Teedeinsener

Prindi
  • Olulised momendid

    • Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, sildu, raudteid ja lennuvälju ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid.
    • Teedeinsener võib spetsialiseerudamaanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusele või hooldele.
    • Teedevõrk vajab pidevat uuendamist ning nõudmine teedeinseneride järele on suur nii Eestis kui ka välismaal.
  • Töö iseloom

    Teedeinsener on ehitusinsener, kes tegeleb maanteede, tänavate, raudteede, lennuväljade ja rajatiste kavandamise, rajamise, laiendamise, hoolde ja rekonstrueerimise ning teede ja rajatiste lammutamisega, samuti liikluskorralduse ja -ohutuse ning transpordiehituse kavandamise ja juhtimisega.

    Teedeinseneri ülesanne on töötada välja tee-ehituse tehnilised lahendused (liiklussõlmed ja nende elemendid, nagu sillad, viaduktid) ning projektlahendused ellu viia, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetilisi aspekte. Teedeinseneril on väga suur vastutus, sest tema tööst oleneb, kas kõik teed ja transpordisõlmed on projekteeritud ja ehitatud õigesti.

    Teerajatiste ehitamist alustavad tellijad, kelleks on omavalitsused, eraisikud, ettevõtted ja riigiasutused, kes esitavad konkreetsed tingimused ja soovid. Teede ehituslikule projekteerimisele eelneb teedeinseneri uurimistöö: milline on liiklussõlme, tänava, silla, viadukti või raudtee võimalik asukoht olenevalt olukorrast, reljeefist, pinnasest, vooluvetest; milline on praegu ja tulevikus liiklusnõudlus, olemasolevate teede seisukord, liiklusohutuse tase jne.

    Teedeinsenerid spetsialiseeruvad maanteede ja tänavate ehituse, sildade ja viaduktide ehituse ning
    raudteede ehituse allallerialadele.

    Teedeinsener töötab ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, ehitusjuht, objektijuht, teehooldetööde juht.

    Teedeinseneri töö keerukus ja vastutusalad olenevad suuresti omandatud kutsetasemest. Äsja ülikooli lõpetanud rakenduskõrgharidusega teedeinsener töötab kõrgema taseme inseneri juhendamisel. Piisava töökogemuse ja magistrikraadiga insener võib taotleda diplomeeritud teedeinseneri kutset ning seejärel on tal õigus iseseisvalt ja omal vastutusel projekte kavandada ja ehitustöid juhtida. Kui insener on omandanud diplomeeritud inseneri kutse või läbinud doktoriõppe ning omandanud piisava töökogemuse, siis on tal võimalus taotleda volitatud teedeinseneri kutsetaset. Volitatud teedeinsener on juba tippspetsialist, kes peale keeruliste projektide kavandamise ja nende ehitamise juhtimise annab eksperdihinnanguid, teeb arendus- ja uurimistööd ning vastutab enda ja töö- või teadmiste valdkonna kavandamise ja arendamise või organisatsiooni strateegilise tegevuse eest.

  • Töökeskkond

    Teedeinsener töötab nii bürooruumis kui ka ehitusobjektidel. Teedeehitus on väga mobiilne valdkond ning tööobjektid võivad olla üle Eesti ja ka naaberriikides.

    Büroos toimub ettevalmistus: dokumenditöö ja projekteerimine; ehitusobjektidel jälgitakse, juhendatakse ja korraldatakse töö valmimist. Objektidel viibides on eriti tähtis rakendada ohutustehnika nõudeid.

    Teoreetiline ettevalmistus ja dokumentatsiooni kasutamine nõuavad palju tööd arvutiga. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab teedeinsener spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms).

    Tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, kuid töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt ning erandjuhtudel (ehitiste valmimistähtaja lähenedes, konstruktiivsete lahenduste muutmisel) võib tööaeg kujuneda pikemaks.

    Kuna teedeinseneri töötempo võib tihti olla päris kiire, on vaja head vaimset ja füüsilist vormi. Projekteerimine eeldab ka head nägemist ja ruumitaju.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Teedeinsenerina pead

    • teadma matemaatika ja loodusteaduste alused, ehitusvaldkonnaga seotud tehnikateadusi, graafikat;
    • tundma arhitektuurse planeerimise ja projekteerimise põhialused;
    • tundma ehitusjuhtimist ning üldiselt protsesside ja organisatsioonide, sh kvaliteedijuhtimist;
    • oskama hinnata ehitusmaksumust;
    • teadma ehitusmaterjale, ehitusmehaanikat ja tugevusõpetust, ehitusfüüsikat, energiatõhususe põhimõtteid;
    • oskama vastavalt spetsialiseerumisele koostada silla-, tee- ja raudtee-ehitusprojekte;
    • tundma liikluskorraldust ja -ohutust;
    • teadma üht-teist sotsiaal- ja humanitaarteaduste alustest, et tagada inseneritegevuse seotus sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu ja eetiliste aspektidega;
    • tundma ehitusega seotud seadusi ning töökorraldust ja -ohutust;
    • oskama võõrkeeli mahus, mis võimaldab erialal töötada ja end arendada.

