Toitlustusteenindajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Toitlustusteenindajad on klienditeenindajad, kes töötavad toitlustus- ja meelelahutusasutustes: restoranides, baarides, kohvikutes, klubides ja mujal.
    • Eriala omandajal tuleb enam tähelepanu pöörata klienditeenindusele, müügitööle, jookide ja toidu kokkusobivuse põhimõtete, eri rahvaste toidukultuuride tundmisele ning suhtlemisoskuse ja keele­oskuse arendamisele.
    • Suurem osa toitlustusteenindajate tööpäevast möödub püstijalu.
    • Teenindustöötajana peavad nad lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning käituma ühiskonnas heakskiidetud normide järgi.
    • Tähtis on oskus töötada meeskonnas, et klientide teenindamine sujuks viperusteta.
  • Töö iseloom

    Toitlustusteenindajate põhitöö on klientide teenindamine, toodete ja teenuste pakkumine kõige meeldivamal viisil: klientide vastuvõtmine ja juhatamine lauda, menüü tutvustamine ja soovitamine, tellimuste vastuvõtmine ja edastamine, tellitud toidu ja jookide serveerimine, tagasiside küsimine, arveldamine ning kliendikontakti lõpetamine. Samuti vastavad nad klientide küsimustele, täpsustavad toidu- ja joogikaartide sisu ning hoolitsevad kasutatud söögivahendite õigeaegse koristamise ja laudade puhtuse eest.

    Toitlustusteeninduse valdkonnas töötavad kelner, baarmen, sommeljeeja abitöötajad.

    Kelneri tööülesanded:

    • töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine;
    • teenindusolukorra alustamine, st kliendi vastuvõtmine ja abistamine garderoobis, lauda juhatamine, toidu- ja joogikaartide tutvustamine;
    • tellimuste vastuvõtmine ja edastamine, sh eelkatte kohandamine tellimuse järgi;
    • jookide valmistamine (lihtsamate kuumade ja külmade jookide ning segujookide valmistamine);
    • toidu ja jookide serveerimine õigete töövõtetega;
    • teenindusolukorra lõpetamine, st tagasiside küsimine kliendilt, arve vormistamine, arveldamine, kliendi juhatamine garderoobi ja tema ärasaatmine ehk positiivne kliendikontakti lõpetamine;
    • koristus- ja puhastustööd.

    Kelneri ametinimetused võivad olla erinevad sõltuvalt ettevõttest – ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms.

    Baarmeni tööülesanded:

    • töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine;
    • baaritöö korraldamine;
    • klientide teenindamine baarileti tagant ja lauas: tellimuste võtmine ja täitmine, klientidega arveldamine;
    • külmade ja kuumade, alkohoolsete ja alkoholita jookide ning lihtsamate suupistete valmistamine, serveerimine ja müük;
    • koristus- ja puhastustööd.

    Vajaduse korral on baarmenil õigus kontrollida isiku­tunnistuse alusel kliendi vanust, sest alkoholi- ja tubakatooteid tohib tarbida alates seadusega sätestatud piirvanusest.

    Erinevaid segujooke ja kokteile valmistades ning serveerides tuleb baarmenil jälgida temperatuuri ja jookide vahekordi. Kui klient istub baarileti taga, siis serveerib ta kliendile peale joogi ka tellitud toidu. Baarmen vastutab ka baaris müügil olevate toodete piisava koguse eest ja teeb inventuuri.

    Sommeljee puhul kasutatakse tihti veinikelneri nimetust, tegelikkuses selgitab see nimetus vaid üht osa inimese tööst. Sommeljee soovitab restoranis või vinoteegis külastajale tellitud toidu juurde sobivat jooki. Ta peab oskama esitleda üht või mitut veini lühikese aja jooksul nii, et klient saaks sellest aru ja oleks valmis tellima. Et olla oma ülesannete kõrgusel, peab sommeljee tundma kogu maailma jooke. Eriti hästi peab ta aga kursis olema oma riigis toodetava joogivalikuga, sest praeguses avatud maailmas liigub palju turiste, kes huvituvad just kohaliku omapäraga toodetest.

    Oluline on jälgida, kuidas teenindus kulgeb, et klient ei peaks istuma tühja klaasi taga. Suurtes restoranides teenindab klienti järgnevalt kelner, kes toob toidu ja täidab klaase.

