Suurlooma loomaarst

Prindi
  • Olulised momendid

    • Suurloomaarst on loomaarst, kes töötab hobuste ja põllumajandusloomadega (sh veised, lambad, sead).
    • Suurloomaarstiks õpitakse Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini erialal kuus aastat.
    • Suurloomaarstid on tööturul väga nõutud ja hinnatud spetsialistid.
    • Kiire reageerimisvõime, hea suhtlemisoskus, vastutus- ja õppimisvõime ning pingetaluvus on selles ametis olulised isikuomadused.
    • Suurloomadega tegelemisel tuleb kasuks hea füüsiline vorm ning valmisolek liikuvaks tööks.
  • Töö iseloom

    Suurloomaarst on loomaarst, kes töötab hobuste ja põllumajandusloomadega (nt veised, lambad, sead). Ta diagnoosib ja ravib nende haigusi, vajaduse korral abistab rasketel sünnitustel. Lisaks nõustab suurloomaarst loomaomanikke loomade eest hoolitsemisel ja söötmisel. Loomaarsti tööülesannete hulka kuulub ka suurloomade vaktsineerimine.

    Suurloomaarst võib oma töös spetsialiseeruda ainult ühele loomaliigile, näiteks töötada hobuste arstina. Lisaks loomade ravimisele oskab ta jagada loomaomanikule soovitusi, kuidas vältida loomade tervisekahjustusi (näiteks selgitab ta, millised on tagajärjed, kui hobuse kabjad on üle kasvanud või mis võib juhtuda, kui hobune ei saa avamaal liikuda).

  • Töökeskkond

    Loomaarst võib töötada loomakliinikus ja loomakasvatushoonetes (nt farmis, tallis). Selles ametis tuleb valmis olla ka õues töötamiseks. Töö on liikuvam kui näiteks väikeloomaarstil – lisaks arstikabinetis töötamisele tuleb käia loomi ravimas ka loomakasvatusettevõtetes ning talunike juures.
    Olenevalt vajadusest töötatakse ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Tavalisemad põhjused põllumajandusloomadele hädaabi korras loomaarsti kutsumiseks on õnnetused, rasked sünnitused, ning äkilised ja rasked haigestumised.
    Loomaarst kasutab oma igapäevatöös erinevaid töövahendeid. Raviks kulub kõige rohkem süstlaid, nõelu, sidemeid jms. Lisaks kasutatakse operatsiooniinstrumente, mille mõõtmed sõltuvad ravitava loomaliigi suurusest.

    Selles ametis on võimalikeks ohtudeks allergilised reaktsioonid erinevatele ravimitele või desinfektsioonivahenditele, kokkupuude haigustega ning loomade tekitatavad traumad. Kuna tegemist on suurte loomadega (sh hobused, veised), võib töö olla füüsiliselt ja vaimselt pingeline.

    Vähendamaks looma stressi ning materiaalset kulu, mis kaasneks haige looma transpordiga loomakliinikusse, võib suurloomakliinikute töövahendite hulka kuuluda täieliku loomaarstivarustusega auto või väikebuss. Nii saab loomaarst sõita looma juurde farmi või talli ning teostada kohapeal kõiki vajalikke protseduure, sh lõikusi.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Loomaarsti töö sobib inimesele, kes armastab loomi ning huvitub zooloogiast ja bioloogiast. Kasuks tuleb huvi füüsika ja matemaatika vastu.

    Loomaarst peab
    • tundma loomade anatoomiat ja füsioloogiat, loomade hooldamise ning loomakasvatuse põhimõtteid;
    • tundma loomade haigusi;
    • oskama diagnoosida haigusi nende tunnuste järgi ning leidma tekkepõhjused ja;
    • oskama kasutada õigeid ravimeetodeid ja -võtteid;
    • omama teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelevalve süsteemist ning veterinaarseadustest.

    Tähtsad isikuomadused selles ametis on analüüsi- ja õppimisoskus, psüühilise ja füüsilise pinge taluvus, keskendumis-, vastutus- ning otsustusvõime. Suurloomadega töötaja peab olema füüsiliselt vastupidav, täpsete ja koordineeritud liigutustega; vahel tuleb olla valmis ka musta töö tegemiseks.

    Aeg-ajalt tuleb taluda ka tugevaid lõhnu – sõnniku, vere ja ka mõnikord mädaseid aroome. Kõigi oluliste omaduste juures on hea loomaarsti eelduseks eelkõige armastus loomade vastu. Tänapäeval tuleb paljudel loomaarstide tegeleda ka metsloomadega ning lemmikloomadena peetavate eksootiliste loomadega.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kes tahab saada loomaarstiks, peaks juba gümnaasiumis pöörama tähelepanu keemia, bioloogia, füüsika ja matemaatika õppimisele.

    Suurloomaarstiks saab õppida Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini erialal; sobivat õppimisvõimalust saab otsida Rajaleidjast. Õppimine kestab kuus aastat. Viimase õppeaasta alguses tuleb valida, kas spetsialiseeruda suur- või väikeloomadele või keskenduda rahvatervishoiu ja toiduhügieeni valdkonnale.

    Seega, suurloomaarstina võib töötada kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud kuue aasta pikkuse magistrikraadile vastava õppe ning omab kehtivat tegevusluba. Lisaks on selles ametis oluline pidev oskuste täiendamine praktilise töö käigus ning erialakirjanduse lugemine.

  • Töövõimalused

    Suurloomaarst võib töötada nii suurloomakliinikus, kui ka loomakasvatusettevõtetes. Ta võib tegutseda eraettevõtjana ning avada oma loomakliiniku. Lisaks on suurloomaarstil töötamise võimalused ka riigiteenistuses (nt Põllumajandusministeerium, veterinaar- ja toiduamet, veterinaar- ja toidulaboratoorium) ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis. Samuti on loomaarstidel hea võimalus leida erialast tööd Euroopa Liidu liikmesriikides.

    Suurloomaarstid tegutsevad valdavalt maapiirkondades; tavaliselt on igas Eesti vallas 1–2 suurloomaarsti. Eestis on headest suurloomaarstidest suur puudus (ka suurloomaarsti abidest).

    Tööturul on väga suur vajadus suurloomade arstide järele, sest peamiselt spetsialiseeruvad loomaarstid lemmikloomadele.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Paljud suurloomaarstid töötavad Eestis füüsilisest isikust ettevõtjatena või osaühinguna ning nende töötasu sõltub sellest, millise töökoormusega nad töötavad ja kui palju protseduure teevad.

    Erilist tähelepanu tasub pöörata haiguste ennetamisele - kui loomade pidamistingimused ja söötmine on korras, on loomad tervemad ning loomaarstil on ka tunduvalt vähem erakorralisi lisaülesandeid.

  • Lisateave

    • Loomaarstide erialaorganisatsioon on Eesti Loomaarstide Ühing. Lisaks sellele on peamiselt väikeloomaarste ühendav Eesti Väikeloomaarstide Selts.
    • Volitatud loomaarstide tegevust ja veterinaartegevuse korraldust reguleerivad veterinaarkorralduse seadus, toiduseadus, ravimiseadus, loomatauditõrje seadus, loomakaitseseadus.
    • Veterinaartegevuse, toidu- ja söödaohutuse, turukorralduse, loomakaitse ning põllumajandusloomade aretuse järelevalvet teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu loomaarst Liivist.

    Kirjeldus on koostatud 2015. aastal koostöös Eesti Loomaarstide Ühinguga.