Tislerid, puidupingioperaatorid, CNC-töötlemiskeskuse operaatorid

Prindi
  • Olulised momendid

    Tislerid, puidupingioperaatorid ja puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse (lühend inglise keelest: computer numerical control) operaatorid töötavad puidutöötlusettevõtetes ja mööblitööstuses.

    • Töötamine puidutööstuses nõuab järjest enam oskusi töötada arvuti abil juhitavate ja automatiseeritud seadmetega.
    • Puiduettevõtete tegutsemise edukus oleneb suuresti aktiivsest tegutsemisest turgudel, nüüdisaegsest tehnoloogiast ja toorme kättesaadavusest.
    • Puidutöötlemise erialade omandamiseks on Eestis palju võimalusi.
  • Töö iseloom

    Tislerid valmistavad, puidust või puidupõhistest materjalidest detaile ja koosteid, st üksikdetailidest ühendamise teel saadud tooteid, dekoreerivad ja remondivad puitmööblit ning mööbli puitosi, valmistavad puidust pisidetaile, muusikainstrumente, mudeleid, šabloone, näidiseid ja teisi tooteid. Selles töös on neile abiks nii käsitööriistad kui ka puidutöötlemispingid. Töös kasutab tisler erinevaid tööoperatsioone: kattevineeri koostamist, vineerimist, liimimist jt. Olenevalt ettevõttest võib tegemist olla väga vaheldusrikka tööga, kus tuleb teha pidevalt erinevaid tooteid või masstoodangut ning töötada tellijate juures.

    Puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaatorid valmistavad programmjuhtimisega puidutöötlemispinkidel erinevatest materjalidest detaile.

    Puidupingioperaatorid seadistab põhilisi puidupinke töödeldava detaili kuju ja mõõtmete järgi ning teeb nendel pinkidel tööoperatsioone.

  • Töökeskkond

    Töö puidutööstuses eeldab viibimist nii siseruumides kui ka välitingimustes. Tööd tehakse peamiselt seistes.

    Peale puidutööpinkide kasutatakse töödeks käsitööriistu, nagu käsihöövlid, noad, puidupeitlid, käsisaed jt. Kõige rohkem läheb neid tööriistu vaja tisleril. Puidupingioperaatorid ja puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaatorid kasutavad igasuguseid mõõteriistu, nagu suplerid, mõõdulindid jt.

    Puidutöötlejate tööaeg oleneb sellest, milliste toodetega ettevõte tegeleb ja milline on tootmistsükkel. Enamik ettevõtteid töötab tavapärasel päevasel ajal. Kui ollakse kimpus tähtaegadega, võib juhtuda, et töötada tuleb ka pikemaid päevi või nädalavahetustel. Tööaeg võib olla reguleeritud ka selle järgi, kuidas ühe inimese tööülesanded on teise töötaja omadega seotud. Näiteks pindade viimistlemiseks peavad enne olema valmis tehtud detailid ja kooste.

    Väiksemates eraettevõtetes võib töörežiim olla küllaltki ebaühtlane ja oleneda sellest, kui palju on tellimusi.

    Puitmaterjaliga töötades tuleb suurt tähelepanu pöörata tervise hoidmisele. Üks terviseriske on allergia tekkimine pikka aega puidutolmu sissehingamise tõttu. Samuti võivad puiduga töötavat inimest ohustada puidukoores ja selle all olevad seened ning nende eosed, hallitusseened, puidutolmus elavad lestalised, õietolm. Lihaste ja liigeste tervist võivad mõjutada ühetaolised liigutused, raskuste tõstmine, töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine. Et negatiivne mõju tervisele oleks minimaalne, tuleb töötades kanda kaitsevahendeid (mask,turvajalanõud, kaitseprillid). Samuti tuleks teadlikult teha liigeseid ja lihaseid kaitsvaid harjutusi.

    Lisaks on ohutegurid müra ja keemilised ained ning suhteliselt suur traumade saamise oht. Müra vähendamiseks kasutatakse kõrvaklappe ja spetsiaalseid kõrvatroppe.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kõigil puidutöölistel peavad olema põhjalikud teadmised tööohutusnõuetest, mida tuleb kogu aeg täita. Kuna tegu on iseseisva tööga, tuleb kõigil osata korraldada oma tööd ja kavandada tööaega.

