Tõlgid, tõlkijad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Tõlketeenuse pakkuja käest tellitakse tõlketöid keeltest, mida inimene ise osaliselt või täielikult ei valda.

    • Tõlketöö on ühiskonnas väga vajalik teenus, sest see aitab üksteisest paremini aru saada.

    • Tõlketeenuse osutajast on saanud sotsiaalne elukutse, milles ei saa hakkama ilma meeskonnatöö, suhtlemise ega koostöövalmiduseta.

    • Tõlketöö tegemine eeldab ühe või mitme võõrkeele ning oma emakeele oskust väga heal tasemel kõnes ja kirjas.

    • Tõlketöö tegemine eeldab nüüdisajal ka valmisolekut kasutada uusi tehnoloogiaid (mitmesuguseid tõlkeprogramme, andmebaase).

  • Töö iseloom

    Tõlgid ja tõlkijad on keelespetsialistid, kelle põhitöö on tekstide või kõne tõlkimine ühest keelest teise. Kuigi tõlk ja tõlkija on sarnased ametinimetused, on nende töö siiski erinev.

    • Tõlkija – tõlgib üldjuhul kirjalikku teksti.

    • Tõlk – tõlgib üldjuhul suulist kõnet.

    1. Kirjalik tõlge

    Kirjaliku tõlke puhul tõlgitakse tekst kirjalikult ja see edastatakse tellijale üldjuhul arvuti teel.

    Kirjalik tõlge jaguneb:

    • tarbetõlkeks,

    • ilukirjandustõlkeks.

    Tõlkebüroodes töötavad tõlkijad teevad põhiliselt tarbetõlget. See tähendab teemaderingi ärikirjavahetusest spetsiifiliste erialatekstideni. Sageli spetsialiseerutakse kindla valdkonna tekstide tõlkimisele, näiteks tehnika, meditsiin, õigusteadus jm.

    Tõlkijad töötavad ka paljudes suuremates asutustes ja ettevõtetes, tehes seal enamasti tarbetõlget. Seal on nende põhiülesanne tavaliselt dokumentide, asutuse väljaannete, turundusmaterjali ja kodulehe tõlkimine võõrkeelde.

    Ilukirjanduse tõlkijad Eestis tõlgivad enamasti raamatuid võõrkeelest eesti keelde. Nad teevad tellimustöid kirjastustele, olles sageli ametis vabakutselisena.

    2. Suuline tõlge

    Suulist tõlget vajatakse enamasti kohtumistel, seminaridel, konverentsidel ja visiitidel, kus osalevad eri keeli kõnelevad inimesed.

    Suulise tõlke puhul eristatakse:

    • sünkroontõlget,

    • järeltõlget.

    Sünkroontõlke puhul töötab tõlk eraldi ruumis või spetsiaalses kabiinis, kasutades tööks tõlkeaparatuuri. Auditoorium kuuleb tõlgi juttu kõrvaklappidest.

    Järeltõlke puhul töötab tõlk kuulajatega samas ruumis ja tõlgib teksti osade kaupa. Järeltõlget vajatakse enamasti läbirääkimistel, vastuvõttudel, koolitusseminaridel ja tooteesitlustel.

    Tõlkimisega seotud ametid on veel:

    • Tõlk-titreerija – spetsialiseerunud koostööle televisiooni- ja kinomaailmaga. Võõrkeelsete filmide, sarjade, spordisaadete, intervjuude ja laulutekstide tõlkimine kuulub tõlgi-titreerija kompetentsi hulka.

    • Giid – töötab enamasti reisiettevõtetes ja tema ülesandeks on tutvustada huviväärsusi kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendada järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust. Samuti peab giid olema alati valmis turistidega vestlema ja küsimustele vastama neile arusaadavas keeles.

    • Vandetõlk – avalik-õigusliku ameti kandja, kellel on õigus notari asemel notariaalselt kinnitada enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumente ja ärakirju. Vandetõlk kinnitab tõlke õigsust sisuliselt – erinevalt notarist, kes kinnitab tõlkija allkirja ega kontrolli tõlke sisu.

    • Viipekeele tõlk – aitab kuulmispuudega inimestel aru saada, millest räägitakse, kuid mida viimane ise oma eripära tõttu ei kuule. Viipekeel ei eelda võõrkeele oskust, vaid just viipekeele oskust. Viipekeele oskus tähendab kõne tõlkimist vaegkuuljale kokkulepitud kehakeele, enamasti käte ja suuliigutuste abil.

