• Olulised momendid

    Talupidamine pole pelgalt töö. See on elustiil, mis kätkeb eneses ka võimaluse eneseteostuseks ja raha teenimiseks.

    Talupidamine võib tähendada erinevaid töid ja majandamisvõimalusi. Kõige sagedamini on talu põhitegevuseks kas looma- või taimekasvatus ja/või emma-kumma toodangu töötlemine.

    Tänu talupidajatele on meil võimalus saada erinevaid ja omanäolisi tooteid, mis on unikaalsed nii Eesti kui ka maailma mastaabis.

    Talud on üks arvestatavaid võimalusi, kuidas püsib elu maapiirkondades. Eestis on lisaks taime- ja loomakasvatusele ka talusid, kus tegeletakse käsitöö, koolituste, loodusretkede korraldamise ja paljude muude erinevate maaelu ja loodusega seotud tegevustega.

  • Töö iseloom

    Talupidaja võib töötada talus nii põhikohaga kui ka kõrvaltööna. Enamasti on talupidaja talu omanik ja ettevõtja. Teatud tingimustel võib talunik olla ka palgatöötaja – näiteks asendustalunik, kes võimaldab taluomanikule puhkust.

    Talupidaja töö sõltub suuresti sellest, mis laadi taluga on tegemist. Tihti määravad töö hulga ja mahu looduslikud rütmid: taimekasvatuses on töö iseloom seotud aastaaja ja taime elutsükliga, loomakasvatuses sõltub töö iseloom kasvatatavate loomade elurütmist ja vajadustest.
    Talupidaja tööaeg sõltub sageli talu kui terviku vajadustest. See võib ületada seaduses ettenähtud tööaega ning reeglina toimub ka nädalavahetustel ja riigipühadel.

  • Töötulemus

    Talupidaja töö tulemuseks on korras ja toimiv talu. Heal juhul tagab see töökoha nii talupidajale kui ka teistele.
    Väikeses talus võivad töötada talunik ja tema lähedased, suuremad talud aga võivad olla oma piirkonna arvestatavate tööandjate hulgas.
    Taluniku töö tulemuseks on talutooted – need võivad olla nii toiduained kui ka muu toodang, näiteks lõng või nahad. Talu võib pakkuda ka elamusi – näiteks loodusmatku või ratsutamistunde.

  • Töökeskkond

    Talupidajal jagub tööd nii õue kui ka siseruumidesse. Taas sõltub väga palju sellest, millega talu põhiliselt tegeleb.
    Nii võib taimekasvatustalus mööduda suur osa tööajast põllul või marjaaias, loomakasvatustalus aga hoopis laudas või tallis.

    Osa kaasaegse talupidaja tööst tehakse arvutis. Talupidaja hoiab reeglina ise korras oma majandusasjad, kirjutab aruanded ja projektid, tellib vajalikud töövahendid ning suhtleb vajadusel pankade, riigiametite, tarnijate ja tellijatega.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Talupidajaks saamise esmaseks eelduseks on soov elada ja töötada talus ning saada osa maaelust. Kui ollakse pärit linlikust keskkonnast, võiks alustuseks omada maatöökogemust.
    Tulevane talupidaja võiks olla huvitatud loodusainetest ja matemaatikast, omada head tehnilist taipu ning tunda huvi majanduse ja ettevõtluse vastu.

    Osa tööst võib vajada ka füüsilist jõudu. Olulised omadused on vastutus- ja kohusetunne, töökus, pühendumine ja soov anda endast oma erialal parim.
    Talupidajaks pürgija võiks teada, mis laadi talu ta soovib. Seejärel tuleks end selles valdkonnas harida. Parimal juhul käivad teooria ja praktika käsikäes.
    Eri alade ja piirkondade talunikud on Eestis moodustanud palju ühendusi, kust saab samuti huvipakkuval erialal head nõu ja infot küsida. Talupidajad on reeglina tark ja lahke rahvas ning uusi huvilisi aidatakse meeleldi.

  • Haridus ja väljaõpe

    Talupidaja võib olla nii põhi-, kesk-, keskeri- kui kõrgharidusega või ka teaduskraadiga. Oluline on hästi vallata oma eriala ning panustada oma talu arengusse.
    On erialasid, mida õpetatakse kutseõppeasutustes ja ka kõrgkoolides. Õppimine on võimalik nii päevases õppes kui ka sessioonõppes, töötamise kõrvalt.
    On erialasid, kus korraldatakse koolitusi, kuid suur osa infost tuleb endal praktika ja informatsiooni ühitamisega kokku koguda.

  • Töövõimalused

    Talupidaja loob oma töökoha ise. Kui mastaapseks see kujuneb, sõltub nii algse investeeringu suurusest, oskusest majandada kui ka talupidaja tahtest.
    Suurem talu loob töövõimalusi ka teistele oma piirkonna inimestele.

  • Sissetulek, soodustused

    Talupidaja teenistuse suurus on otseselt seotud talu majandusnäitajatega. Olulised on nii tootmis- kui ka müügipool, samuti oskuslik majandamine.
    Kui talupidaja on ise enda tööandja, puuduvad tal nii garantiid kui ka piirangud. Palka juurde küsima ei pea – kui on võimalik, võib enesele rohkem palka maksta.
    Soodustused on sarnased väikeettevõtjate soodustustega – talupidaja saab paljuski ise otsustada nii vajalike koolituste, töölähetuste ning tööalaste mugavuste loomise üle.

  • Karjääritee

    Talupidaja karjäär on seotud talu arenguga. Võimalik on ka juurde õppida ja areneda näiteks põllumajanduse konsulendiks, talunike koolitajaks või talude ühistegevuse koordineerijaks.

  • Lisateave

  • Lähedased ametid

    Põllumees

    Mesinik. Mesinikud soetavad, kasvatavad ja hooldavad mesilasperesid mee, mesilasvaha, õietolmu, taruvaigu jt mesindussaaduste tootmiseks ning müügiks. Töö eripära on enamasti üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuv&oti...

    Loe täpsemalt »

    Põllumajandustootja