Tarkvaratestija

Prindi
  • Olulised momendid

    • Testija ülesanne on proovile panna loodavad arvutiprogrammid ja -süsteemid ning leida selle käigus vead.
    • Ameti baasharidus on infotehnoloogiaharidus, mida on võimalik omandada paljudes Eesti kutse- ja kõrgkoolides.
    • Tegemist on nõutud spetsialistidega, kelle oskused on tänapäeva maailmas väga hinnatud ning kes leiavad tööd peaaegu igas valdkonnas, näiteks panganduses, kindlustusettevõtetes, avalikus sektoris, IT-teenuseid pakkuvates ettevõtetes.
    • Testijast on võimalik edasi liikuda testijuhiks, kelle ülesanne on koordineerida ja planeerida testijate tööd.

  • Töö iseloom

    Tarkvaratestija (edaspidi: testija) ülesanne on testide kaudu hankida infot tarkvara kvaliteedi kohta – kui palju ja missuguseid vigu selles leidub ning kui hästi vastab tarkvara esitatud nõuetele. Testija keskendub oma töös vigadele, et lõppkasutajatel oleks loodud tarkvara mugav, turvaline ning hea kasutada.

    Tema peamised ülesanded on:
    • testplaani koostamine ja uuendamine (testplaan kirjeldab, kuidas tarkvara testitakse);
    • tarkvara testimine arendusprotsessis;
    • testtulemuse kirjalik ja/või suuline esitamine;
    • pidev koostöö arendusmeeskonnaga, et tekkinud vigadele lahendus leida.

    Testija tegevus on ennekõike vajalik arendatava toote kvaliteedi nimel, et programmi toimimise kontrolliksid üle nn inimmõistus ja vastavad testimise abivahendid, näiteks silur (arvutiprogramm). Siluriga silumine on protsess, millega leitakse ja parandatakse arvutiprogrammi vigu.
    Enamasti ei vaja testija füüsilisi töövahendeid, sest teeb testitava programmi ja muude abiprogrammide abil tööd arvutis.

    Tarkvara testimine tähendab ka arvutis koodide uurimist ning nende toime kontrollimist erinevates keskkondades ja tingimustes. Näiteks internetipangas makse sooritamise funktsioon on tööle rakendatud just erinevate koodide abil. Lõpptarbija aga neid koode ei näe, sest tegemist on tarkvara köögipoolega. Kui kood on valesti üles ehitatud, võib lõpptarbija makset tehes hätta jääda, sest funktsioon ei tööta nii nagu vaja.

    Testimisel peaksid ilmnema vead, puudujäägid, ühtlasi selgub, kas loodav süsteem täidab neid ülesandeid, milleks ta loodi või luuakse. Testimine aitab luua kvaliteetsema ja usaldusväärsema toote või teenuse. Testimine on tagasiside nii arendusmeeskonnale kui ka tootele või teenusele.

     

  • Töökeskkond

    Testija töötab enamasti kontoris arvuti ja muude tehnikavahenditega.

    Kuna ta teeb tööd arvutiga, on silmad pidevalt suure pinge all. Istuv töölaad võib tekitada ka teisi tervisemuresid, näiteks seljavalusid.

    Töö võib olla periooditi väga pingeline, eriti kui ees on tähtajad ja süsteemid on vaja toimima saada.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Testija teadmised on üldjuhul kolmetasandilised. Esiteks peavad tal olema nn baasteadmised, mida omandatakse enamasti vastavat eriala õppides koolis. Teiseks peab ta tundma testimise metoodikat ja tehnikaid. Vajadused spetsiifiliste teadmiste järele ilmnevad töö käigus, sest tarkvara, mille kallal IT-testija töötab, sõltub nii ettevõtte tegevusalast kui ka loodava tarkvara eripärast.

    Peale hariduse on kolmandaks väga olulised ka isikuomadused:
    • Analüütiline ja loov mõtlemine – testija ei kontrolli ainult seda, kas programm toimib õigesti, vaid ka seda, kas ülesandepüstitus oli mõistlik. Testija eesmärk on süsteem üle kavaldada, et saada infot toimivuse kohta võimalikult erinevates kasutussituatsioonides.
    • Järjepidevus ja eesmärgikindlus – testija peab vastutama oma tegevuse eest ning endale aru andma, et tema tegemata jätmine või tähelepanematus võib hiljem osutuda väga suureks probleemiks, näiteks ebaturvalisus e-valimiste süsteemis või kui näiteks auto kiirushoidiku tarkvaras on viga.
    • Kannatlikkus – testija tööd ei saa teha kiirustades, see nõuab aega ja rahulikku süvenemist ka mõnevõrra igavate protsesside puhul.
    • Põhjalikkus – üles tuleb leida kõik ebatäpsused ja vead.
    • Kriitilisus – testija peab olema piisavalt kriitiline, et vigu märgata ja need üles leida.
    • Oskus edastada “halbu uudiseid” – testija peab tihti ütlema, et tarkvara ei tööta ootuspäraselt, ka olukorras, kus kogu meeskond on tähtaegade surve all.