    Tavaliselt puutub iga tõlkija kokku ka tõlketeksti korrektuuri ja toimetamisega.

    • Korrektorid kontrollivad tõlketeksti keelelist õigsust ja arusaadavust.

    • Toimetajad kontrollivad tõlketeksti vastavust algtekstile.

  • Töökeskkond

    Enamasti on tõlkija töökohaks nüüdisaegsed bürooruumid, kus on tööl mitu inimest. Igapäevased töövahendid on arvuti ja tõlkimiseks vajalik tarkvara, internet, sõnaraamatud.

    Tõlkija töötab tavaliselt täistööajaga, mis on viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas. Vahel tuleb võtta lisaaega õhtutundidest või puhkepäevadest, kui täitmisel on kiireloomuline tõlkeprojekt.

    Mõnel pool töötavad tõlkijad siiski ka osakoormusega või värvatakse tööle tähtajalise töölepinguga (näiteks lühiajalise, aasta vältava tõlkeprojekti täitmine).

    Vabakutselised tõlkijad määravad oma töörütmi enamasti ise, kuid tähtis on tellijaga kokkulepitud aegadest kinni pidada. Vabakutselised tõlkijad töötavad sageli kodus, kuid tänapäeva tehnoloogia võimaldab tõlkija tööd teha peaaegu igal pool, ka maal vanaema juures. Oluline on vaid internetiühendus.

    Vandetõlk töötab büroos ja tal on kindlad vastuvõtuajad ning tööpiirkond, mida ta teenindab. Klientidega suhtlemisel ja ametitoimingute tegemisel peab vandetõlgil olema tagatud ruumiline eraldatus, mis võimaldab ametisaladuse hoidmise kohustusest kinni pidada.

    Tõlkide töö on tõlkijate omast liikuvam ja vaheldusrikkam ning nõuab aktiivset suhtlemist paljude inimestega. Üritused, kus tõlgi abi vajatakse, võivad toimuda mitmesugustes kohtades, peale konverentsisaalide ka õhtusöögilauas või eralennukis ning sageli tavapärasest tööajast erineval ajal. Tõlgi töö nõuab valmisolekut pidevalt reisida ja suhelda ning töötada ka õhtuti ja nädalavahetustel.

    Tõlketeenuse pakkuja riskitegur on pikaajaline istuvas asendis töötamine ning silmadele langev suur koormus. Väga sageli on tõlketeenuse pakkujal ees töö tähtajad, millest peab kinni pidama, ning selle tõttu võib töö olla väga pingeline.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kõige tähtsam oskus tõlkijate puhul on võõrkeel(t)e ja oma emakeele valdamine väga heal tasemel. Üldjuhul on tõlkija spetsialiseerunud ühele võõrkeelele, kuid on ka neid, kes saavad edukalt hakkama mitmest võõrkeelest tõlkimisega.

    Tõlkijate ja tõlkide haridustaustana on soovitav filoloogiline kõrgharidus, kuid vajalikud oskused ja omadused on veel:

    • üldkultuuriline haritus;

    • tõlketehnika valdamine;

    • valmisolek kasutada uusi tehnoloogiaid;

    • kiire analüüsioskus;

    • mitme eriala terminoloogia tundmine;

    • treenitud mälu;

    • keskendumisvõime;

    • hea üldistusoskus;

    • korrektsus;

    • kohusetundlikkus;

    • paindlikkus ja kohanemisvõime;

    • hea suhtlemisoskus;

    • kriitikataluvus;

    • koostöövalmidus.

    Viipekeeletõlk peab töö spetsiifika tõttu oskama viipekeelt ning omama teadmisi kurtide ja kurtusega seonduvast. Viipekeeletõlgi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis.

    Vandetõlgi ametinõudeid ja tegevust reguleerivad vandetõlgi seadus ning määrustik.

  • Haridus ja väljaõpe

    Tõlgiks või tõlkijaks saab õppida kõrgkoolis ning enamasti on tõlgid ja tõlkijad filoloogi haridusega. Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Üldhariduskoolis peaks koolinoor enim tähelepanu pöörama eesti keelele ja erinevatele võõrkeeltele.

