TV-programmide tegijad: produtsendid, toimetajad, režissöörid, režissööri assistendid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Televisioonitöö on olemuselt meeskonnatöö.
    • Vajalikud on hea väljendusoskus, pingetaluvus, kujutlusvõime ja loovus.
    • Kogemused omandatakse tavaliselt praktilise töö käigus.
  • Töö iseloom

    Telesaate valmimine eeldab mitme inimese hästitoimivat koostööd. Programmi tegemisel arutavad režissöörid, produtsendid, toimetajad ja tehnilised asjatundjad peaaegu iga detaili omavahel läbi. Saate valmimises on kolm etappi: saate eeltootmine, tootmine ja järeltoomine. Kõigil saate valmimises osalevatel meeskonna liikmetel on igas etapis täita oma ülesanded.

    Saate tootmise sisupoole meeskonda kuuluvad teiste seas järgmised ametiisikud.

    Produtsentide juhtida on saate või saatesarja tootmine ideest kuni eetrini ja järeltootmiseni. Produtsendid on eelkõige keskendunud rahalise külje eest hoolitsemisele. Produtsentide töö aluseks on saate stsenaarne plaan, milles on kirjeldatud saate tootmise üksikasjad: saate sisuline eesmärk, raha saate tootmiseks, ajagraafik, dokumentide vormistamine. Produtsentide osa on ka saate reklaami- ja turundusideede väljatöötamine. Produtsendid vastutavad kogu loomingulise ja tehnilise meeskonna töö eest.

    Toimetajate töö peaeesmärk on saate sisulise valmimise korraldamine kokkulepitud stsenaariumi järgi. Toimetajate töö on teabe hankimine, ümbertöötamine ja vahendamine vaatajatele ning kuulajatele. Programmi või intervjuu kavandamisel oodatakse toimetajatelt ideid, mida ellu viia. Sageli osalevad nad ka ise stsenaariumi loomisel. Saate järeltootmise etapis peavad nad hoolitsema selle eest, et monteerimise ajaks on olemas vajalikud arhiivimaterjalid ning saates kasutatavad tiitrid ja tõlked on õiged ja keeleliselt korrektsed. Toimetaja ametinimeks sobiks hästi ka ideede genereerija.

    Režissööride ülesanne on luua saatest või sarjast visuaalne tervik. Režissöörid mõtlevad läbi kõik aspektid, mida soovitakse programmiga saavutada. Nad vastutavad selle eest, et saavutatakse taotletud visuaalne efekt. Saate järeltootmise etapis osalevad režissöörid ka saate monteerimises. Suurte projektide puhul juhib tööd pearežissöör ja iga lõigu eest vastutab vastav režissöör.

    Režissööri assistendid vastutavad saate tootmise ja järeltootmisega seotud asjaajamise ning režissööri assisteerimise eest saate salvestamisel ning montaažis. Nende ülesanne on panna kinni stuudioajad, tellida transport, märkida plaani muudatused stsenaariumis, kontrollida, et esinejad-rekvisiidid on salvestuseks valmis jms.

  • Töökeskkond

    Teletöötajate töökeskkond on võrdlemisi vaheldusrikas. Võtete eeltööd võib teha peaaegu igal pool, sageli arvuti taga. Palju tööd tehakse stuudios, aga võtted võivad toimuda ka vabas õhus või igasuguses keskkonnas, kus saab tehnikat üles seada.

    Nii produtsendi, toimetaja, režissööri kui ka tema assistendi põhitöövahendid on paber ja pliiats ning arvuti. Tähtsaim töövahend on aga oma pea.

    Teletöötajate tööaega on sageli raske täpselt määratleda. Kui saate salvestus toimub stuudiost väljas, võivad tööpäevad venida tavalisest pikemaks. Tavalised päevad stuudios võivad samuti olla pikad, sest filmitakse mitu saadet korraga.

    Kuigi töö ei ole otseselt füüsiliselt koormav, võib see olla pikkade võttepäevade ja sellega seotud sagimise tõttu vaimselt väsitav.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Teletöötajatel tuleb teada, kuidas toimib telesaadete ja -projektide tegemise süsteem, ning tunda erinevate tootmisetappide eripärasid. Kasuks tulevad mitmekülgsed teadmised meediamaailmast, telemeediast ja selle ajaloost ning algteadmised majandusest. Kogu meeskond võiks aduda ka tehnilist poolt, tele- ja helirežii ning montaaži põhialuseid. Lisaks tuleks teada eriala puudutavaid õigusakte, näiteks avaliku teabe seadust, reklaamiseadust. Väga tähtis ja suur eelis on võõrkeelte tundmine.

