Tootedisainer

Prindi Tootedisainer
  • Olulised momendid

    • Tootedisainer kavandab ja kujundab uusi tooteid, aidates elu mugavamaks, isikupärasemaks ning nüüdisaegsemaks muuta.
    • Tootedisain on muutunud inimeste vajaduste keskseks – luuakse tooteid, mis on ennekõike tarbijale meelt mööda.
    • Tootedisainer on loovtöötaja, kellel peab olema hea värvi- ja vormitunnetus ning julgus oma ideid ellu viia.
  • Töö iseloom

    Tootedisain (tööstusdisain) loob ja kujundab tooteid tööstustootmise tarbeks, arvestades sealjuures nii asjade olemust ja vajalikkust kui ka loodava suhet kasutaja, keskkonna ja ühiskonnaga.

    Tänapäeval keskendub tootedisain väga palju lõppkasutaja vajaduste tundmaõppimisele ning toodete loomisele just inimeste vajadustest ja mõõtmetest lähtuvalt.

    Tootedisaineri töö seisneb uute või olemasolevate toodete loomises ja kujundamises. Tootedisaineri töö võib laias laastus jagada kolme faasi:

    • mõistmine – iga loov arendustöö algab nii olemasoleva olukorra kui ka oma võimaluste mõistmisest. Tähtis on teavet koguda ja analüüsida ning osata arvestada nii sotsiaalseid, tehnoloogilisi, kultuurilisi, majanduslikke, ökoloogilisi kui ka paljusid teisi mõjutajaid;
    • loomine – loomine on disaineri töös kesksel kohal ning pikk ja keeruline protsess. Loomine on pigem vaimne protsess, mille kõigus jõutakse üha reaalsema idee poole, mida ja kuidas luua. Disainikontseptsiooni loomine on esmaste otsingute lõpp-punkt. Siit edasi kulgeb töö ühe kindla ja konkreetse lahenduse suunas, näiteks katsetamise kaudu;
    • vormistamine – vormistusetapis saavad katsetused juba väga täpsed mõõtmed, mis võimaldavad hinnata nii pehmemaid kui ka kõvemaid väärtusi. Siis tegeletakse detailitasandi disaini ning dokumentatsiooni, konkreetsemate plaanide ja/või jooniste väljatöötamisega.

    Üldjuhul püüab tootedisainer luua sellise toote, mis oleks otstarbekas, hästi toimiv, sobivast materjalist, ohutu ja mugav kasutada.

    Tootedisainer töötab sageli koos inseneride ja erialaspetsialistidega, kes aitavad lahendada tehnikaprobleeme. Uus toode võib alguse saada ka inseneri või teadlase leiutisest, millele tootedisainer annab vaid vormi ja värvilahenduse.

    Tootedisain on üsna lai mõiste ja hõlmab tegelikult kõiki asju meie elus. Seega spetsialiseeruvad tootedisainerid enamasti teatud toote või materjali järgi, näiteks valgusti-, mänguasja-, mööbli-, pakendidisainerid jne.

  • Töökeskkond

    Tootedisainer töötab erinevates keskkondades, tema stuudios on tähtsal kohal võimalus visandada, maketeerida ja arvutiga töötada. Uute toodete väljatöötamisel alustab tootedisainer kasutajate ning toote kasutuskeskkonna ja -võimaluste uurimisest, mis tähendab oma stuudiost väljumist ning inimeste ja nende harjumuste jälgimist ja (tulevaste) kasutajatega suhtlemist.

    Paljud tootedisainerid, eriti vabakutselised ja oma ettevõtte omanikud töötavad vaba graafiku alusel, st nende tööaeg ei ole täpselt määratletud. Kindlas ettevõttes palgatöölisena on aga enamasti ka tööaeg rohkem määratletud.

    Tootedisaineri põhitöövahendid on tema silmad ja ideed, kuid arvutis peab ta valdama nii projekteerimise kui ka pilditöötlemise tarkvara.