    Tõlketeenuseid saab pakkuda peaaegu igaüks, kes valdab mingit võõrkeelt nii suuliselt, kirjalikult kui ka grammatiliselt väga heal tasemel. Sageli hakkavad tõlketeenuseid pakkuma inimesed, kes on elanud välisriikides ja õppinud riigikeelt kohapeal.

  • Töövõimalused

    Tõlgid ja tõlkijad töötavad tõlkebüroodes, ajalehetoimetustes, televisioonis, reisifirmades, riigiasutustes, Euroopa Liidu institutsioonides, rahvusvahelistes organisatsioonides ning suuremates ettevõtetes. Viipekeeletõlgid võivad tööd leida vastavates tõlkekeskustes, meelepuudega laste koolides, kurtide ühingutes jm.

    Eestis on mitukümmend tõlkebürood, kelle põhitegevus on tõlketeenuste pakkumine, mistõttu töötavad tõlkijad sageli tõlkebüroos kohapeal. Väga sageli töötavad tõlkijad ka oma kodus, olles vabakutselised, või on bürooga seotud kaugtööd tehes.

    Hea ettevalmistuse ja kogemustega tõlkespetsialiste vajatakse alati. Eriti hinnatud on suulise tõlketeenuse pakkujad, keda on tunduvalt vähem kui kirjalikke tõlkijaid.

    Töö saamist mõjutab ka see, mis keelt (keeli) tõlk või tõlkija valdab. Kui inglise keele tõlkijaid on Eestis ohtrasti, siis väga häid soome, rootsi, vene, läti, leedu, saksa, prantsuse, hispaania jt keelte oskajaid on vähem ning praegu tasub spetsialiseeruda just muule keelele kui inglise keel.

  • Sissetulek, soodustused

    Tõlkijad ja tõlgid töötavad enamasti tükitöö alusel, näiteks lehekülg ja tund, kuid vahel on tõlkijatele kehtestatud ka kindel kuupalk. Kuus teenitud sissetuleku suurus oleneb tõlkija kogemusest, sellest, kui kiiresti ja hästi ta tõlgib, tõlketekstide temaatikast, mahust ning kokkulepitud tükitöö maksumusest.

    Maailma tõlketööstuses on suure konkurentsi ja uute tehnoloogiate esiletõusu tõttu tendents hindade alanemisele, mistõttu sõltub tõlkija sissetulek palju tema valmisolekust kasutada uusi tehnoloogiaid (võimaldab kiiremini töötada) ja vallata põhiteemasid (näiteks tehnika, Euroopa Liidu teemad, õigus, meditsiin jpm).

    Vandetõlgi teenuse hinnakiri on reguleeritud vandetõlgi seadusega.

  • Lisateave

    Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit edendab tõlketegevust Eestis, aitab parandada tõlke kvaliteeti, arendab tõlkide ja tõlkijate koostööd Eestis ning rahvusvahelisel tasandil, korraldab täienduskoolitust tõlkide ja tõlkijate oskuste täiustamiseks jm.

    Eesti Tõlkebüroode Liit ühendab tõlketeenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

    Eesti Õigustõlke Keskus on Justiitsministeeriumi allüksus, mille ülesanne on arendada õiguskeelt.

    Tõlgid ja tõlkijad kasutavad oma töös oskusi, mida vajavad ka keeleõpetajad. Tõlk peab seega tundma võõrkeele grammatikat ja eripära sama hästi nagu keeleõpetaja.

    Giidi tegevus on lähedane reisisaatja tööle – ka nemad saadavad inimesi reisidel ja vaatamisväärsustega tutvumisel.

    Tõlkija töö sarnaneb toimetaja, ajakirjaniku ja kirjaniku tööga selle poolest, et ta vahendab infot kirjalikult ja valmistab tekste ette trükisõnas avaldamiseks. Sarnaseks teeb need ametid vajadus olla laia silmaringiga ja osata end väljendada.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Tõlkebüroode Liidu ja Wiedemanni Tõlkebürooga.

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Ajakirjanik

    Toimetaja. Toimetaja on ajakirjanik, kes vastutab väljaande või kanali toimimise eest. Ta suunab ja juhendab teiste ajakirjanike tööd ning jälgib, et töö toimetuses sujuks plaanipäraselt. Toimetaja hoolitseb näiteks selle eest, ...

    Loe täpsemalt »

    Keeleõpetaja