Tootmistehnoloog

Prindi Tootmistehnoloog
  • Olulised momendid

    • Tootmistehnoloogi töö on arendada välja toodete valmistustehnoloogiad ja -seadmed ning juhtida tööstustehnikat.
    • Töös on palju arvutikasutamist ja töötada tuleb arvutisüsteemidega.
    • Õpinguid tuleb alustada rakenduskõrgkoolis või ülikoolis bakalaureuseõppe vastavatel erialadel, kuid insenerina töötamisel on soovitav magistritaseme õpingute lõpetamine.
    • Nõudlus tootmistehnoloogide järele on üsna suur ja sageli leitakse erialane töökoht juba õpingute ajal.
  • Töö iseloom

    Tootmistehnoloog on mehaanikainsener tootmistehnika alal. Tema töö on toodete valmistustehnoloogiad välja töötada, neid arendada ja juurutada ning tootmissüsteeme arendada ja juhtida.

    Tema ülesanne on luua ja arendada üha paremaid, kiiremaid ja odavamaid tootmisseadmeid. Et uusi masinaid luua ja olemasolevaid täiendada, teeb tootmistehnoloog tootmisprotsesside kohta uuringuid ja analüüse, et teada, mida tuleb luua, täiendada või muuta. Analüüside järel tehakse joonised, mille alusel ehitatakse uus toote mudel või täiendatakse vana. Kõiki uuendusi uuritakse ja katsetatakse põhjalikult.

    Tema töö on leida ka lahendusi tootmise automatiseerimiseks (näiteks robotite kasutuselevõtt), korraldada ja planeerida tootmist, valida sobivaid tootmisliine, organiseerida kvaliteedi kontrolli.

    Tootmistehnoloog spetsialiseerub tavaliselt mõne kindla toote või valdkonna tootmistehnika arendusele.

    Enam levinud ametinimetused on tehnoloog, tootmisjuht, tootmistehnikainsener.

  • Töökeskkond

    Tootmistehnoloog töötab kontoris või tootmisobjektil. Tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, erandjuhtudel ka pikem. Tavaliselt kestab tööpäev kella 8–17.

    Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooniga tegelemine ja uurimistööd nõuavad palju arvutikasutamist. Ehkki tänapäeval on palju projekteerimistöid võimalik teha arvutiprogrammide abil, kasutatakse mõnel pool skeemide joonestamiseks ka tavapäraseid vahendeid.

    Tootmistehnoloogi töömaterjalide valik oleneb konstrueeritavast tootest.

    Et katsetamistel tuleb kokku puutuda keeruliste mehhanismidega (sh elektri ja elektroonikaga), siis peab mehaanikainsener järgima ohutusreegleid ja kasutama kaitsevahendeid (kindaid, maski, abitööriistu).

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Tootmistehnoloog peab:

    • tundma inseneritegevuse aluseid;
    • tundma tehnikasüsteemide, nagu robotid, autod, arvutid, kodumasinad, tööpingid jms, ehitust, ekspluatatsiooni ja nende tehnoloogilisi võimalusi;
    • tundma materjalitehnikat, tugevusõpetust, masinaelemente, aero- ja hüdrodünaamikat, masinamehaanikat, arvutiprojekteerimist;
    • oskama planeerida, korraldada ja juhtida tootmisprotsesse ning arendada tootmistehnoloogiaid;
    • tundma arvutisüsteeme (CAD, CAE, CAM, ERP jt) ja oskama neid rakendada;
    • oskama kasutada arvprogrammjuhtimisega seadmeid ja tööstusroboteid.

    Lisaks tuleb tunda majanduse põhialuseid, kutseala seadusi, tööohutust ja kaitsemeetmeid, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise aluseid. Kasuks tulevad teadmised juhtimisest, töökorraldusest ja projektijuhtimisest.

    Keevitustehnoloogiat arendavad insenerid peavad kindlasti tundma keevitustehnoloogiat ja kasuks tuleb ka keevitusoskus.

    Mehaanikainseneriks sobib inimene, kellel on tehnilist taipu ja loovust, keda iseloomustavad täpsus, vastutustunne, oskus töötada meeskonnas ning juhtida inimesi ja vahendeid, suutlikkus end kehtestada ja otsuseid langetada.

    Tootmistehnoloogi täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas mehaanikainseneride kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Tootmistehnoloogi õpinguid tuleb alustada rakenduskõrgkoolis või ülikoolis bakalaureuseõppe vastavatel erialadel, kuid insenerina töötamisel on soovitav magistritaseme õpingud lõpetada.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Tootmistehnoloogiks õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu matemaatikale, füüsikale, kunsti- ja tööõpetusele.

    Nii nagu kõik insenerid peavad ka tootmistehnoloogid oma oskuste ja teadmiste säilitamiseks ennast pidevalt kutsealaselt täiendama. Karjääri tegemiseks võib insener täiendada oma teadmisi magistri- ja seejärel doktoriõppes ning pühenduda teiste inseneride koolitamisele ja teadustööle.

  • Töövõimalused

    Tootmistehnoloogi töökohtade valik on lai. Töötada võib erinevates tootmisega seotud valdkondades.

    Ta töötab peamiselt tööstus- ja projekteerimisettevõtetes konstruktori, tehnoloogi, tootmis- või automaatikainsenerina, teadusbüroodes projektijuhina, järelevalve- ja kontrollorganites spetsialisti või inspektorina, aga ka paljudes muudes kohtades tootearenduse, kvaliteedi jm alal. Tootmistehnoloog on oodatud spetsialist meistrist tootmisjuhini, kuid ka ettevõtte juhi ja oma firma asutajana.

    Nõudlus tootmistehnoloogide järele on üsna suur ja magistritasemega lõpetajatel on tööd lihtne leida. Sageli leitakse erialane töökoht juba õpingute ajal. Kõige tähtsam on huvi ja tahtmine selles valdkonnas tegutseda ning siis leiab ka kindlasti tööd.

    Eesti tootmistehnoloogia valdkonna mehaanikainsenerid on tunnustatud rahvusvaheliselt ning leiavad tööd ka välisriikides.

  • Sissetulek, soodustused

    Tootmistehnoloogide töötasu oleneb töökohast ning projektide suurusest ja edukusest, kuid nende töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud.

    Edukate projektide algatamisel on põhipalgale võimalik juurde saada tulemustasu. Tulemustasu võib olla kuu-, kvartali- või aastapreemiana.

  • Lisateave

    Mehaanikainsenere ja mehhanotehnika valdkonna kutseühendusi ühendab ning mehaanikainseneride kutse andmist korraldab Eesti Mehaanikainseneride Liit.

    Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstust arendab ning selle ettevõtete ühishuve esindab Eesti Masinatööstuse Liit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Mehaanikainseneride Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Mehaanikainsener

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Elektriinsener

    Soojusenergeetikainsener. Soojusenergeetikainseneril on juhtiv roll ettevõtete ja kodumajapidamiste energiaga varustamisel. Tegemist on mitmekesise tööga alates soojusenergiaseadmete projekteerimisest kuni nende hoolduseni. Soojusenergeetika käsitleb soojus- ja elekt...

    Loe täpsemalt »

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Autoinsener. Autoinsenerid-hooldusnõunikud juhivad ja korraldavad autode hooldus- ning remonditöid. Transporditehnikainseneride töö nõuab loomingulisust ja tehnilist taipu. Kuna tehnika areneb kiiresti, eeldab transporditehnikainseneride tö&o...

    Loe täpsemalt »