    Tööprotsessis on tähtsal kohal ka makettide ehk väikeste näidiste valmistamine ning prototüüpide katsetamine, mis võib samuti nõuda spetsiaalset ruumi ja tulevaste kasutajate kaasamist.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Tootedisaineri eelis on maailma disainipoliitika ja arengusuundade tundmine. Hea on teada rahvusvahelisi moetrende ning kohandada loomingut turu nõuete ja tehnoloogiavõimaluste järgi.

    Töö sellel kutsealal nõuab eelkõige kunstiannet ja joonistusoskust. Eeliseks on teadmised värvi- ja vormiõpetusest, projekteerimisest, modelleerimisest, kompositsioonist ja arvutigraafikast. Tuleb tunda erinevaid materjale ja nende omadusi, kasutusvõimalusi, hinda ning turvalisust.

    Disainer peab tundma just neid töövõtteid ja tingimusi, mida on vaja tööks tema toodetega – mööblidisainer mööbli konstrueerimist, klaasidisainer graveerimist jne.

    Tootedisaineril on vaja stiilitunnetust, keskendumisvõimet ja kannatlikkust. Väga tähtis on koostöövalmidus, sest uusi tooteid juurutatakse koos teiste spetsialistidega (insenerid, turundusspetsialistid jne).

  • Haridus ja väljaõpe

    Otsi õppimisvõimalusi kõrgkoolide õppekavade andmebaasist ja ka Kutsehariduse portaalist. Tootedisaineriks saada sooviv noor võiks üldhariduskoolis õppides pöörata tähelepanu kunsti-, töö- ja ühiskonnaõpetuse ning ajalooteadmiste omandamisele.

  • Töövõimalused

    Tootedisaineril on oma erialal töötamiseks kolm peamist karjäärivalikut:

    • töötada palgalise disainerina tootmisettevõttes;
    • olla tootedisainer disainibüroos;
    • hakata ise ettevõtjaks.

    Tööstusettevõttes töötab tootedisainer tavaliselt arendusmeeskonnas (vähestes suuremates ettevõtetes on loodud eraldi disainiosakond), kus töötades ta tunneb selle ettevõtte võimalusi ja saavutusi üksikasjalikult, sh positsiooni turul, kliente, tehnoloogiaparki, kasutatavaid materjale, tarneahelat jms.

    Disainibüroos palgal olles vahelduvad projektid büroo klientide tellimuste järgi, mis võimaldab tegeleda eri tüüpi toodetega. Ise ettevõtjana tegutsedes tuleb palju tegeleda ka tellijate leidmise jm ettevõtlusesse puutuvaga.

  • Sissetulek, soodustused

     

    Tootedisaineritel on küllaltki head teenimisvõimalused. Sissetulek oleneb palju ka töökohast. Tootmisettevõtetes ning disaini- ja sisearhitektuuribüroodes on tavaliselt kindel kuupalk, millele võib lisanduda toote läbimüügitulu. Väiksemates ettevõtetes ja vabakutselisena töötavatel disaineritel sõltub sissetulek lepingutest ja tellimuste hulgast

  • Lisateave

    Eesti Disainerite Liit on ühendus, mis liidab ja ühendab Eesti disainereid.

    MTÜ Eesti Disainikeskus on disainivaldkonna arendaja, disainiteabe, teadmiste ja oskuste koguja ning vahendaja.

    Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Disainerite Liiduga.

     

  • Lähedased ametid

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Kunstnik. Kunstnikud (skulptorid, maalikunstnikud jt) loovad kunstiteoseid. Kunstnikuks saamiseks peab ennekõike olema kunstiannet. Ainuüksi andest jääb aga väheseks, lisaks tuleb palju õppida ja pidevalt tööd teha. Vabakutselise...

    Loe täpsemalt »

    Tootekonstruktor

    Sisearhitekt. Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega. Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks. Peale loomeande ja uuen...

    Loe täpsemalt »