Tegevusterapeut

Prindi
  • Olulised momendid

    • Tegevusterapeut aitab häirunud tegevusvõimega isikutel arendada neid võimeid ja oskusi, mis on vajalikud igapäevategevuses toimetulekuks või aitab kohandada tegevusi vastavaks inimese võimetele.
    • Tegevusterapeudi töö nõuab palju kannatlikkust ja järjekindlust.
    • Tegevusteraapia kuulub meditsiinilise rehabilitatsiooni valdkonda, olles samas tihedalt seotud psühholoogia, pedagoogika, loodus- ja ühiskonnateadustega, inimese anatoomia ja füsioloogiaga.

  • Töö iseloom

    Tegevusterapeut on spetsialist, kelle töö eesmärk on säilitada ja edendada häirunud tegevusvõimega inimese tegevusvõimet. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevategevustega toimetulekul. Kui igapäevane toimetulek on mingi haiguse, trauma, vanuse vms tõttu häirunud, saab tegevusterapeut aidata siiski õppida, kuidas võimalikult hästi hakkama saada.

    Tegevusvõime parandamiseks on võimalik:
    • tegevusteraapias arendada inimese võimeid ja oskusi, mis on vajalikud toimetulekuks igapäevategevustes;
    • kohandada tegevused vastavaks võimetele;
    • keskkonna kohandamine nii, et see soodustaks iseseisvat toimetulekut;
    • soovitada abivahendeid (nt söögitegemise, riietumise, hügieenitoimingute abivahendid jne).

    Tegevusterapeudi töö sihtgrupid:
    • lapsed ja noorukid;
    • eakad;
    • tugiliikumise elundkonna häiretega isikud;
    • neuroloogiliste häiretega isikud;
    • vaimse tervise häiretega isikud.

    Tegevusterapeut aitab õppida võtteid ja kasutama lihtsaid abivahendeid nende tegevustega toimetulekuks. Näiteks insuldi järel osaliselt halvatud inimesel võib igapäevaste toimetustega olla palju probleeme: kuigi kasutada on ainult üks käsi, tuleb hakkama saada enda riietamise, toidu valmistamisega jms.

    Tegevusterapeudi ülesanne on kõigepealt uurida, milline on inimese terviseseisund ja hinnata tema tegevusvõimet. Terviseseisund, vanus, arengutase, inimese soovid, elukeskkonna võimalused ja piirangud on põhilised tegevusvõime mõjutajad.

    Edasi kavandatakse, missugune tegevusteraapia on kliendile kõige tulemuslikum. Vastavalt plaanile valib tegevusterapeut kõige sobivamad töömeetodid ning neid rakendades viib läbi tegevusteraapia. Seda tehakse kas individuaalselt või klientide grupiga. Lähtudes teraapia eesmärkidest õpetatakse isikule igapäevategevusi ja harjutatakse erinevaid sooritusoskusi.

    Ta valmistab ja kohandab lihtsamaid käe- või kaelaortoose (tugesid) ning õpetab neid kasutama ja hooldama.

    Teraapia käigus hindab terapeut töö tulemuslikkust, vajaduse korral teeb teraapiaplaani muudatused. Kogu teraapiaprotsess pannakse kirja, et oleks olemas ülevaade tehtust ja saavutatud tulemustest.

    Olulise osa tegevusterapeudi tööst hõlmab nõustamine ja juhendamine. Vajaduse korral annab ta erialast nõu ja abi (nii suulist kui ka kirjalikku) kolleegidele, teistele sama ala spetsialistidele, samuti häirunud tegevusvõimega isiku lähedastele.

    Tegevusteraapia on meeskonnatöö, s.o mitme eriala spetsialisti ühistöö, millel on ühine eesmärk. Ideaalkujul peaks meeskonda kuuluma arst, füsioterapeut, lasteaia- või kooliõpetaja, psühholoog ja logopeed.

     

  • Töökeskkond

    Tegevusterapeut töötab nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutuses või erapraksises.

    Töö on psüühiliselt pingeline ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti ravitava isikuga. Kuna klientide probleemid ja motivatsioon võivad olla väga erinevad, töötab tegevusterapeut pidevalt muutuvas olukorras.