    Oma ülesannete piires on vaja sügavamaid teadmisi ja oskusi. Produtsendid peaksid majandust küllaltki hästi tundma, oskama koostada eelarvet, teadma oma valdkonnas vajalikke lepingute koostamise nõudeid. Hea planeerimisoskuse tarbeks tuleb olla kursis sellega, kui palju kulub saate tootmisel mingiks tegevuseks aega ja raha. Peale kodumaa turu hea tundmise on kasulik orienteeruda ka välisturul.

    Teleajakirjanikelt eeldatakse peale ajakirjanikutöö tundmise väga head eesti keele oskust ja diktsiooni. Tähtis on võime teha üldistusi ja analüüsida. Seda oodatakse ka toimetajatelt. Tööd aitab paremini teha lai silmaring ja ühiskonnaelu tundmine.

    Režissööride puhul on tähtis kompositsiooni- ja narratiivitaju, suutlikkus teha põhjalikku eeltööd ja arvestada ootamatute olukordadega. Samuti on tarvis oskust teha režiiplaani ehk storyboard’i, kus iga kaader joonistusena paberile visandatakse. Režissöörid peavad oskama ka monteerida.

    Teletegijatele tähtis oskus on tajuda lisaks oma ülesannetele tervikpildi valmimist. Vajalik omadus on loov mõtlemine, oskus läheneda erinevatele teemadele ja olukordadele huvitava ning ka ootamatu vaatenurga alt. Väga vajalik on meeskonnatööoskus, suutlikkus arvestada erinevate seisukohtadega ja hea väljendusoskus.

    Teletegijate töö sobib eelkõige headele inimesetundjatele ning pingetaluvusega, paindlikele, kriitikameelega, vastutustundlikele, empaatiavõimelistele, täpsetele ja analüüsivõimelistele inimestele.

    Teleajakirjanike jaoks on olemas kutsestandard, kus on kirjas, milliseid oskusi ja teadmisi sel ametikohal tarvis on. Kutsestandardist võib töö otsimisel kasu olla. Kutsesüsteemi ja selle nõuete kohta saad lähemalt lugeda Kutsekoja kodulehe teleajakirjaniku alamlehelt.

  • Haridus ja väljaõpe

    Teletöötajaks võib pürgida eriilmelise haridusteega. Tähtsad on huvi, kirg ja head ideed. Omandada tuleks kõrgharidus. Õppida võib näiteks filmikunsti, režissööritööd, ajakirjandust või kultuurikorraldust. Otsi sobivat õppeasutust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Produtsentidel on tavaliselt pikk teletöö kogemus, mille pinnalt nad järk-järgult korralduslikumat poolt haldama hakkavad.

    Üldhariduskoolis oleks tulevastel teletegijatel kasulik erilise hoolega õppida meediat, eesti keelt, loomeaineid, nagu kunstiõpetus. Kindlasti tasuks osaleda meeskonnatööd ja suhtlemist nõudvas tegevuses.

  • Töövõimalused

    Produtsendid, toimetajad ja režissöörid leiavad rakendust televisioonis, produktsioonifirmades ja ka raadios. Võimalik on end proovile panna vabakutselisena erinevate projektide juures töötades. Kätt võib proovida ka filmitööstuses. Ettevõtlik produtsent võib rajada näiteks oma produktsioonifirma.

    Sageli saadakse esimene teletöö kogemus juba kõrgkoolis õppimise ajal praktika käigus. Neil tudengitel, kes end praktika ajal võimekana näitavad, on ka suuremad eeldused hiljem hea töökoht leida.

  • Sissetulek, soodustused

    Teletöötajate sissetulek oleneb sellest, millises ettevõttes nad tegutsevad, kas nad on lepingulised või projektitöötajad. Tasu võib olla otseses seoses programmi vaadatavuse või käibega.

  • Lisateave

    Eesti Ringhäälingute Liit on mittetulundusühing, mis edendab rahvuslikku ringhäälingukultuuri.

    Eesti Päevalehe artiklis kirjeldavad režissöörid oma tööd.

    Olavi Paide bakalaureusetööna sündinud uurimus mõtestab lahti produtsendi töö rolli Eesti telemaastikul ja sisaldab ka intervjuusid teletegijatega.

    Kadri Inselbergi bakalaureusetööna tehtud uurimus selgitab toimetajatöö olemust.

    Teletegijate tööga sarnanevad ametid on raadios ja filmitootmises, produtsendile lähedane on projektijuhi töö. Sarnaseid oskusi ja teadmisi läheb tarvis ka ajakirjanikul, loovjuhil, reklaamitootjal.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

  • Lähedased ametid

    Ajakirjanik

    Loovjuht

    Reklaamitootja