Üldehitusinsener

Prindi
  • Olulised momendid

    • Üldehitusinsener koordineerib ja/või kavandab ehitiste püstitamist ning renoveerimist – viib kokku projekti eri osad, kavandab üldprojekti ja koostab eelarve.
    • Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete, sadama rajatiste või geotehniliseleprojekteerimisele.Inseneriõppe eriala lõpetanud on enamasti tööd leidnud ja nende tööhõive on olnud suhteliselt kõrge.
    • Ehitusinseneridel on ka head võimalused töötada välismaal ja rahvusvahelistes projektides.
  • Töö iseloom

    Üldehitusinsener tegutseb kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ning rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Tema ülesanne on projektlahendused välja töötada ja ellu viia.

    Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad

    • hoonete projekteerimisele ja ehitamisele;
    • rajatiste (nt sadamaehitus, geotehnika, sillaehitus) projekteerimisele ja ehitamisele;
    • geotehnikale: ehitusgeoloogilised (ehitiste all olevate pinnaste tingimuste ja omaduste) uuringud, vundamentide, kuivendussüsteemide, tammide, tunnelite jms kavandamine ning ehitamine.

    Üldehitusinseneri töö on suuremate hoonete ja rajatiste projekteerimine: tööde koordineerimine, üldkontsepti loomine, üldeelarve koostamine, töömeeskonna määramine ja projekti eri osade kokkuviimine. Projekti osad tähendavad kindlaid ehitussüsteeme. Üldehitusinsener vastutab, et erinevate süsteemide joonised ja projektid sobivad tellija, arhitekti ja inseneri-tehnoloogi eesmärkidega, vastavad eelarvele ja ehitusnormidele ning on insenertehniliselt teostatavad.

    Üldehitusinseneri töös on palju suhtlemist klientide, arhitektide, (ehitus)tehnoloogide, inseneride, ehitusjuhtide ja ehituslube andvate riigiasutustega. Töö on väga vastutusrikas, sest hoone või rajatis peab olema töökindel ja kvaliteetne.

    Üldehitusinsener töötab näiteks projekteerija, ehitusjuhi, objektijuhi ametikohtadel.

    Töö keerukus ja vastutusalad olenevad omandatud kutsetasemest. Äsja ülikooli lõpetanud rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga üldehitusinsener kavandab projekte kogenuma ja kõrgema taseme ehitusinseneri juhendamisel. Piisava töökogemusega ja magistrikaardiga insener võib taotleda diplomeeritud üldehitusinseneri kutset ning seejärel on tal õigus iseseisvalt ja omal vastutusel projekte kavandada ja ellu viia. Kui insener on omandanud diplomeeritud inseneri kutse või läbinud doktoriõppe ning omandanud piisava töökogemuse, siis on tal võimalus taotleda volitatud üldehitusinseneri kutsetaset. Volitatud ehitusinsener on tippspetsialist, kes lisaks iseseisvalt keeruliste projektide kavandamisele annab eksperdihinnanguid, teeb arendus- ja uurimistööd ning vastutab nii enda kui ka töö- või teadmiste valdkonna kavandamise ja arendamise või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest.

  • Töökeskkond

    Üldehitusinsener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Kontoris tehakse arvuti ja telefoni kasutamist nõudvad ettevalmistustööd (ülesande täpsustamine ja kooskõlastamine eri pooltega, projektide kavandamine, läbivaatamine, kontrollimine jms). Ehitusobjektidel jälgitakse, juhendatakse ja korraldatakse ehitustöid.

    Ehitusjärgus olevatel objektidel võib keskkond olla müra- ja tolmurohke. Ehitistel viibides peab üldehitusinsener hoolega järgima ohutuseeskirju, kandma kaitsekiivrit jne.

    Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine nõuavad arvutit. Peale tavapärase kontoritehnika ja -tarkvara kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Arvestama peab, et arvuti kasutamisel langeb väga suur koormus silmadele.