    Restoranides, kohvikutes ja baarides töötavad abitöötajad assisteerivad ettekandjaid ja kelnereid, koristades laudadelt kasutatud nõud ning varustades klienditeenindajaid kõige teeninduseks vajalikuga. Nende ülesandeks võivad olla veel ettevalmistustööd. Baaris vastutavad nad puhaste klaaside ja töövahendite korrashoiu eest.

     

  • Töökeskkond

    Toitlustusteenindaja töö keskkond oleneb mõneti aastaajast, sest kevadsuvel pakub osa toitlustusettevõtteid oma teenuseid ka välikohvikutes, tavaliselt töötatakse aga sisetingimustes. Töökeskkond peab olema väga puhas, õhutatud, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ning mõjuma ka kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Töövahendite hoolikas puhastamine ja poleerimine on kohustuslik.

    Suurem osa toitlustusteenindajate tööpäevast möödub püstijalu ja vahel üsna raskeid kandikuid kandes. Komistamised ja kukkumised on kerged tulema, samuti tuleb ette­vaatlik olla näiteks kuuma joogi ja roogade serveerimisel.

    Oma töös kasutavad baarmenid ja kelnerid toidu- ja kööginõusid, kohvivalmistamise seadmeid, jäämasinaid, külmutusseadmeid, kaale, arveldustehnikat jne.

    Tööpäevad on enamasti pikad, kuid pakuvad see-eest paindlikku ja vahetustega töö võimalusi. Töörohkemad on õhtud ja nädalalõpud, tihti ka pühad. Seega tuleb olla valmis töötama puhkepäevadel, riigipühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ja öisel ajal. Töö võib toimuda ka vahetustega, kui tööpäevad venivad seadusega sätestatust pikemaks.

    Kuna töö on sageli vahetustega ja kohati hooajaline, annab see hea võimaluse leida tööd ka teismelistel ja tudengitel. Olenevalt toitlustusettevõtte menüüst ja sihtrühmast võib tööle saamise tingimus olla seadusega sätestatud piirvanus.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Toitlustusteenindajatele vajalikud oskused on seotud eelkõige kliendi- ja toitlustus­teeninduse ning suhtlemisega. Eriala omandajatel tuleks enam tähelepanu pöörata keele­oskusele, klienditeenindusele, müügitööle, jookide ja toitude kokkusobivuse põhimõtete ja eri rahvaste toidukultuuri tundmisele ning suhtlemisoskuse arendamisele.

    Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, meeskonnatööd, oskust oma tööd mõistlikult korraldada ning kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, head kontsentratsioonivõimet, head mälu, rahulikku meelt ja pingetaluvust.

    Töö eeldab normaalset füüsilist tervist. Hea rüht ja kehahoid on meeldivat klienditeenindustava arvestades väga tähtsad, seetõttu tuleks toitlustusteenindajal panna erilist rõhku enese vormishoidmisele.

    Kuna enamikul selle valdkonna töötajatel möödub suur osa tööpäevast püstijalu, tuleb osata sobivatel hetkedel ka vajalikke lõdvestusharjutusi teha.

    Vähem tähtis pole ka isiklik hügieen, mis selles valdkonnas on kliendikontakti loomisel positiivse esmamulje loomise alus.

    Toitlustusteenindajale tulevad tema töös kasuks järgmised omadused:

    • suhtlemis- ja teenindusvalmidus;
    • viisakus, tähelepanelikkus, sallivus;
    • kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus;
    • koostöövalmidus;
    • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin);
    • emotsionaalne stabiilsus;
    • hea mälu;
    • hea kuulmine;
    • hea väljendusoskus ja selge diktsioon;
    • hea haistmismeel;
    • õpi- ja arenemisvalmidus;
    • keskendumisvõime;
    • iseseisvus ja otsustusvõime.

    Toitlustusteenindajate kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

    baarmen II, III; abikelner, tase 3; kelner I, II; kelner, tase 4, vanemkelner, tase 5.

  • Haridus ja väljaõpe

    Toitlustusteenindaja väljaõpet on võimalik omandada erinevates Eesti kutsekoolides. Õpingute alustamiseks on vaja vähemalt põhiharidust.

    Uuri õppimisvõimaluste kohta andmebaasidest: kutseharidusena, kõrgharidusena.

    Toitlustusteeninduse valdkonna õppekavades on üldise tähtsusega terviseõpetus, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia, meeskonnatöö. Olenevalt omandatud haridustasemest on õppekavas ka majandus- ja õigusõpe ning ettevõtluse alused.

