Tõlkija

Prindi
  • Olulised momendid

    • Tõlkija on keelespetsialist, kelle põhitöö on kirjalike tekstide tõlkimine ühest keelest teise.

    • Tõlketöö on ühiskonnas ja üleilmastunud maailmas väga vajalik teenus, mis aitab üksteisest paremini aru saada.

    • Tõlkimisest on saanud sotsiaalne elukutse, milles ei saa hakkama ilma meeskonnatöö, suhtlemise ja koostöövalmiduseta. Ei saa olla tõlkija, tegemata koostööd ja vahetamata teavet kolleegidega, nagu on möödapääsmatu ka koostöö IT-asjatundjatega, et ära kasutada kõiki nüüdisaegse tehnoloogia pakutavaid võimalusi.

    • Filoloogiharidus on tõlkija töös väga tähtis eelis, ent ka teistelt erialadelt on tulnud väga tunnustatud tõlkijaid. Filoloogiharidusest olulisemad on üldkultuuriline haritus ning loomulikult võõrkeele ja tõlkekeele ehk oma emakeele väga hea valdamine nii kõnes kui ka kirjas.

  • Töö iseloom

    Tõlkijate abil saavad inimesed arusaadavas keeles lugeda teistes keeltes ilmunud kirjandust, dokumente ja muud tekstimaterjali.

    Kirjalikus tõlkes eristatakse ilukirjandus- ja tarbetekstitõlget.

    Tõlkebüroodes töötavad tõlkijad teevad laiahaardelist teemaderingi hõlmavat tarbetõlget ärikirjavahetusest spetsiifiliste erialatekstideni.

    Enamasti on aga tõlkijad spetsialiseerunud kindlale valdkonnale: tehnika, meditsiin, õigusteadus. Spetsialistil on oma valdkonnast paremad teadmised ja ta tunneb erialasõnavara. Tõlketöö puhul on väga tähtis, et alg- ja tõlketekst jääksid sisult samaks.

    Ilukirjanduse tõlkijad on harilikult vabakutselised ja täidavad kirjastuste tellimusi. Nemad tõlgivad enamasti raamatuid võõrkeelest emakeelde.

    Tõlkimisel arvestab tõlkija võimalikke tähendusvariante ja otsib vajaduse korral sõnadele õige tähenduse kolmanda keele vahendusel. Sageli tuleb tõlkijal tugineda lisamaterjalile ja pidada nõu vastava ala spetsialistidega, et terminoloogia oleks täpne.

    Tõlkebüroo kirjaliku tõlke teenused hõlmavad peale tõlkimise ka teksti toimetamist ja korrektuuri. Toimetajad kontrollivad üle tõlketeksti oskussõnavara ja tõlke vastavuse algtekstile ning teevad keeleparandusi. Korrektorid kontrollivad tõlketeksti keelelist õigsust ja arusaadavust.

    Tõlkijad töötavad ka paljudes suuremates asutustes ja ettevõtetes. Seal on nende töö enamasti asutuse dokumentide, väljaannete, turundusmaterjali ja kodulehe tõlkimine võõr- või riigikeelde.

  • Töökeskkond

    Tõlkebüroos töötava tõlkija päev möödub töölaua taga. Iga päev tuleb pidada nõu teiste meeskonnaliikmetega, nagu projektijuhid/tõlkekorraldajad, keeletoimetajad ja IT-spetsialistid. Aeg-ajalt tuleb kohtuda ka klientidega.

    Töövahendid on arvuti, tõlkimiseks vajalik tarkvara, internet ja sõnaraamatud. Täistööaja puhul töötatakse esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas, ent sageli tuleb ette ka kiireloomulisi tellimusi, mille täitmiseks tuleb lisa võtta õhtutundidest või puhkepäevadest.

    Vabakutselised ilukirjanduse tõlkijad täidavad kirjastuste tellimusi. Tõlkijad määravad oma töörütmi ise, tähtis on kirjastusega kokkulepitud ajast kinni pidada. Tavaliselt töötatakse kodus.

    Et tõlkijatöö nõuab laialdasi teadmisi mitmetest eluvaldkondadest, tuleb palju lugeda, raamatukogudes leiduvat materjali läbi töötada, vastava ala asjatundjatega nõu pidada.

    Riskitegurid on pikaajaline istuvas asendis töötamine ja silmadele langev suur koormus.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Tõlkijate ja tõlkide haridustaustana on soovitav filoloogiline kõrgharidus, kuid vajalikud oskused ja omadused on veel:

    • üldkultuuriline haritus;

    • tõlketehnika valdamine;

    • valmisolek kasutada uusi tehnoloogiaid;

    • kiire analüüsioskus;

    • mitme eriala sõnavara tundmine;

    • treenitud mälu;

    • keskendumisvõime;

    • hea üldistusoskus;

    • korrektsus;

    • kohusetundlikkus;

    • paindlikkus ja kohanemisvõime (nt valmisolek võtta uusi tööülesandeid);

    • hea suhtlemisoskus, kriitikataluvus, koostöövalmidus.