    Tagatud peab olema kliendi konfidentsiaalsus, mis tähendab, et kliendi probleemide arutamiseks teiste spetsialistidega tuleb teda alati enne teavitada ning mitte rääkida oma klientidest ega nende probleemidest kõrvalistele inimestele.

    Tegevusterapeudil on töötamiseks omaette ruum, kus ta saab teraapiaks vajalikke tegevusi teha nii individuaalselt kui ka grupis. Sõltuvalt klientide hulgast on terapeudil vaja suuta töötada üsna tempokalt. Olenevalt kliendi probleemist võib töö kestus suuresti erineda.

    Tegevusterapeudi põhilised töövahendid on seotud mitmesuguste igapäevategevustega: nt kööginurk söögitegemise harjutamiseks, kohandatud vannituba hügieenitoimingute harjutamiseks; erinevad vahendid käte oskuslikkuse parandamiseks (nt teraapiavaha, nupupilt). Oskusi ja võimeid hindab ta asjakohaste testidega. Kliendi igapäevategevustega hakkama saamist hinnatakse vaatlusega ning kliendi ja tema lähedaste küsitlemise teel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Tegevusterapeudil peavad olema laialdased teadmised inimese tervise ja tegutsemisvõime kohta. Konkreetse probleemiga klientidega töötamine eeldab vastava vanuse või vaimse eripära süvitsi tundmist.

    Ta peab olema hea empaatia- ja koostöövõimega, suuteline innustama kliente, sest paranemine võib võtta palju aega. Inimestega töötamisel läheb vaja hulganisti pingetaluvust ja kannatlikkust ning püsivust.

    Tegevusterapeut peab olema loov, et kliendi motivatsiooni ülal hoida, samuti välja mõelda terapeutilisi tegevusi. Heade tulemuste saavutamiseks läheb vaja iseseisvust ja püsivust.

    Kuna kõik kliendid ei pruugi osata eesti keelt, tuleb kasuks vene keele oskus. Erialakirjandus on valdavalt ingliskeelne.

    Ta peaks lugema ja analüüsima erialakirjandust ning olema kursis teadusuuringutega, sest need lisavad pidevalt uusi meetodeid ja võimalusi klientide aitamiseks tegevusteraapia kaudu.

    Tegevusterapeudina töötav spetsialist võib taotleda Tegevusterapeudi kutset, mis on eelis töökohale konkureerimisel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Tegevusterapeudina töötamiseks peab olema erialane kõrgharidus (tegevusterapeudi eriala).
    Sobivat kooli saab otsida kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Gümnaasiumis tuleks tegevusterapeudiks saada soovijal pöörata põhjalikumat tähelepanu anatoomiale ja suhtlemisoskuse arendamisele, samuti vene ning inglise keele õppimisele.

  • Töövõimalused

    Tegevusterapeudid töötavad Eestis näiteks haiglates, rehabilitatsiooniasutustes, puuetega inimeste päevakeskustes, kutserehabilitatsioonis jm.Tegevusterapeut töötab nii sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutuses või erapraksises.

    Lähedased ametid – füsioterapeut, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. 

  • Sissetulek, soodustused

    Töötasu sõltub tööandjast – on nii kuupalgalisi töökohti kui ka tunnipalgalisi. Lisatasu sõltub tööandjast.

  • Lisateave

    Foto: tegevusterapeut töötamas Keila Taastusravikeskuses

    Eestis töötavaid tegevusterapeute ühendab MTÜ Eesti Tegevusterapeutide Liit. MTÜ Eesti Tegevusterapeutide Liit kuulub rahvusvahelistesse erialaorganisatsioonidesse WFOT (World Federation of Occupational Therapists) ja COTEC (Council of Occupational Therapists for the European Countries).

    Ametikirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Tegevusterapeutide Liiduga; konsultant juhatuse esimees Heili Piilberg.

  • Lähedased ametid

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »

    Psühholoog

    Sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele nende liikmete vajadustega. Sotsiaaltö&o...

    Loe täpsemalt »