• Olulised momendid

    • Taimekasvatajad mitte ainult ei tooda põllusaadusi, vaid ka müüvad neid.
    • Nende tööaeg oleneb taimede valmimise perioodist ja loodusest.
    • Taimekasvatajad hoolivad loodusest ja keskkonnast.
  • Töö iseloom

    Nagu nimigi reedab, tegelevad taimekasvatajad mitmesuguste põllusaaduste kasvatamisega. Nad toodavad taimseid saadusi toiduks, söödaks ja tööstustooraineks. Taimekasvatajad kasvatavad ja koristavad näiteks teravilju, õli- ja kiudkultuure, heintaimi, köögivilju, puuvilju. On ka taimekasvatajaid, kes tegelevad seenekasvatuse, maheviljeluse või energiakultuuride kasvatusega. Energiakultuurid on need kultuurid, mida kasutatakse transpordikütuse, soojuse- ja/või elektrienergia tootmiseks.

    Tavaliselt kasvatab taimekasvataja erinevaid kultuure, sest mitu aastat järjest ühe kultuuri harimine samal põllul ei too head saaki. Taimekasvatajad ei kasvata saadusi aga mitte ainuüksi enda jaoks. Peale kasvatamise müüvad nad saadusi hulgiostjatele, turustusfirmadele või hoopis turul.

    Põhilised tööülesanded:

    • tööde kavandamine ja korraldamine;
    • tööde juhtimine: tööjõu valik ja juhendamine, tööde haldamine;
    • majandusarvestuse pidamine;
    • seemnete, väetise ja muu varustuse hankimine;
    • maa ettevalmistamine;
    • seemnete külvamine, kultuuride kasvatamine ja saagi koristamine;
    • töötamine põllumasinatel;
    • toodangu esmatöötlemine;
    • toodangu turustamine;
    • vajaduse korral tööloomade eest hoolitsemine.

    Taimekasvatajad võivad tegutseda ka taimekasvatusspetsialistina, kes annab nõu ja juhendab saaduste tootmist, töötlemist ja turundust ning aitab seda korraldada. Tema ülesannete hulka võib kuuluda ka ettevõtte esindamine ja klientidega suhtlemine.

  • Töökeskkond

    Taimekasvatajad töötavad peamiselt välitingimustes, näiteks põllul või aias, kuid nad teevad tööd ka siseruumides, näiteks kontoriruumis, kui on vaja raha üle arvestust pidada või tööd korraldada. Valdavalt on töö liikuv ja võib olla füüsiliselt kurnav. Samas töötatakse palju masinatega, mis on nüüdisaegsed ja mugavad ega mõju kehale rängalt.

    Taimekasvatajad kasutavad taimede kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mitmesuguseid põllumasinaid: kombaine ja traktoreid erinevate haagiseseadetega, atra, pritsi, kultivaatorit, silokogurit, sõnnikulaoturit jm. Farmidest ei ole kadunud veel traditsioonilised tööriistad, nagu labidad, rehad, hargid ja saed, ent tänapäeval neid kuigi sageli enam kätte ei võeta. Nende töö on masinate hooleks.

    Sageli töötavad taimekasvatajad ka keemiliste ja allergiat tekitavate ainetega, tihtipeale väetistega. Need ained on mõnevõrra ohtlikud. Põllumajandustootjate töö ei sobi tugevalt allergilistele inimestele, kes näiteks kannatavad heinapalaviku käes või on tundlikud tolmlevate taimede suhtes.

    Taimekasvatajate töö sõltub hooajast ja loodusest. Töö kulgeb periooditi olenevalt taimede kasvutempost ja kliimast. Kevadest sügiseni on töö eriti pingeline, sest siis on taimede vegetatsiooniperiood.

    Taimekasvatajad peaksid arvestama, et tööd tuleb vahel teha ka pühapäevadel, riigipühadel või kas või öö läbi. Taimede kasvuperioodi tõttu esineb töid, mis aega ei küsi ja tuleb lihtsalt ära teha, näiteks silo- või heinategemine, viljakoristus. Sellised pikad ja sageli üksluised päevad võivad olla kehale kurnavad.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Taimekasvatajad peaksid hästi tundma taimekasvatuse tõdesid. Põhjalikke teadmisi on tarvis kultuuridest, mullateadusest, väetistest, umbrohtudest ja nende tõrjest. Kuna paljud põllumajandusettevõtted kasvatavad ka loomi ja taimekasvatusettevõtted toodavad loomasööta, peaks teadma ka loomakasvatuse algtõdesid.

    Taimekasvatajad peaksid tundma tehnoloogiaid ja masinaid, millega nad töötavad. Kuna tööülesannete hulka kuulub ka põllumajandusmasinate juhtimine, siis peab ta oskama käsitseda traktorit ja teisi liikurmasinaid. See tähendab, et ainult tavalisest autojuhiloast ei piisa ning lisaks tuleks hankida näiteks R- või T-kategooria luba, mis annab traktorijuhtimise õiguse.

    Edukaks müügitööks peaksid põllumajandustootjatel olema teadmised ka majandusest ja ettevõtlusest. Tööle aitab kaasa hea võõrkeelte oskus. Töös tulevad kasuks teadmised keemiast, et mitte eksida kemikaalide kasutamisel. Taimekasvatajatel peaksid olema head teadmised ka keskkonnahoiust.

