• Olulised momendid

    • Taimekasvataja tegeleb põllukultuuride kasvatamise, töötlemise ja müümisega.
    • Taimekasvatussaadusi toodetakse nii inimestele söögiks kui ka loomadele söödaks.
    • Taimekasvataja töö oleneb suuresti looduse tahtest ja on hooajaline.
    • Taimekasvataja on ühtlasi põllumajandusmasina juht.

  • Töö iseloom

    Taimekasvataja kasvatab ja koristab masinatega põllu- ja aiasaadusi ning müüb neid. Peamised põllukultuurid, mida Eestis kasvatatakse, on teravili – nisu, oder, rukis, kaer –, rohusöödad, õlikultuurid ja rühvelkultuurid, mille esindaja on kartul.

    Taimekasvataja peaks oskama saaduse kasvatamist kavandada ja korraldada. Tema ülesanded on valmistada ette maapind, hoolitseda mulla eest, külvata mulda seemned, istutada ja hooldada taimi ning lõpuks koristada saak. Taimekasvataja töötab sageli põllumasinate, näiteks traktorite ja kombainidega.

    Seejärel hoolitseb taimekasvataja saaduste esmase töötlemise eest ja müüb saadused hulgiostjale, turustusfirmale või hoopis turul. Ette võib tulla ka põllumajandusloomade eest hoolitsemist.

    Agronoomi peamised tööülesanded on taimekasvatuse tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahu ja tööjõu valik, juhendamine ja tööjõu vajaduste haldamine, samuti tööde juhtimine, majandustegevusarvestuse ja aruandluse pidamine, vajaduse korral ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Seega on taimekasvatajatöö ettevõtlik ja eeldab küllaltki palju asjaajamist.

  • Töökeskkond

    Taimekasvataja töötab peamiselt vabas õhus ja peaaegu iga ilmaga. Töid saab kavandada ka sisetingimustes. Töö on liikuv ja võib olla füüsiliselt kurnav. Tänapäeva põllumajandustehnika ja tehnoloogia on väga mugav ja ajakohane. Traktorites on olemas sõiduauto mugavused. Arvutijuhitavad seadmed on kasutusel nii laudas kui ka põllul.

    Töötamiseks kasutab taimekasvataja peamiselt tehnikat: traktorit koos haakeseadmetega, nagu ader, kultivaator, prits, niiduk, silokogur, sõnnikulaotur jne. Taimekasvataja kasutab kombaini, tavaliselt teravilja- ja kartulikombaini, veomasinaid, teraviljakuivateid jms. Kasutada tuleb tehnoloogiaid saagi esmatöötlemiseks ja säilitamiseks. Traditsioonilisi tööriistu, nagu reha, labidas, hark jms, väga sageli enam kätte võtta ei tule, sest selle töö teevad masinad.

    Taimekasvataja tööperiood on eriti pingeline kevadest sügiseni, kui on taimede vegetatsiooniperiood. Vahel, näiteks kevadtöödel, silotegemisel, heinategemisel või saagikoristusajal tuleb tööd teha varahommikust hilisõhtuni, nädalavahetustel ja riigipühadel. Just pikkade ja vahel üksluiste tööpäevade tõttu võib töö kehale kurnav olla.

    Tegemist tuleb teha ka kemikaalide ja allergiaid tekitavate ainetega. Seepärast ei sobi taimekasvataja töö hästi neile, kes on tugevalt allergilised, kannatavad näiteks heinapalaviku käes või on tundlikud tolmlevate õite suhtes.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Taimekasvatajal tuleb igapäevatöös kasutada taimekasvatusteadmisi. Põhjalikke teadmisi on tarvis kultuuridest, mullateadusest, väetistest, umbrohtudest ja nende tõrjest.

    Kuna paljud põllumajandusettevõtted kasvatavad ka loomi ja taimekasvatusettevõtted toodavad loomasööta, peaks teadma ka loomakasvatuse algtõdesid.

    Taimekasvatajad peaksid tundma tehnoloogiaid ja masinaid, millega nad töötavad. Kuna tööülesannete hulka kuulub ka põllumajandusmasinate juhtimine, siis peab ta oskama käsitseda traktorit ja teisi liikurmasinaid. See tähendab, et ainult tavalisest autojuhiloast ei piisa ning lisaks tuleks hankida näiteks R- või T-kategooria luba, mis annab traktorijuhtimise õiguse.

