Vagunijärelvaataja

Prindi Vagunijärelvaataja
  • Olulised momendid

    • Vagunivaatajal on väga vastutusrikas töö – ta tagab rongide ohutu, avariideta liikumise.
    • Eelduseks on hea füüsiline vorm ja teadmised tehnikast.
    • Töövahetus võib kesta 12 tundi.
  • Töö iseloom

    Vagunijärelevaatajad töötavad raudteel reisijate- ja kaubaveo ning raudtee infrastruktuuri haldamise ettevõtetes. Nemad teevad vagunite hooldus- ja remonditöid. Nad tagavad rongide ohutu, avariita liikumise.

    Vagunijärelevaataja alustab liikuvate vagunite ülevaatust, kui rong saabub jaama. Ta jälgib rattapaaride liikumist, automaatsiduri ja piduriseadmete korrasolekut ning kontrollib rikkekahtlusega seadmed hiljem üle ja leiab liiklusohtlike riketega vagunisõlmed ja -detailid. Ta viibib ka ilmnenud rikete remondi juures ja kontrollib kvaliteeti.

    Vagunijärelevaataja otsustab mittekorras vagunite mahahaakimise ja teatab ülevaatuse lõppemisel vagunite valmisolekust laadimiseks või liikumiseks. Kõikidele vagunitele tuleb enne laadimist (kaubavagunid) või rongi koosseisu paigutamist (reisivagunid) teha tehnohoole. Pärast veduri külgehaakimist ühendab vagunijärelevaataja pidurivoolikud ja teeb automaatpidurite täisproovi. Pärast piduriproovi jälgib ta aga rongi lahkumisel veduri kõrval piduriseadmete tööd. Mõnikord jälgib vagunijärelevaataja ka vagunite põhiseadmete töökorda rongi liikumise ajal jaamade vahel.

    Kaubaronge komplekteeritakse koostejaamas. Reisivagunite jaoks on eraldi sisejärelevaatajad, kes kontrollivad koostejaamades saabuvate vagunite sisevarustust ja inventari (nt WC-potte, ventilatsiooniseadmeid, katlaid, aknaid, istmeid, trepiastmeid jms).

  • Töökeskkond

    Vagunijärelevaatajate töö on liikuv: nad töötavad põhijaamades asuvates tehnohooldepunktides, viibides põhiosa oma tööajast välistingimustes. Vagunijärelevaataja peab alati arvestama sellega, et ümberringi liiguvad rasked veeremid. Rongid liiguvad pidevalt – 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Vagunijärelevaatajate töö on korraldatud 12-tunniste vahetuste kaupa. Töögraafik koostatakse tavaliselt üheks kuni kolmeks kuuks ette. Ootamatute rikete või avariide korral kutsutakse töötajad välja ka vabadel päevadel, aga seda juhtub harva.

    Vagunijärelevaataja töövahendid on sarnased lukksepa töövahenditega (vasar, meisel, mutrivõtmed, mõõdulindid, šabloonid jms), erinevus on vaid mõõtmetes – raudteespetsiifilised töövahendid on tavalisest suuremad. Töökohustusi täites peavad vagunijärelevaatajad kandma tööandja antud erirõivastust ja omama korras kontrollmõõteriistu.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Vagunijärelevaataja peab põhjalikult tundma raudteeveeremi ehitust ja vagunidetaile, oskama teha raudteeveeremi tehnohoolet ja remonti. Vajalikud on keevitajaoskused (elekter-gaaskeevitaja tunnistus). Igapäevatöö eeldab suutlikkust kasutada mitmesuguseid tõste- ja transpordivahendeid, vajalike tehniliste dokumentide lugemist, lukksepatöö tundmist jpm. Vagunijärelevaataja peab oma töö ja vagunite seisukorra väga täpselt ja korrektselt dokumenteerima ning edastama andmed vastavatele kaastöötajatele.

    Vastutusrikas, pideva füüsilise koormusega töö nõuab vagunijärelevaatajalt täpseid tööliigutusi, head koordinatsiooni ja keskendumisvõimet, töö-, liiklus- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse nõuete tundmist ning ka esmaabivõtete valdamist – raudteetöötajad peavad oskama tegutseda ohuolukorras, tulekahju ja raudteeõnnetuse korral. Venemaaga raudteeühenduse tõttu on ettevõtetes kasutusel palju Venemaalt üle võetud juhendeid ja nõudeid, samuti Venemaalt pärit veeremeid. Seetõttu tuleb vagunijärelevaatajale kasuks vene keele oskus (kindlasti on vaja teada venekeelseid erialasõnu).

    Vagunijärelevaatajale on vajalikud hea kuulmine ja nägemine, osavad käed ja tehniline taip. Nagu kõik raudteetehnika oskustöötajad peab ka vagunijärelevaataja suhtuma oma töösse väga kohusetundlikult – eksimus või hooletus võib lõppeda raudteeõnnetusega. Niisiis ei tohi vagunijärelevaatajal olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töötamise ajal tekitada raudteeliiklust ohustavat olukorda. Kohustuslik on regulaarne tervise- ja teadmistekontroll.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Erialase kutsekeskhariduse olemasolu on küll soovitatav, kuid vagunijärelevaatajana saavad töötada ka kõik lukksepatööd ja masinaehitust õppinud inimesed. Tavaliselt läbib vagunijärelevaatajana tööleasuja katseajal esmakoolituse ja saab seejärel õiguse iseseisvalt tööd alustada.

    Vaata sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist. 

  • Töövõimalused

    Tööd saab riigile kuuluvates või erakapitalil töötavates raudteefirmades.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldjuhul makstakse põhipalka, millele lisandub tulemus¬likuma ja kvaliteetsema töö eest lisatasu.
    Vajalike koolituste eest tasub enamasti tööandja. Ettevõte annab ka töörõivad.

  • Lisateave

    • Raudteeliiklus on Eestis reguleeritud raudteeseadusega.
    • Kutset omistavad AS Eesti Raudtee komisjonid, mis töötavad AS Eesti Raudteel, AS Edelaraudteel ja AS Põlevkivi Raudteel. AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja AS Põlevkivi Raudtee töötajad taotlevad tavaliselt kutsekvalifi¬katsiooni oma raudtee kutsekomisjonilt, teiste raudtee-ettevõtete töötajad võivad kutset taotleda ükskõik milliselt nimetatud kutsekomisjonilt. Infot kutseomistamise kohta saab sihtasutuse Raudteekutsed kodulehelt.

    Raudteetöötajatel on võimalus liituda kolme ametiühinguga:

    Eesti Raudteelaste Ametiühing

    Vedurimeeste Ametiühing 

    Eesti Vedurimeeste Kutseliit 

    Neist kahe viimasega saavad liituda ainult vedurijuhid ja nende abid.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Raudteelaste Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Raudteeveeremi mehaanik

    Raudteeveeremi lukksepp

    Raudtee ehitusjuht