    Paljud toitlustusasutused koolitavad oma töötajad välja kohapeal, kuid see on üldiselt töökohapõhine. Kutsekoolis on aga õpe valdavalt ühtlastel alustel ning kutseeksami läbimine annab kindlustunde teadmiste osas. Toitlustusteeninduse valdkonnas tuleb pidev enesetäiendamine kindlasti kasuks: korraldatakse firmasiseseid koolitusi, et arendada teenindus- ja organisatsioonikultuuri. Olenevalt toitlustusettevõtte klientuurist on tähtis võõrkeelte oskus ning vajaduse korral tuleb läbida ka keelekursused.

    Toitlustusteenindaja eriala hõlmab suurel hulgal ka koka kutseoskusi, sest peale suurte restoranide ja hotellide tegutseb turul ka palju väikeseid toitlustus­ettevõtteid (pubid jt), kus kõik töötajad täidavad erinevaid tööülesandeid.

    Üks suurimaid koolitusfirmasid on Eesti Hotellikool.

    Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle toitlustusteenindajana, on üldhariduskooli õppeainetest tähtsad emakeel ja võõrkeeled, matemaatika ning terviseõpetus.

  • Töövõimalused

    Toitlustusteenindaja töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Selleks võib olla restoran, kohvik, pubi, ööklubi, söökla vms. Karjääri edenedes võib kelnerist saada näiteks vahetuseülem või teenindusjuht.

    Hotellide ja restoranide sektoris (kus töötab ka enamik kelnereid, baarmeneid) tegutseb palju ettevõtteid, enamikus on alla 50 töötaja. Hotellide ja restoranide sektoris on kõige suurem nõudlus just toitlustusteenindajate järele.

    Kuna toitlustusteenus on suuresti kliendikeskne, peab pakutavat teenust osutav ettevõte pälvima kliendi usalduse ja heakskiidu. Meeldiv teenindus on sõnapaar, mis tagab teenistuse oma ala parimatele.

    Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist kokaks või oma toitlustusettevõtte asutamist.

  • Sissetulek, soodustused

    Toitlustusteenindajatele makstakse enamasti põhipalka, millele lisandub tulemuspalk. Üksikud ettevõtted maksavad töötajatele ainult põhipalka.

    Palk oleneb suuresti piirkonnast: sissetulekud suuremates linnades ja turismipiirkondades on suuremad ning muudes kohtades väiksemad. Kelneri teenistus sõltub otseselt tema teenindusoskusest, sest meeldiva teeninduse eest jäetakse ka sagedamini ja rohkem jootraha.

    Põhipalgale võib lisanduda ületunni eest saadav tasu, samuti pakuvad ettevõtted oma töötajatele soodustusi: koolitused, tasuta või soodsad lõunad, firmaüritused. Ka töörõivad ja nende puhastus on sageli tööandja poolt.

  • Lisateave

    Kelneri ja baarmeni kutset andev organ on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL).

    Liit esindab ja kaitseb oma liikmeid suhetes riigivõimuga ning teiste juriidiliste ja üksikisikutega ning edendab hotellide ja restoranide kvaliteeti koolituste ja kutseharidussüsteemi arendamise kaudu.

    Eesti Baarmenite Assotsiatsioon (EBA)

    Organisatsioon on loodud selleks, et väärtustada ja propageerida baarmeni kutset. Üks põhieesmärke oma liikmete ühendamise kõrval on edendada vastutustundlikku joogikultuuri.

    Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit

    Liit on keskendunud ettekandja ja kelneri elukutse arendamisele. Selleks antakse nõu ja jagatakse erialateavet. Samuti korraldatakse suurüritusi, seminare ja kutsevõistlusi. EKEL teeb koostööd EHRL-iga kutsete arendamisel ja andmisel.

    Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon (ESA)

    ESAon jookide valiku, serveerimise ja tutvustamisega tegelevate füüsiliste isikute mittetulunduslik organisatsioon. ESA eesmärk on tõsta alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tundmise ning serveerimise taset ja edendada joogikultuuri. Korraldatakse koolitusi ja täienduskoolitusi.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Administraator

    Kokk. Koka põhitöö on kvaliteetsete toitude valmistamine ja serveerimine. Toiduvalmistamisoskuste kõrval on olulised meeskonnatöö, hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning korra- ja puhtusearmastus. Koka töö on loo...

    Loe täpsemalt »

    Stjuuard/stjuardess. Stjuardessid ja stjuuardid saadavad inimesi lennureisidel, kus nende töö on tagada reisijate ohutus nii õhus kui ka maal ning neid teenindada. Stjuardessitööle on iseloomulikud sage kohamuutus ja ebaregulaarne tööaeg. Väl...

    Loe täpsemalt »