• Olulised momendid

    • Tarkvaraarendajad tegelevad tarkvara analüüsi, disaini, programmeerimise, testimise ning juurutamisega.
    • Tarkvaraarendajana töötav inimene peaks huvi tundma ennekõike arvutite ja nüüdisaegsete infotehnoloogiavõimaluste ning selle vastu, kuidas infotehnoloogia aitab lahendada eri elu- ja ettevõtlusvaldkondade probleeme.
    • Tähtis on meeskonnatöö ja oskus tegevust kavandada.
    • Hea ettevalmistusega ja motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd.
  • Töö iseloom

    Tarkvaraarendajad tegelevad tarkvara analüüsi, disaini, programmeerimise, testimise ja juurutamisega. Tarkvaraarendus hõlmab arvutis infot töötlevaid programme, aga ka teavet, mis selgitab nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud).

    Tarkvaraarendusmeeskonnas võivad olla eraldi tarkavara analüüsi ja disainiga (nt tarkvaraplaneerija, tarkvaraarhitekt, analüütik) ning programmeerimisega tegelevad spetsialistid, kuid üha enam liigutakse suunas, kus iga meeskonna liige peab oskuste piires olema valmis katma kõiki vajaminevaid rolle (analüütik, disainer ja arhitekt, programmeerija, testija, projektijuht jne).

    Tarkvara analüüsi etapis määratakse kindlaks, kuidas loodav tarkvara tellija tööprotsessis töötama peab, milliseid andmeid tarbib ja väljastab, kuidas on konkreetne tarkvara seotud muude tarkvarasüsteemidega ning milliseid piiranguid tuleb tarkvaralahenduses silmas pidada. Hea disain tagab, et tarkvara luuakse usaldusväärsena, seda on hõlbus muuta ja täiendada, selle lähtekood on selge ja hõlpsasti loetav ning selle osi saab taaskasutada. Siin on tähtis kliendi aktiivne kaasamine arendusse, sest vaid kliendi vajaduste väga täpne mõistmine ja IT-võimaluste maksimaalne ärakasutamine tagab kvaliteetse tulemuse. Seetõttu eeldab töö võimet mõista klientide soove ja vajadusi ning oskust neid teistele IT-tiimi kuuluvatele spetsialistidele selgitada. Tarkvara analüüs ja kavandamine eeldab IT-arenduste nägemist tervikuna.

    Programmeerimine on tarkvaraarenduse osa, kus analüüsi alusel luuakse tarkvara ehk kirjutatakse tarkvara lähtekood ehk programm. Programmeerimine eeldab oskust realiseerida planeeritud tarkvara eri programmeerimiskeeltes.

    Tarkvara testimisega kontrollivad tarkvaraarendajad lahenduse töökindlust, jõudlust ja eesmärgipärasust ning tagavad ka seadmete ja lahenduste kvaliteedi, leides neist võimalikult varajases projekti staadiumis üles kõik vead või ebakohad. Juurutamisega võib tegeleda spetsiaalne inimene (nt süsteemihaldur), kuid iga tarkvaraarenduse spetsialist peaks tundma serveritarkavara määral, mis võimaldaks lihtsamate seadistustega iseseisvalt toime tulla. Sageli hõlmab juurutamine ka kasutajate koolitamist tarkvaraga töötamiseks.

    Tarkvaraarendajad peavad olema valmis pikaajalisemaks protsessiks, kus lõpptootena valmiv tarkvara juurutatakse korraga, aga ka lühikeste kiirete tsüklitena toimuvaks arenduseks, kus loodava tarkvara osi pidevalt testitakse ning kliendile tutvustatakse. Kliendi soovidele parima tulemuse pakkumiseks on tarkvaraarendajate töös tähtis koostöö ning pidev suhtlus meeskonnaliikmete ja klientidega.

  • Töökeskkond

    Tarkvaraarenduse spetsialistid töötavad tavaliselt nüüdisaegsetes ja mugavates bürooruumides. Kontori mõiste on IT-sektoris muutunud. Kontor ei tähenda enam rangust, üheksast viieni tööd ega üksinda kindla laua taga istumist. Suuremates IT-ettevõtete kontorites võib töö toimuda hot-desking’u põhimõttel, kus töötaja valib igal hommikul töölaua selle järgi, milliste meeskonnaliikmete lähedal on tal vaja töötada. Samuti eeldavad teatud programmeerimismetoodikad meeskonnaga või paaris töötamist, kus näiteks ühe arvuti taga on kaks inimest korraga ja töö toimub pidevas suhtluses. Kui arendusprojekti osa koostööd ei eelda, siis võib tööd teha seal, kus parasjagu sülearvuti lahti tehakse ja kus on olemas võrguühendus.

    Ametlik tööaeg on enamasti 40 tundi nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel võib töökoormus suureneda ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus teha tööd ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga.

    Töös on abiks tarkvaraarenduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid.