    Testija peab olema koostööaldis, sest programmi arendab enamasti suurem meeskond.
    Inglise keele oskus on tema töös väga vajalik, sest seda keelt võib pidada IT-keeleks.

     

  • Haridus ja väljaõpe

    Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniharidust on võimalik omandada mitmekümnes Eesti kutse-ja kõrgkoolis. IT-testijad on sageli omandanud programmeerija eriala, kuid testija tööd toetab ka muu IT-haridus. Niisama mitmekesine nagu koolide arv on ka erialade valik. Eesti koolides on võimalik omandada IT-haridus näiteks järgmistel erialadel:
    • informaatika;
    • IT-süsteemide administreerimine;
    • IT-süsteemide arendus;
    • arvutisüsteemide tarkvara haldus ja arendus;
    • programmeerimine.

    Õppimisvõimalusi saab otsida kutsehariduse portaalist ja kõrgkoolide õppekavade andmebaasist. Asjalik ja kokkuvõtlik nimekiri IT-haridust pakkuvate koolide ja erialade kohta on Startit kodulehel.

    Kuna infotehnoloogia valdkond muutub väga kiiresti, on testija töös oluline end vajadusest, tegevusvaldkonnast ja arengusoovist lähtudes pidevalt täiendada. Ettevõtted pakuvad laias valikus IT-koolitusi, näiteks veebirakenduse koostamine, testidel põhinev arendus, programmeerimine jne.

    Üldhariduskoolis on IT-testijaks saada soovijal soovitatav tähelepanu pöörata nii arvutiõpetusele, inglise keelele kui ka matemaatikale, milleta IT-erialadel läbi ei saa.

     

  • Töövõimalused

    Testijad on nõutud spetsialistid, kelle oskused on tänapäeval väga hinnatud. Nad ei tööta ainult IT- ettevõtetes, vaid nende teadmisi on vaja peaaegu igas ettevõttes, kus on kasutusel mitmesugused IT-programmid või -lahendused, sest ükski valdkond ei toimi enam tulemuslikult ilma IKT-d (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat) kasutamata.

    Infotehnoloogia pakub eneseteostuseks väga erinevaid võimalusi, alates spetsiifilistest infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmadest kuni panga- ja kindlustusettevõteteni.
    IT-spetsialisti tööpõld on lai nii Eestis kui ka mujal maailmas.

    Sarnased ametid:
    • programmeerijad;
    • süsteemianalüütikud;
    • IT-administraatorid.

  • Sissetulek, soodustused

    Testijale makstakse põhipalka ja sageli ka tulemustasu. Tulemustasu võib sõltuda nii projektist kui ka töö kvaliteedist. Töötasu võib olla fikseeritud või projektipõhine. Kui testija töötab mingis ettevõttes, oleneb töö iseloom ja töötasu suurus sellest, millised projektid on parasjagu käsil.
    Enamasti on testijate töötingimused väga head. Peale hubaste kontoriruumide on IT-töötajatele loodud sageli ka sportimisvõimalused.

  • Lisateave

    Eesti Testijate Liidu missioon on pakkuda, võimaldada ja elavdada testimisinfo, oskusteabe ja kompetentside arendamist, levikut ja teadvustamist.

    Startit.ee

    Eesmärk on suurendada noorte teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna mitmekülgsetest rakendamisvõimalustest, kummutada väärarvamusi IT-erialadel õppimise kohta (see pole ainult „patsiga poiste“ maailm ja IT-valdkonnas tegija olemiseks ei pea olema matemaatikas geenius) ja nii vähendada IT-sektori tööjõupuudust.

    Fotod: kutseharidus.ee

    Kirjeldus on koostatud 2013. a Testijate Liidu ja ASA Quality Servicesi, Maili Markvardti koostöös.

  • Lähedased ametid

    Programmeerija. Programmeerija töö on tarkvara loomine. Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis...

    Loe täpsemalt »

    IT-administraator

    Süsteemianalüütik