    Üldehitusinseneri tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas. Töökoormus võib aga jaotuda ebaühtlaselt. Ehitiste valmimise tähtaja lähenedes või projektilahenduste muutmisel võib tööaeg kujuneda pikemaks, kuid ehitustööde vahepeal võivad tööpäevad olla ka lühemad.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Üldehitusinsenerina pead

    • teadma matemaatika ja loodusteaduste alused, ehitusvaldkonnaga seotud tehnikateadusi, graafikat;
    • tundma arhitektuurse planeerimise ja projekteerimise põhialused;
    • teadma, kuidas juhtida ehitust;
    • oskama hinnata ehitusmaksumust;
    • teadma ehitusmaterjale, ehitusmehaanikat ja tugevusõpetust, ehitusfüüsikat, energiatõhususe põhimõtteid;
    • oskama vastavalt spetsialiseerumisele kavandada hooneid, rajatisi või geotehnilisi projekte;
    • tundma ehitustehnoloogiat ning hoonete tehnosüsteemide projekteerimise ja ehitamise aluseid;
    • teadma sotsiaal- ja humanitaarteaduste aluseid, et tagada inseneritegevuse seotus sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu ja eetiliste aspektidega;
    • teadma ehitusega seotud seadusi ning töökorraldust ja -ohutust;oskama võõrkeeli mahus, mis võimaldab erialal töötada ja end arendada.

    Diplomeeritud ja volitatud insenerina pead olema võimeline juhtima ja koolitama teisi töötajaid ning korraldama ehitiste omanikujärelevalvet.

    Insener peab tundma ja juhinduma oma tegevuses üldtunnustatud isiklikest ja tööalastest eetikanõuetest (inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks). Ehitusinsenerid peavad olema kursis tehnoloogiamuutustega ning panustama pidevalt enesearendamisse. Lisaks peab neil olema keskkonnahoidlik ja säästvat arengut toetav hoiak ning neil tuleb rakendada oma tegevuses energiatõhususe põhimõtteid.

    Töö eeldab head suhtlemisoskust, arvutikasutamis- ja võõrkeeleoskust. Isikuomadustest on tähtsad analüüsivõime, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loovus, otsustamisjulgus, kohanemisvõime ning suhtlemis- ja juhtimisoskus. Töö nõuab nii iseseisvust kui ka head koostöövõimet.

    Üldehitusinseneri täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas üldehitusinseneri kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Üldehitusinseneri amet eeldab kõrgharidust ning õpinguid tuleb alustada rakenduskõrgkoolis või ülikoolis üldehituse erialal.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kõrgkoolide õpekavade andmebaasist.

    Üldehitusinseneriks õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu matemaatikale, füüsikale, kunsti- ja tööõpetusele.

    Oluline on oma oskuste ja teadmiste säilitamiseks end pidevalt täiendada. Karjääriredelil edasiliikumiseks võib insener täiendada oma teadmisi magistri- ja seejärel doktoriõppes ning pühenduda teiste inseneride koolitamisele ja teadustööle.

  • Töövõimalused

    Üldehitusinsener leiab tööd ehitus- ja projekteerimisfirmades ning kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes (nt linnavalitsused, ministeeriumid). Samuti võib ehitusinsener töötada õppejõuna kõrgkoolis.

    Vajadus ehitusinseneri töö järele oleneb palju ühiskonna heaolust ja stabiilsest ehitusturust. Inseneriõppe lõpetanud on enamasti erialast tööd leidnud ning nende tööhõive on olnud suhteliselt kõrge. Ehitusinseneridel on ka head võimalused töötada välismaal ja rahvusvahelistes projektides.

    Rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga ehitusinseneril on võimalik magistrikraadi ja töökogemuse omandades taotleda diplomeeritud inseneri taset. Tippspetsialistiks ehk volitatud ehitusinseneri tasemele tõusmiseks tuleb end pidevalt täiendada, omandada diplomeeritud inseneri kutsetase või läbida ülikooli doktoriõpe.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldehitusinseneride töötasu oleneb töökohast, kuid nende töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud.

    Riigiasutustes töötavatel üldehitusinseneridel on tavaliselt kindel kuupalk. Eraettevõtetes töötavatel inseneridel võib igakuisele põhipalgale lisanduda tulemustasu.

  • Lisateave

    Ehitusinsenere ühendab, ehitusvaldkonna arengut toetab ja arendab ning kutse andmisega tegeleb Eesti Ehitusinseneride Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Hüdrotehnikainsener

    Veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener

    Teedeinsener. Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, sildu, raudteid ja lennuvälju ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid. Teedeinsener võib spetsialiseerudamaanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusel...

    Loe täpsemalt »

    Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener

    Geodeet. Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi. Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid v&oti...

    Loe täpsemalt »