    Samuti on põllumajandustehnikaga töötamisel vajalik keeleoskus, eelkõige inglise ja vene keel, sest masinate ja seadmete programmid on võõrkeeles. Töös kemikaalidega on nõutav vastav tunnistus. Suureks abiks on teadmised keemiast ja keskkonnahoiust.

    Paremaks ärikorralduseks kulub ära hea majandustaju ja arusaam ettevõtlusest.

    Taimekasvataja peaks teadma põllumajandust korraldavaid seadusi, näiteks veeseadust ja sellest tulenevaid rakendusakte, mahepõllundusele seatud nõudeid, head põllumajandustava, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Taimekasvataja peaks olema kursis ELi makstavate põllumajandustoetuste ja meetmetega ning nende saamise nõuetega.

    Taimekasvataja austab loodust, suhtub taimedesse ja loomadesse hoolitsusega. Taimekasvataja tööks sobilik inimene on kannatlik, püsiv ja täpne. Et tööd oskuslikult kavandada, on edukas taimekasvataja otsustusvõimeline. Ta peaks olema hea organiseerija, vastutustundlik ja koostööaldis. Lisaks suudab taimekasvataja taluda füüsilist tööd. Vajaduse korral kasutab ta põllumajanduskonsulentide abi.

    Taimekasvatajal on võimalik taotleda kutsestandardit, mis näitab tema teadmisi ja oskusi ning võib töö otsimisel kasuks tulla. Lähemalt saab kutsesüsteemi ja standardi sisuga tutvuda taimekasvatusspetsialisti alamlehel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Taimekasvatajale tuleb alati kasuks põllumajandusharidus, kuigi taludes ja ettevõtetes töötavad ka ilma erihariduseta inimesed. Eelkõige oodatakse taimekasvatajalt teadmisi ja oskusi oma tegevusalal. Vajalik oleks vähemalt põhiharidus. Tavaliselt aga eeldatakse põllumajandusharidust vähemalt kutsekeskhariduse tasemel. Põllumajandust saab õppida ka kõrgkoolis.

    Sobivat õppeasutust otsi kutsehariduse portaalist või kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.
    Üldhariduskoolis tasuks hoolega õppida loodusaineid: loodusõpetust, geograafiat, bioloogiat, aga ka keemiat. Kasuks tuleb matemaatiline osavus.

    Taimekasvatajad peaksid end pidevalt täiendama. Osaleda saab koolitustel, mida korraldavad enamasti õppeasutused, erialaliidud, kojad ja ühendused. Koolitused puudutavad põllumajandust alates keskkonnast kuni tootmistehnikateni.

  • Töövõimalused

    Taimekasvataja töötab üldjuhul erasektoris põllumajandusettevõttes, mis toodab ja müüb saaki. Töötada on võimalik traktoristi, kombaineri või mõne muu seadme juhina ning agronoomina.

    Pühendunud ja juhiomadustega töötajal on soovi korral võimalik end ettevõttes üles töötada. Näiteks võib taimekasvataja liikuda keskastmejuhiks või sealt edasi ettevõtte juhiks. Luua võib ka hoopis oma põllumajandusettevõtte.

    Asjatundjatel on võimalik ka põllumajandusalase doktoriõppe läbinuna ise kõrgkoolis õppejõuks hakata või anda oma oskusi edasi kutsekoolides.

    Eestis tegutseb mitu suurt põllumajandusettevõtet, mis kontrollivad enamikku tootmisest. Samas on viimastel aastatel juurde tekkinud väikeettevõtteid.

  • Sissetulek, soodustused

    Põllumajandustootjate töötasu oleneb eelkõige sellest, millisel ametikohal töötatakse. Ettevõttes palgal olev põllumajandusmasina juht, traktorist, kombainer või muu sõidukijuht ning agronoom saavad tavaliselt kuutasu, mis võib sõltuda hooajast. Põllumajandusettevõtte või talu omaniku töötasu oleneb osalt saagi õnnestumisest ja põllumajandussaaduste maailmaturu kokkuostuhindadest.

  • Lisateave

    maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus,
    mahepõllumajandusliku tootmise nõuded,
    mahepõllumajanduse seadus,
    • nõuded ja kord mikropõllumajandusettevõttele investeeringtoetuste saamiseks.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga.

  • Lähedased ametid

    Konsulent

    Aednik. Aednike töö on tarbe- ja ilutaimede (lilled, köögiviljad, puud-põõsad) kasvatamine ning aiasaaduste tootmine, säilitamine ja turustamine. Töö võib toimuda nii välis- kui ka sisetingimustes (nt kasvuhoone...

    Loe täpsemalt »

    Loomakasvataja

    Põllumajandustootja