. Tihti töötavad vaimulikud oma põhitöö kõrvalt ka kooliõpetajana, andes usundiõpetuse tunde, või tegutsevad mõnel muul lähedasel ametikohal.

    Eesti suurimad kirikud on Eesti evangeelne luterlik kirik ja Moskva patriarhaadi õigeusu kirik. Arvestatava liikmes­konnaga on Eestis veel evangeelsete kristlaste ja baptistide koguduste liit ja Eesti apostlik õigeusu kirik.

    Oma kogudust hoole ja armastusega teenivat vaimulikku võidakse kutsuda teenima suuremat kogudust või valida mõnele kõrgemale ametikohale oma kirikus. Võimalus on teha vaimulikutöö kõrvalt ka akadeemilist karjääri.

  • Sissetulek, soodustused

    Vaimuliku sissetulek sõltub konkreetse koguduse suurusest ja võimalustest. Kogudustele tehakse ka annetusi.

    Tavaliselt hüvitatakse koguduse poolt tööülesannete täitmisega seotud telefoni- ja kütusekulud. Üldjuhul tagab kogudus oma vaimulikule ka elamispinna.

  • Lisateave

    Enamikku siinsetest kirikuist ühendab Eesti kirikute nõukogu. Selle liikmed on Eesti evangeelne luterlik kirik, Eesti evangeelne kristlaste ja baptistide koguduste liit, Eesti metodisti kirik, roomakatoliku kiriku apostellik administratuur Eestis, Eesti kristlik nelipühi kirik, adventistide koguduste Eesti liit, Armeenia apostliku kiriku Eesti püha Gregoriuse kogudus, Eesti apostlik õigeusu kirik, Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik, Eesti karismaatiline episkopaalkirik.

    Loe ka Rajaleidja pesroonilugu vamulikust Katrin-Helenast. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös EELK usuteaduste instituudiga.

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Ajaloolane

    Koolitaja

    Psühholoog

    Nõustaja

    Õpetaja