    Tisler peab tundma töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi, oskama lugeda jooniseid ja valmistada kavandeid, omama teadmisi puidu lõiketöötlusviisidest, tundma puidulõikepinke ja masinliine ning nende seadistamist, samuti toodete kvaliteedinõudeid. Isikuomadustelt on tähtsal kohal hea ruumiline kujutlusvõime, koormustaluvus, liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus.

    Tisleri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis.

    Puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaator tunneb puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse tööpõhimõtteid, selle seadistamist ja reguleerimist, puidu lõiketöötlemist, kasutatavate materjalide omadusi, toodete kvaliteedile esitatavaid nõudeid.

    Puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaatori kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaator tase 4 ja 5.

    Puittoodete viimistlejalt eeldatakse head värvitaju, liigutuste koordinatsiooni, hoolikust, püsivust, täpsust ja vastutustunnet. Oma töös peab ta oskama kasutada erinevaid viimistlusseadmeid, tundma viimistlusmaterjalide omadusi, suutma leida viimistlusdefekte ja neid kõrvaldada, samuti tundma toodete kvaliteedinõudeid.

    Puidupingioperaator tunneb seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, detailide lõiketöötlemise režiime, kasutatavate materjalide omadusi ning toodete kvaliteedile esitatavaid nõudeid. Puidupingioperaatorilt eeldatakse ruumilist kujutlusvõimet, hoolikust, täpsust ja vastutustunnet.

  • Haridus ja väljaõpe

    Puidutööstuse erialasid saab omandada nii põhi- kui ka keskhariduse järel. Erialasid on võimalik omandada kutseõppe ja rakenduskõrgharidusena.

    Uuri õppimisvõimaluste andmebaasidest näiteks järgmiste erialade kohta: tisler, puidutöötlus, puidupingioperaator, puidutöötlemise tehnoloogia, ehituspuusepp, mööblirestauraator, pehme mööbli valmistaja, puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaator. 

    Puidutöötlemise õppekavad on tavaliselt mitmekesised ja annavad laiapõhjalise ettevalmistuse töötamiseks puidutööstuse erialadel.

    Puidupingioperaator kutset saab omandada ka osakutsena tisleri õppekava järgi õppides.

    Pehme mööbli valmistaja töö jaguneb seitsmeks etapiks, kus soovi korral on võimalik iga etapi kohta taotleda osakutsetunnistust: Kutseandja on Viljandi Kutseõppekeskus.

  • Töövõimalused

    Puidutööstus on toiduainetööstuse kõrval üks suuremaid tööstusharusid Eestis.

    Puidutööstuse toodete valik on lai alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest (nt saetööstuse liinioperaatorite kutseala), puitmajade, akende ja uste valmistamisest ning lõpetades puidust muusikainstrumentidega.

    Enim töötajaid on hõivatud spooni, vineeri ning puitplaate tootvates ettevõtetes.

    Ettevõtete majanduslik edukus ja hõivatute arv olenevad paljuski sellest, missugune on puidutoorme kättesaadavus ja kui hästi ettevõtted suudavad kohaneda muutustega puidutöötlemissektoris.

  • Sissetulek, soodustused

    Puidutöötlusvaldkonna tööliste palk ja selle arvestuse viis (põhi- või tunnipalk) sõltuvad paljuski konkreetsest ettevõttest.

  • Lisateave

    Valdkonna kutsekvalifikatsiooni andev organ on Eesti Mööblitootjate Liit (ETML). Liidul on õigus anda tisleri, puidupingioperaatori ja puidutöötlemise CNC-töötlemiskeskuse operaatori kutset.

    ETML ühendab puidutöötlemise, mööbli­tootmise ning selle valdkonna seadmete ja materjalide tootmise, vahendamise ja müügiga ning töötajate koolitamisega tegelevaid ettevõtteid.

    EMTL on loodud selleks, et aidata levitada puidu kasutamist Eestis ning mõjutada Eesti metsa- ja puidutööstussektori arengut. Liit arendab välissidemeid ja välismajandustegevust mööblitööstuse valdkonnas ning korraldab üritusi ja koolitusi. Tegutsetakse selle nimel, et toodangut ühiselt eksportida.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Mööblitootmise Liiduga.

     

  • Lähedased ametid

    Puidukaubanduse spetsialist

    Pehme mööbli valmistaja. • Pehme mööbli valmistaja on oskustööline, kes valmistab pehme mööbli, näiteks diivani või tugitooli, algusest lõpuni.• Pehme mööbli valmistaja võib töötada nii mööblit&ou...

    Loe täpsemalt »

    Viimistleja