    Taimekasvatajatel tuleks teada põllumajandust korraldavaid seadusi, näiteks veeseadust ja sellest tulenevaid rakendusakte, mahepõllundusele seatud nõudeid, head põllumajandustava. Taimekasvataja peaks olema kursis EL-i makstavate põllumajandustoetuste ja meetmetega ning nende saamise nõuetega.

    Taimekasvatajateks sobivad inimesed, kes armastavad loodust, taimi ja loomi. Nad on keskkonnasäästlikud ja suhtuvad loodusesse austusega. Taimekasvatajad peaksid olema kohuse- ja vastutustundlikud, otsustusvõimelised, täpsed. Taimekasvatajad võiksid olla head organiseerijad ja koostööaltid. Taimekasvatajatele kasulikud omadused on veel õpihimu, hea kohanemisvõime ja suutlikkus taluda füüsilist koormust.

    Taimekasvatusspetsialistil on võimalik taotleda kutsestandardit, mis näitab tema oskusi ja teadmisi ning võib tulla kasuks töö leidmisel. Lähemalt saab kutsesüsteemi ja -standardi sisuga tutvuda Kutsekoja kodulehel. Taimekasvatustöö on osa põllumajandustootja tööst. Põllumajandustootjatele on mõeldud oma kutsetunnistus, millega saab tutvuda Kutsekoja kodulehel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Taimekasvatajatele tuleb alati kasuks põllumajandusharidus, kuigi paljudes taludes ja ettevõtetes töötavad ka ilma erihariduseta inimesed. Eelkõige oodatakse põllumajandustootjatelt teadmisi ja oskusi oma tegevusalal. Vajalik oleks vähemalt põhiharidus, kuigi enamasti eeldatakse põllumajandusharidust vähemalt kutsekeskhariduse tasemel. Taimekasvatusspetsialistidelt oodatakse kõrg- või keskeriharidust.

    Sobivat õppeasutust otsi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist või kutsehariduse veebilehelt.

    Üldhariduskoolis tasuks hoolega õppida loodusaineid: loodusõpetust, geograafiat, bioloogiat, aga ka keemiat. Lisaks annab töös eelise hea matemaatikaoskus.

    Taimekasvatajad peaksid end pidevalt täiendama. Osaleda saab koolitustel, mida korraldavad enamasti õppeasutused, erialaliidud, kojad ja ühendused. Koolitused puudutavad põllumajandust alates keskkonnast kuni tootmistehnikateni.

  • Töövõimalused

    Taimekasvatajad töötavad üldjuhul erasektoris põllumajandusettevõttes, mis toodavad ja müüvad saaki. Seal on neil võimalik töötada agronoomina või traktoristi, kombaineri või mõne muu seadme juhina. Taimekasvatusspetsialistid võivad töötada ka nõuandjana. Pühendunud ja juhiomadustega töötajal on soovi korral võimalik end ettevõttes üles töötada või luua oma põllumajandusettevõte.

    Asjatundjatel on võimalik põllumajandusalase doktoriõppe läbinuna ise kõrgkoolis õppejõuks hakata või anda oma oskusi edasi kutsekoolides. Kõrgelt haritud taimekasvatusspetsialistid võivad oma teadmisi rakendada ka põllumajandust korraldavate ametnikena.

    Eestis tegutseb mitu suurt põllumajandusettevõtet, mis kontrollivad enamikku tootmisest. Samas on viimastel aastatel juurde tekkinud väikeettevõtteid.

  • Sissetulek, soodustused

    Põllumajandustootjate töötasu oleneb eelkõige sellest, millisel ametikohal töötatakse. Ettevõttes palgal olev põllumajandusmasina juht, traktorist, kombainer või muu sõidukijuht ning agronoom saavad tavaliselt kuutasu, mis võib sõltuda hooajast. Põllumajandusettevõtte või talu omaniku töötasu oleneb osalt saagi õnnestumisest ja põllumajandussaaduste maailmaturu kokkuostuhindadest.

  • Lisateave

    Taimekasvatajate töö eeldab looduse ja taimede tundmist, kasvatamist ja saagi müümist nagu ka põllumajandustootjate, aedniku, loomakasvataja ja konsulendi töö. Sarnaseid teadmisi läheb vaja mitmesugustel põllumajandusega seotud töödel.

    Põllumajandustootjate kutsestandardite kohta saab lugeda Kutsekoja põllumajandustootjate lehelt.

    Põllumajandustootjate kutsekvalifikatsiooni väljastab ja põllumajandustootjaid ühendab Eesti Põllumeeste Keskliit.

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ühendab põllumajandustootjate ja -saaduste töötlejaid ning piirkondlikke erialaühendusi.

    Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus jagab nõu ja infot, korraldab teabepäevi põllumajandusega tegelejatele.

    Eesti Talupidajate Keskliit ühendab Eestis ametlikult registreeritud talupidajaid.

    Põllumajandusuuringutega tegeleb Põllumajandusuuringute Keskus.

    Põllumajandusamet valvab põllumajandustegevuse järele.

    Teavet taimetervise kohta jagab Põllumajandusministeeriumi alamleht.

    Põllumajandusseadused:

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga.

  • Lähedased ametid

    Konsulent

    Põllumees

    Aednik. Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoone...

    Loe täpsemalt »

    Loomakasvataja

    Põllumajandustootja