• Olulised momendid

    • Üldehitustöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad ehitiste konstruktsioone ning muid osi (seinad, vundament) seest- ja väljastpoolt.
    • Vajalik on hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning kõrgusetaluvus.
    • Üldehitustöölise ametioskusi saab omandada kutsehariduskeskustes nii põhi- kui ka keskhariduse järel.
    • Ehituse eriala kutsetunnistusega lõpetanud töömehe oskused on tööturul nõutud.
  • Töö iseloom

    Üldehitustööliste põhilised tööülesanded:

    • ehitiste seinte, vundamendi ja konstruktsioonide ehitamine ning remont;
    • puitkonstruktsioonide ehitus ja remont;
    • raudbetoonkarkasside ja -konstruktsioonide monteerimine ning ehitamine.

    Üldehitustöölise amet on väga vastutusrikas – sellest oleneb ehitise kvaliteet ja vastupidavus. Töö on vaheldusrikas – ühe ehitusobjekti valmides siirdutakse teisele objektile. Nüüdisajal on enamik objekte erineva projektiga ning tihti tuleb õppida ja välja nuputada uusi ehituslahendusi ja -võimalusi. See nõuab loovat lähenemist. Paljud üldehitustöölised tegelevad ka materjali hankimise ja transpordiga. Nad peavad käima ehituskauplustes ja vedama materjali objektile.

    Üldehitustöölisi juhendab enamasti projekti- või ehitusjuht ning koostööd tuleb teha kõigi teiste ehitusspetsialistidega (elektrikud, ventilatsioonispetsialistid jne).

    Üldehitustöölised jagunevad müürseppadeks, betoneerijateks, ehituspuuseppadeks ja monteerijateks. Suuremates ehitusfirmades võivad ehitajad spetsialiseeruda teatud tüüpi objektidele, nagu tehased, eramajad, ärihooned jne. Samuti võib spetsialiseeruda sise- või välitöödele.

    Müürsepad ehitavad ja remondivad looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest ehitiste seinu ja vaheseinu ning korstnaid.

    Betoonkonstruktsioonide ehitajad ehitavad ja remondivad betoonkonstruktsioone, nagu laed, seinad, mahutid, ja raudbetoonkonstruktsioone. Nad töötavad tehastes ja väliobjektidel. Tehastes valmistatakse betoondetaile.

    Monteerijad monteerivad terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielemente ning ehitusdetaile. Nende ülesanne on konstruktsioonide montaažielementide ettevalmistamine, paigaldamine ja kinnitamine.

    Ehituspuusepad koostavad, püstitavad ja remondivad puitkonstruktsioone ning detaile. Ehituspuuseppade ülesandeks on ka ehitiste välis- ja siseelementide – seinte, ukse- ja aknakarpide, viimistlusplaatide ja -paneelide sobitamine ning paigaldamine, puitdetailide lõikamine, kujundamine, monteerimine jms. Ehituspuusepad paigaldavad ka parkett- ja puitpõrandat. Puusepad võivad spetsialiseeruda puusepaks, laudsepaks, laevapuusepaks või tisleriks.

  • Töökeskkond

    Üldehitustöölisel on vajalik hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning kõrgusetaluvus. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis (küürutamine, püstijalu seismine) või ronida kõrgetel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnaoludes. Töötama peab nii sise- kui ka välitingimustes – tuule, külma ja vihma käes.

    Ehitustöödel esineb küllalt palju tööõnnetusi. Ehitistel on ka palju ehitusmaterjale, lahtisi kaableid ja kinnitamata detaile, mis võivad inimest ohustada. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid (värvid, lahustid jne), müra (saagimine, puurimine, lihvimine), temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus. Seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Üldehitustöölistel on spetsiaalne tööriietus, töökindad, vajaduse korral kaitseprillid, kõrvaklapid, tolmumask ja kiiver.

