Väikeettevõtja

Prindi Väikeettevõtja
  • Olulised momendid

    Väikeettevõtlus on riigi majanduse selgroog: 99,8% Eesti ettevõtetest on väikesed (kuni 49 töötajaga) ettevõtted.
    Väikeettevõtlus on elustiil: väikeettevõtja on kujundanud oma valitud tegevusest oma äri ning pakub selle abil oma tooteid või teenuseid.

    Võimalused väikeettevõtluseks on peaaegu piiramatud: väga paljudel erialadel on võimalik oma ettevõte luua.
    Väikeettevõtlus tähendab aja- ja rahakasutust oma vajadustest lähtudes, samas aga ka märksa suuremat vastutust kui töövõtjana tegutsemine.

    Riigi jaoks on väikeettevõtlus äärmiselt oluline – just ettevõtjad loovad uusi väärtusi ning maksavad riigile makse: 64% sotsiaalmaksu ja 85% käibemaksu laekumistest tuleb väikestelt ja keskmistelt ettevõtetelt.
    Samuti loovad ettevõtjad uusi töökohti ning suurendavad niimoodi ka teiste võimalusi tööturul: 78% Eesti erasektori tööhõivest annavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtted

  • Töö iseloom

    Väikeettevõtjaks võib hakata ka põhitöö kõrvalt, et proovida, kas meelepärase hobiga tegelemine toob piisavalt sisse.
    Eriti väikeettevõtte algusaegadel tuleb ettevõtjal täita mitmeid erinevaid rolle – koristajast direktorini.

  • Töötulemus

    Väikeettevõtja töö tulemus on toimiv ettevõte, mis suudab areneda ning ettevõtjale (ja tema töötajatele) palka maksta ja sotsiaalseid tagatisi pakkuda. Selleks on vaja, et ettevõte suudaks leida enesele kliendid ning arendada välja sellised tooted või teenused, mida klientidel vaja on.

  • Töökeskkond

    Väikeettevõtja töö keskkond sõltub otseselt sellest, millisel erialal ettevõtja tegutseb. Teenust võib osutada (näiteks) nii traktori kui ka raamatupidamisprogrammiga, toota võib (näiteks) nii ehitusmaterjale kui ka värsket mahla.

    Nii võib ettevõtja suurema osa tulust teenida tugitoolist tõusmata või hoopis kasutada töötamiseks suurt füüsilist jõudu välitingimustes.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Väikeettevõtlus sobib nutika ja loova mõtteviisiga inimestele, kes tahavad omal erialal tegutsedes saavutada suuremat vabadust, teenida rohkem ning on valmis selle nimel töösse väga palju panustama.
    Esmalt peaks olema midagi, mida ettevõtluse plaanija hästi oskab: kirjutamine, näitlemine, ehitus, autode remontimine, telefonimüük, taimekasvatus, loomakasvatus, raamatupidamine, rakenduste loomine... Loetelu on lõputu!

    Enne ettevõtte loomist tuleb enesele selgeks teha juriidilised võimalused ja piirangud, samuti kõik see, mis puudutab uue ettevõtte raamatupidamist. (Viimase puhul on kerge see ka teenusena sisse osta, kuid paljud väikeettevõtjad eelistavad ise raamatupidamiskoolituse läbida, et oma rahast ja maksudest selget ülevaadet omada.) Oluline on teada ka kitsalt oma eriala puudutavaid nõudeid ja määrusi-seadusi.

    Väga olulised on iseseisva töötamise võime ning oskus oma aega ja tegevusi planeerida. Poolnaljaga-pooltõsiselt võiks öelda, et koolipingis tunneb tulevase ettevõtja ära teatava loova laiskuse järgi – tal on avatud mõistus ja lai silmaring, kuid teistest vähesem allumisoskus. Automaatse kuuletumise asemel küsib ta „Miks just nii?” ja jääb juurdlema, kas paremini saaks ka.
    Kui mõtled juba kooliajal, et ettevõtlus on huvitav, võiksid alustada õpilasfirma loomisega. Nõu ja abi saad õpetajatelt, samuti tegutseb Eestis õpilasfirmade mentorite võrgustik.

  • Haridus ja väljaõpe

    Sageli on väikeettevõtjal esmalt kutse- või kõrgharidus teda huvitaval erialal, ettevõtlusteadmised omandatakse hiljem. Heaks ettevõtjate taimelavaks võivad olla ka majandus-, ärijuhtimis- ja ettevõtluskoolitused, mida pakuvad paljud kõrg- ja kutsekoolid.

    Ettevõtluseks vajalikke teadmisi saab ka näiteks maakondlikest ettevõtluse arendamise keskustest, kus pakutakse algavale ettevõtjale nõustamist, koolitust, mentorlust jpm vajalikku. Ettevõtlust ja selleks vajalikke koolitusvõimalusi võib soovitada ka Töötukassa konsultant.

  • Töövõimalused

    Ettevõtlusega saab tegeleda igal pool. Igas regioonis ja igal kellaajal. On ettevõtjaid, keda motiveeribki asukohavaba äri võimalus – tänu arvutile ja internetile ei pea ettevõtja tingimata isegi klientidega samas riigis elama.

  • Sissetulek, soodustused

    Ettevõtja sissetulek sõltub sellest, kui palju suudetakse teenida. Kui ettevõtlus on põhitegevuseks, tuleks arvestada, et sotsiaalse kindlustatuse saamiseks on vajalik teenida vähemalt miinimumpalka ning maksta sellelt maksud. Palgatõusu pole vaja kelleltki küsida, selleks on vaja vaid piisavalt hästi teenida ja majandada.

    Kui ettevõte teenib kasumit (ehk teenib rohkem kui kulutab), võib ettevõtja maksta endale dividende.
    Ettevõtja võib endale omal valikul lubada koolitusi, mis on tema ettevõtluse jaoks vajalikud, samuti reise, mis tema ettevõtlust toetavad (kontaktreisid, messid, koolitused teistes riikides).
    Töötamiseks saab ettevõtja luua enesele just sellised tingimused, nagu ise soovib ja suudab.

  • Karjääritee

    Oma ettevõttes on ettevõtja kõige olulisem isik, kelle võimalused arenguks ja karjääriks sõltuvad peamiselt tema enda suutlikkusest. Ettevõtja ja juhatuse liige võib end täiendada ja koolitada erinevates valdkondades, mis on ettevõtte juhtimiseks ja arendamiseks vajalikud.

    Kui hilisem elu viib oma ettevõtlusest eemale, on ettevõtte loomise ja juhtimise kogemus CV-s paljude tööandjate jaoks väga hinnatud. Seda sellepärast, et ettevõtja teab hästi põhitõde – raha saab tulla vaid siis, kui selle eest suudetakse pakkuda väärtust.

  • Lisateave

    Infot õpilasfirmadest:
    www.ja.ee

    Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon
    https://evea.ee/

  • Lähedased ametid

    Tegevjuht