    Diplomeeritud ja volitatud teedeinsenerina pead teadma, kuidas teisi töötajaid juhtida ning ehitiste omanikujärelevalvet korraldada. Diplomeeritud ja volitatud insener peab oskama ka teisi insenere koolitada.

    Insener peab juhinduma oma tegevuses üldtunnustatud isiklikest ja tööalastest eetikanõuetest (inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks). Ehitusinsenerid peavad olema kursis tehnoloogiamuutustega ja panustama pidevalt enesearendamisse. Lisaks peab olema keskkonnahoidliku ja säästvat arengut toetava hoiakuga ning rakendama oma tegevuses energiatõhususe põhimõtteid.

    Teedeinseneri töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust.

    Teedeinseneri täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas teedeinseneri kutsestandardites:

  • Haridus ja väljaõpe

    Teedeinseneriks õppimine eeldab, et üldhariduskoolist on saadud tugev alus matemaatikale, füüsikale, geograafiale, arvuti-, kunsti- ja tööõpetusele.

    Teedeinseneri ametis töötamise eeldus on rakenduskõrghariduse või integreeritud viieaastase õppe diplom teedeehituse erialal.

    Teedeehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel teedeinseneri
    esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab teedeinseneri
    kutsestandardi järgmistele osadele:

    • Teadmised ja oskused
    • Inseneritööks vajalikud hoiakud

    Esmakutse omanik võib teedeehituse erialal tegutseda diplomeeritud või volitatud teedeinseneri kutset omava inseneri juhendamisel.

    Volitatud teedeinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud
    kõrgharidusdiplom teedeehituse erialal.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Oma oskuste ja teadmiste säilitamiseks tuleb end pidevalt täiendada. Karjääriredelil edasiliikumiseks võib insener täiendada oma teadmisi magistri- ja doktoriõppes. Heade teadmiste ja oskustega saab pühenduda ka teiste inseneride koolitamisele ning teadustööle.

    Vajalikud oskused-teadmised on kinnitatud teedeinseneri kutsestandardites eri tasemetel.

  • Töövõimalused

    Teedeinseneri tööpõld on Eestis väga lai, sest igal aastal on töös kümneid väiksemaid ja suuremaid tee-ehitusprojekte. Tööd leiab tee-ehituse ja -hooldusettevõtetes, transpordiehitisi projekteerivates firmades, kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes (nt linnavalitsused, ministeeriumid). Kuid tee-ehituse eriala lõpetanud töötavad edukalt ka ühiskonna teistes valdkondades ja elualadel.

    Kogemustega teedeinsenerid on loonud ka ise oma projekteerimisbüroosid.

    Seoses vajadusega suurendada kaubavedu eri piirkondade vahel vajab Eesti teedevõrk pidevat uuendamist: olemasolevate teede remonti ja rekonstrueerimist ning uute, nüüdisaegsele liiklusele vastavate teede rajamist. Samuti on viimastel aastatel mitu korda suurenenud teedeehituseks eraldatud raha maht. Seega ei ole karta, et tee-ehituse eriala lõpetanut ootab ees tööpuudus. Nõudmine tee-ehituse eriala lõpetajate järele on suur ka välismaal.

    Rakenduskõrgharidusega või bakalaureusekraadiga teeinseneril on võimalik magistrikraadi ning töökogemuse omandades taotleda diplomeeritud inseneri taset. Tippspetsialistiks ehk volitatud teedeinseneri tasemele tõusmiseks tuleb end pidevalt täiendada, omandada diplomeeritud inseneri kutsetase või läbida ülikooli doktoriõpe.

  • Sissetulek, soodustused

    Teedeinseneride töötasu oleneb töökohast, kuid eelkõige oskustest, võimekusest ja pühendumusest. Teedeinseneri töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud.

    Riigiasutustes töötavatel teedeinseneridel on tavaliselt kindel kuupalk.

  • Lisateave

    • Ehitusinsenere ühendab, ehitusvaldkonna arengut toetab ja arendab ning kutse andmisega tegeleb Eesti Ehitusinseneride Liit.
    • Inseneer - insenerihariduse ja inseneri elukutse portaal (Eesti Inseneride Liidu projekt)

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a teedeinseneri kutsestandradi põhjal koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusinsener

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Hüdrotehnikainsener

    Raudteeinsener

    Veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener

    Geodeet. Geodeet ehk maamõõtja mõõdab ning kaardistab maatükke, märgib hooneid ja rajatisi ning kontrollib, et need valmiksid projekti järgi. Geodeedi oskusi läheb vaja igal pool, kus hakatakse ehitama hooneid, maanteid v&oti...

    Loe täpsemalt »