    Üldehitustööline peab järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Samuti on oluline tööriistade ohutu käsitsemise oskus. Tööriistad on mehhaanilised (alates lihtsast kruvikeerajast) ja elektrilised (drellid, lihvimismasinad jne).

    Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas. Paljud tööprotsessid on sellised, mida ei saa pooleli jätta, mistõttu tööaeg muutub ja mõni tööpäev võib kesta kuni 12 tundi. Samas võib esineda tööseisakuid, mida põhjustab materjalide puudus või teiste ehitusetappide seisukord. Perioodidel, kui ehitustöölised on väga nõutud, töötatakse tihti seisakute ja puhkuse ajal ka teistel tööobjektidel.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Üldehitajana pead oskama:

    • arvestada materjalikulu, lugeda ehitusjooniseid, koostada lihtsamaid ehituseskiise;
    • kasutada ehitusmõõteriistu ja teha ehitusmõõtmisi;
    • katta seinu plaatidega, ehitada kaminaid ja ahjusid;
    • betoneerida, teha katusetöid, paigaldada uksi ja aknaid;
    • laduda müüri ja remontida hoone kivikonstruktsioone;
    • töötada erinevate ehitustööriistade ja masinatega ning tunda nende ehitust.

    Ehituspuusepp peab kindlasti oskama ehitada puidust karkasse, töölavasid, seinu ja vahelagesid ning paigaldada katusekonstruktsioone, vooderdusi, aknaid, uksi, liiste ja puitpõrandaid.

    Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab oskama sarrustamist ning raudbetoonist põrandate ja vahelagede ehitamist.

    Müürsepa põhioskusteks on müüritööde tehnoloogia tundmine, puhasvuugiga seinte ladumine, lihtsamad montaaži- ja hüdroisolatsioonitööd, sarrusetööd ja korstnate ning suitsulõõride ladumine.

    Monteerija peab oskama monteerida metallkonstruktsioone ja raudbetoondetaile.

    Kõik üldehitustöölised peavad tundma head ehitustava, ehitustööde ja kasutatava tehnika tööohutusnõudeid ja põhilisi ohuallikaid ehitusobjektidel ning teadma, kuidas tuleb tööõnnetuse korral tegutseda. Väga oluline on oma töö ohutu korraldamine.

    Üldehitustöölisena töötamist toetavateks isikuomadusteks on koostöövalmidus, püsivus, hoolikus, täpsus, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, pinge- ja rutiinitaluvus. Lisaks peab üldehitustöölisel olema hea füüsilise koormuse ja kõrguse taluvus, liigutuste täpsus, kiirus ning hea koordinatsioon ja nägemine. Ehitustööline peab olema füüsiliselt terve ja tugev inimene.

    Üldehitustööliste kutseoskusnõudeid on kirjeldatud järgmistes kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Üldehitustöölise ametioskusi saab omandada kutsehariduskeskustes nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse veebilehelt.

    Üldehituse kutsealal töötamiseks on vaja üldhariduskoolis õppida matemaatikat.

  • Töövõimalused

    Üldehitustöölised leiavad tööd ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõtetes või töötavad vabakutselisena, luues oma ettevõtte.

    Ehituse eriala kutsetunnistusega lõpetanud töömehe oskused on tööturul nõutud. Kutsetunnistusega üldehitustöölisel on võimalik leida tööd ka teistes Euroopa riikides.

    Töökogemuse omandamine ning enesetäiendamine võimaldavad üldehitustöölisel karjääriredelil edasi liikuda ja ehitusmeistrina töötada.

  • Sissetulek, soodustused

    Palk sõltub firmast ja töökohast. Olenevalt firmast võidakse töötajale maksta kindlat kuupalka või toimub tasustamine tükitöö alusel.

    Enamikus ehitusettevõtetes on töövahendid ja tööriided töökoha poolt. Suuremate objektide puhul on töötajatele korraldatud ka toitlustamine.

  • Lisateave

    Ehitusettevõtjaid ühendab ja ehitusala kutsete andmist korraldab Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusviimistleja

    Katusekatja