    Töö on vaimselt pingeline ja möödub põhiliselt istudes. Ohud on sundasend arvutiga töötamisel, koormus silmadele ja kätele (nn hiirerandme sündroom). Seetõttu tuleks teatud aja tagant teha puhkepause, liikuda ja silmi puhata. Kuna arvutiseadmed koguvad palju tolmu ja viibitakse pidevalt siseruumides, võib tekkida tolmuallergia.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Tarkvaraarendajana pead:

    • tundma tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise metoodikaid, oskama kindlaks määrata toote või projekti põhieesmärke, dokumenteerida projekti elemente, hinnata projektide tulemuslikkust, teha kindlaks võtmekasutajad;
    • oskama määratleda kõige sobivamad IT-lahendused vastavalt kasutaja/kliendi vajadustele;
    • tundma tarkvaraprogramme ja programmeerimiskeeli, oskama arendada tarkvara komponente;
    • tundma testimist ja selle liike, oskama kavandada ja viia läbi IKT-süsteemide teste, dokumenteerida testide tulemusi;
    • oskama juurutada tarkava ja IT-süsteemide lahendusi;
    • oskama dokumenteerida ja registreerida tegevusi, probleeme ja nendega seotud parandustoiminguid;
    • oskama suhelda klientidega, et tagada positiivne koostöö;
    • oskama pakkuda kasutajatuge;
    • oskama oma töös järgida infoturbe reegleid;
    • tundma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uusimaid tehnoloogiasaavutusi ja jälgima asjakohaseid teabeallikaid (nt ajakirjad, konverentsid, üritused, infolehed, arvamusliidrite seisukohad jne).

    Tarkvara planeerimine ja analüüs eeldavad lisaks ettevõtete ülesehituse tundmist ning oskust sobitada tarkvara ja ettevõtete vajadusi.

    Oma töös vajavad tarkvaraarendajad oskust kavandada, kui palju aega töö mingile osale võib kuluda. Töö eeldab head meeskonnatöö oskust ning kasuks tuleb hea suuline ja kirjalik väljendusoskus, kuna töö tellija tahab sageli näha loodava tarkvara esitlust või aruannet (raportit jms). Väga vajalik on hea inglise keele oskus.

    Tähtsad isikuomadused on loogiline, algoritmiline ja analüütiline mõtlemine, keskendumis- ja kohanemisvõime, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus.

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas järgmises kutsestandardis: tarkvaraarendaja.

  • Haridus ja väljaõpe

    Tarkvaraarendajate alusharidust saab omandada kutse-, rakenduskõrgkoolis ja akadeemilises kõrgkoolis.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse portaalist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja inglise keelele.
    Töö eeldab kindlasti pidevat juurdeõppimist ja enda kursishoidmist arvutitehnika arenguga.

  • Töövõimalused

    Info- ja telekommunikatsiooni (IKT) tööstusharu on tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis tähendab, et spetsialistil on võimalik saada hea töökoht ükskõik millises tööstusharus alates IKT ettevõtetest kuni muusika-, toiduaine- või näiteks puidutööstuseni.

    Paljud spetsialistid pakuvad oma teenuseid vabakutselisena omaenda ettevõtte alt, sest IKT ettevõtet on lihtsam asutada kui näiteks pagariäri.

    Tarkvaraarendajate puudus on suur ja hea ettevalmistusega ning motiveeritud spetsialist leiab oma erialal hõlpsasti tööd. Põhiallikad töökoha leidmiseks on isiklikud kontaktid, interneti tööportaalid, ajakirjandus. Sageli pöörduvad tööandjad õppeasutuste poole, et leida endale spetsialist juba enne kooli lõpetamist.

    End täiendades, töökogemust omandades ja kvaliteetset tööd tehes võivad tarkvaraarendajad karjääriredelil edasi liikuda tarkvarainseneriks, tiimijuhiks või IT-juhiks. Karjääri edenemise eeldus on ka eri valdkondade sertifikaadid, mida tuleb aeg-ajalt uuendada. Sertifikaat annab võimaluse tõendada oma oskusi ning tõstab usaldusväärsust tööandjate ja klientide seas.

    Heale info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia haridusega spetsialistile on uksed avatud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

  • Sissetulek, soodustused

    Tarkvaraarendajatele makstakse põhipalka ja sageli ka tulemustasu. Tulemustasu oleneb enamasti töö kvaliteedist. Samuti makstakse pigem suuremat töötasu kui pakutakse lisasoodustusi.

    Kindlasti on aga IT-töötajate kontoritingimused keskmisest paremad ning mõnes ettevõttes pakutakse ka sooje jooke ja suupisteid. Suurematel tööandjatel võib oma töötajate jaoks olla jõusaal või mõni muu treeninguruum, samuti soodustatakse töötajate sportimist väljaspool organisatsiooni.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Infotehnoloogia Liidu, konsultant Marek Kusmin (Codeborne). 

  • Lähedased ametid

    Infosüsteemide spetsialist

    Infoteenuste spetsialist

    Telekommunikatsiooni spetsialist