Toimetaja

Prindi Toimetaja
  • Olulised momendid

    • Toimetaja on ajakirjanik, kes vastutab väljaande või kanali toimimise eest. Ta suunab ja juhendab teiste ajakirjanike tööd ning jälgib, et töö toimetuses sujuks plaanipäraselt.
    • Toimetaja hoolitseb näiteks selle eest, et ajalehe kõik leheküljed täidetakse trükkimise ajaks sobivalt ja pealkirjastatakse.
  • Töö iseloom

    Toimetaja koordineerib väljaande tegevust ning on tähtis lüli lehe üldsuuna ja igapäevategevuse vahel. Tema jälgib, et väljaande sisu vastaks seatud põhimõtetele.

    Toimetaja võib hoolitseda toimetuse töö tehnilise poole eest, et kõik saaks tehtud õigeks ajaks, vajalikus mahus ja sobivalt. Samuti võib toimetaja määrata väljaande üldisema suuna. Näiteks võib ta kontrollida, kas kõik töötajad peavad kinni väljaande stiili- ja keele- või ka eetikanõuetest.

    Üks toimetaja ülesandeid võib olla teiste ajakirjanike suunamine ja nende töö koordineerimine. Enamasti on toimetaja otsustada, milliseid lugusid avaldada, mis teemadest kirjutada ja millised on pealkirjad.

    Toimetaja jälgib ka seda, et kõik toimetuse liikmed saavad oma tööd õigeks ajaks valmis. Ajakirjanduses on tähtaegadest kinnipidamine väga vajalik, sest ajalehe või -kirja trükkimist ega saate eetrisse minekut ei saa edasi lükata.

    Toimetaja tööülesanded olenevad suuresti ka tema konkreetsest ametist. Keeleparandusi teeb tavaliselt keeletoimetaja. Peatoimetaja vastutab terve väljaande eest ja määrab selle üldisemad tegevussuunad. Rubriigitoimetaja keskendub väljaandes mõnele kindlale teemavaldkonnale, näiteks majandusele, arvamuslugudele või kultuurile. Ta hoiab end oma valdkonnas toimuvaga kursis, otsustab, mis teemadest rubriigis peaks kirjutama, ning juhendab rubriiki kirjutavate ajakirjanike tööd.

    Toimetaja töö sobib sulle, kui oled täpne ja armastad korda, huvitud ajakirjandusest, oled hea keelekasutusega, talud hästi pingelist tööd, suhtled meelsasti inimestega ja oled kursis ühiskonnas toimuvaga.

     

  • Töökeskkond

    Toimetaja töötab toimetuse ruumides. Tema töö on enamasti istuvat ja vaimset laadi. Suuremates väljaannetes võib vastutusest tulenev vaimne pinge olla koormav ja tekitada stressi.

    Toimetaja põhilised töövahendid on arvuti ja telefon. Tema töö võib eeldada palju lugemist ja arvutiga töötamist ning koormab seetõttu silmi.

    Tööaeg oleneb väljaandest ja ühiskonnas toimuvast. Nädalalehes on tempo rahulikum. Päevalehes võib aga toimetaja töötada hommikust hilisõhtuni. Pikemad tööpäevad võivad ette tulla tähtaegade saabudes või tähtsate ühiskondlike sündmuste ajal. Samuti peab vahel töötama nädalavahetustel või õhtuti.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Toimetaja töös on tarvis järgmisi teadmisi ja oskusi:

    • tunda ajakirjanduse toimimist ja ajakirjandusžanre;
    • tunda oma väljaande eripära;
    • olla kursis ühiskonnas toimuvaga;
    • vallata väga hästi eesti keelt;
    • omada kriitikameelt ja head süvenemisvõimet;
    • olla hea üldistusvõime ja loogilise mõtlemisega;
    • tunda võõrkeeli.

    Televisioonis või raadios töötades peab toimetaja lisaks tundma tele- ja raadiotöö eripära.

    Edukaks ajakirjanikutööks on hea, kui toimetaja:

    • talub hästi pinget;
    • on täpne ja põhjalik;
    • on kohusetundlik ja kehtestab ennast;
    • on avatud loomuga ja empaatiavõimeline;
    • on hea kuulaja ja loova mõtlemisega.

    Arakirjandustöö on ühiskondlikult tähtis ja vastutusrikas, mistõttu peab toimetaja oma töös lähtuma Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

  • Haridus ja väljaõpe

    Toimetaja tööks on üldiselt tarvis ajakirjandusalast kõrgharidust. Olenevalt töökohast võib sobida ka mõni teine humanitaarharidus.

    Tutvu õppimisvõimalustega kõrgkoolide õppekavade andmebaasis.

    Üldhariduskoolis tasub tulevasel ajakirjanikul tähelepanu pöörata eesti keelele, ühiskonnaõpetusele ja ajaloole. Kasuks tuleb ka võõrkeelte ja teiste erialade tundmine. Samuti aitab ajakirjandustööks ette valmistada koolilehes töötamine või kaastööde saatmine ajalehtedele.

    Ajakirjanikel on vaja end pidevalt täiendada ja ühiskonnaeluga kursis hoida. Selleks loeb toimetaja eri meediaväljaandeid, osaleb avalikes aruteludes, erialaseminaridel ja konverentsidel. Erialaüritusi korraldavad näiteks Tartu ja Tallinna Ülikool ning Eesti Ajalehtede Liit.

  • Töövõimalused

    Toimetaja töötab eelkõige trükiväljaannetes, raadios või televisioonis. Harvem töötab ta internetiuudiste portaalis.

    Suuremate päeva- ja nädalalehtede toimetused asuvad Tallinnas. Samuti tegutseb Tallinnas palju telemaju ja raadiostuudioid. Väljaspool pealinna tegutsevad maakonnalehed ja -raadiod, mille toimetused või stuudiod asuvad tavaliselt maakonna keskuses. Samuti on Narvas, Tartus, Pärnus ja Võrus Eesti Rahvusringhäälingu stuudiod.

    Tavaliselt on toimetajatöös vaja töökogemust. Toimetajana saavad tööd enamasti kogenud ajakirjanikud või rubriikide toimetamises valdkonna asjatundjad.

    Üldiselt oleneb vajadus ajakirjanike järele ajalehtede ning raadio- ja telejaamade käekäigust. Majanduslikult raskel ajal on ajakirjanikel tööd keerulisem leida

     

  • Sissetulek, soodustused

    Tavaliselt saab toimetaja oma töö eest põhipalka. Lisatasu võib saada teiste tööülesannete täitmise eest.

    Üldiselt hüvitatakse toimetajale tööülesannetega seotud telefoni- ja transpordikulud. Suurematel toimetustel on ka oma auto, mida saab töösõitudeks kasutada.

    Toimetaja töötõendiks võib olla pressikaart, millega ta pääseb üritustele ja muuseumidesse tavaliselt tasuta.

  • Lisateave

    Eesti Ajakirjanike Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajakirjanikke ja edendab nende loometegevust. Liidu eesmärk on hoida ja arendada Eesti ajakirjanduskultuuri.

    Eesti Ajalehtede Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajalehti ja kaitseb nende huve. Samuti korraldab liit koolitusi toimetajatele.

    Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu arutavad meediaväljaannete peale tehtud kaebusi ja ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumisi.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös tegevajakirjanikega.

    Sisesta tekst