    Tõlkija peab valdama väga hästi emakeelt ja tõlgitavat võõrkeelt, ent kasuks tuleb veel mõne võõrkeele oskus. Kõrge taseme säilitamiseks tuleb end pidevalt täiendada.

  • Haridus ja väljaõpe

    Tõlgiks või tõlkijaks saab õppida kõrgkoolis ning enamasti on tõlgid ja tõlkijad filoloogi haridusega. Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskoolis peaks koolinoor enim tähelepanu pöörama eesti keelele ja võõrkeeltele.

    Tõlketeenuseid saab pakkuda peaaegu igaüks, kes valdab mingit võõrkeelt nii suuliselt, kirjalikult kui ka grammatiliselt väga heal tasemel. Sageli hakkavad tõlketeenuseid pakkuma inimesed, kes on elanud välisriigis ja õppinud sealset keelt kohapeal.

  • Töövõimalused

    Tõlkijad töötavad tõlkebüroodes, lehetoimetustes, televisioonis, riigiasutustes, Euroopa Liidu institutsioonides ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti suuremates ettevõtetes. Paljud tõlkijad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või vabakutselisena.

    Eestis on mitukümmend tõlketeenuse pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtet, mistõttu tööturul töötamiseks, arenemiseks ja edasi liikumiseks ruumi on.

    Mida laialdasemad teadmised ja oskused tõlkijal on, seda suurema tõenäosusega leiab ta endale väärilise palgaga töö.

    Töö saamist mõjutab ka see, mis keelt (keeli) tõlk või tõlkija valdab. Kui inglise keele tõlkijaid on Eestis ohtrasti, siis väga häid soome, rootsi, vene, läti, leedu, saksa, prantsuse, hispaania jt keelte oskajaid on vähem ning praegu tasub spetsialiseeruda just muule keelele kui inglise keel.

    Töö saamist mõjutavad mingil määral kindlasti ka tõlkija/tõlgi isiksuseomadused. Tõlkijast on nüüdisaja ühiskonnas saanud sotsiaalne elukutse, mis eeldab selle eriala inimeselt avatust, head suhtlemisoskust, võimet teha teistega (nt tõlkebürooga, kui ta on vabakutseline) koostööd ja olla paindlik.

  • Sissetulek, soodustused

    Enamik tõlkijaid töötab tükitöö alusel, vähestel on kehtestatud kuupalk. Sissetuleku suurus oleneb tõlkija kogemusest, kiirusest, töö teemast ja mahust, samuti tõlkija läbirääkimisoskustest.

    Eesti turg ei lase väga suurtel tasuvahemike tekkimiseks. Siiski saavad kogemuste ja hea keelevaistuga tõlkijad kõrgemat tasu kui algajad. Spetsiifiliste keelesuundade ja teemade puhul on tasu kõrgem kui lihtsate tekstide tõlkimisel.

    Maailma tõlketööstuses on praegu suure konkurentsi ja uute tehnoloogiate esiletõusu tõttu hinnad alanenud. Seetõttu oleneb tõlkija sissetulek märkimisväärselt tema valmidusest kasutada uusi tehnoloogiaid (mis võimaldavad tal kiiremini töötada) ja vallata põhiteemasid (näiteks tehnika, Euroopa Liidu teemad, õigus, meditsiin jpm).

  • Lisateave

    Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit edendab tõlketegevust Eestis, aitab parandada tõlke kvaliteeti, arendab tõlkide ja tõlkijate koostööd Eestis ning rahvusvahelisel tasandil, korraldab täienduskoolitust tõlkide ja tõlkijate oskuste täiustamiseks jm.

    Eesti Tõlkebüroode Liit ühendab tõlketeenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

    Eesti Õigustõlke Keskus on Justiitsministeeriumi allüksus, mille ülesanne on arendada õiguskeelt.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Tõlkebüroode Liidu ja Wiedemanni Tõlkebürooga.

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Ajakirjanik

    Toimetaja. Toimetaja on ajakirjanik, kes vastutab väljaande või kanali toimimise eest. Ta suunab ja juhendab teiste ajakirjanike tööd ning jälgib, et töö toimetuses sujuks plaanipäraselt. Toimetaja hoolitseb näiteks selle eest, ...

    Loe täpsemalt »

    Keeleõpetaja