Spordi- ja kehakultuuritöötajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Spordi- ja kehakultuuritöötajad töötavad spordialade juhendajate ja treeneritena.
    • Spordi- ja kehakultuuritöötajal peavad olema enamasti põhjalikud teadmised kindlast spordialast ning oskus neid edasi anda.
  • Töö iseloom

    Spordi- ja kehakultuuritöötajad on isikud, kes töötavad spordialade juhendajate ja treeneritena.

    Enamasti on nad õppinud enda eriala pikki aastaid ning tegutsenud spordialal näiteks harrastaja või tippsportlasena.

    Spordi- ja kehakultuuritöötajad esindavad järgmisi ameteid.

    • Treenerid on spordispetsialistid, kelle ülesanne on juhendada sportlasi ja harrastajaid treeningutel ning võistlustel. Treener kavandab, viib läbi ja analüüsib treenitavate kehalist, psühholoogilist, tehnilist ning taktikalist ettevalmistust. Treener võib olla nii üksikisiku, meeskonna kui ka rühma treener olenevalt spordialast ja treeningu ülesehitusest.Spordikohtunikud on võistlustel tegevad spordispetsialistid, kelle peamised ülesanded on juhtida võistlust, jälgida, et võistlus toimuks reeglite järgi, ja fikseerida võistluse tulemus.
    • Spordikohtunike töö oleneb alast ja konkreetsest funktsioonist. Nii võib kohtunik mõõta tulemusi (aega, kaugust), jälgida sooritust, anda sportlase sooritusele hindeid, fikseerida rikkumisi, määrata karistusi, anda eesõigusi, peatada võistlust, pikendada mänguaega, kutsuda publikut korrale jne.
    • Spordiinstruktorid on spetsialistid, kes õpetavad konkreetse spordiala tehnikat algajatele, harrastajatele ja isikutele, kellele spordioskused on nende töös vajalikud. Õpetamise põhirõhk on suunatud spordiala põhitehnikate ja ala ohutu harrastamise tõdede omandamisele. Instruktori amet on levinud näiteks sellistel aladel nagu mäesuusatamine, laskmine, matkamine, alpinism, kaljuronimine, surfimine, ujumine jne.

    Kuigi spordi- ja kehakultuuritöötajate ametinimetusi ei ole palju, on olemas hulk spordialasid, millest oleneb ja samas erineb treenerite ning juhendajate töö, näiteks:

    • jalgpall,
    • korvpall,
    • aeroobika,
    • ratsutamine,
    • uisutamine,
    • vehklemine,
    • saalihoki,
    • tennis,
    • jpt.
  • Töökeskkond

    Spordi- ja kehakultuuritöötaja töö eeldab valmisolekut töötada hoolimata aastaajast nii sise- kui ka välitingimustes. Tööruumid võivad olla väli- ja sisespordihallid, staadionid, jõusaalid, võimlad jms.

    Nädalavahetustel ja õhtusel ajal töötamine on paljudele spordiga seotud inimestele, eelkõige treeneritele, tavapärane, sest treeningtunde tuleb sageli anda töövälisel ajal.

    Kuna sport on aktiivne kehaline tegevus, kaasnevad sageli iga spordialaga omad ohud ehk vigastused. Sel alal tegutsejad on siiski enamasti väga terved ja hea füüsilise vormiga.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Spordi- ja kehakultuuritöötaja peab ennekõike tundma põhjalikult spordiala, mida ta juhendab, sest iga spordiala reeglid on erinevad.

    Spordi- ja kehakultuuritöötaja peab oskama treeninguid planeerida, kohandada neid spordiala, ea, soo, kvalifikatsiooni ja terviseseisundi järgi.

    Töö eeldab järgmist:

    • vastutustunnet,
    • loomingulisust,
    • pedagoogilist võimekust,
    • suhtlemisoskust,
    • pingetaluvust,
    • orienteeritust tulemusele,
    • motiveerimisvõimet,
    • järjekindlust,
    • täpsust,
    • positiivsust.

    Spordialade treenerite kutsenõuded on kirjas Kutsekoja kutsestandardites.

    Iga spordiala rahvusvaheline või rahvuslik spordialaliit on kehtestanud nõuded spordikohtunike oskustele, teadmistele ja kogemustele ning kategooria andmise korra. Tulevane spordikohtunik peab läbima erialakoolituse, stažeerima, tegema eksami ja proovitöö. Rahvusvahelistel võistlustel spordikohtunikuna töötamisel on vajalik rahvusvahelise alaliidu antud kategooria.

    Spordi- ja kehakultuuritöötajate eeliseks on teadmised anatoomiast, bioloogiast, füsioloogiast, meditsiinist, pedagoogikast ja spordipsühholoogiast.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutsekoolis spordi- ja kehakultuuritöötajaks õppida ei saa. Kõrgkoolis on aga võimalik spordiga seotud ameteid õppida, nt kehakultuuri. Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Sageli hakkavad spordialajuhendajateks omal alal pikalt tegutsenud inimesed, olgu selleks tippsportlased või harrastajad.

    Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada sporditreenerina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kehalisele kasvatusele ja anatoomiale.

  • Töövõimalused

    Spordi- ja kehakultuuritöötaja töö on seotud tavaliselt tema erialaga. Peamised töökohad on enamasti spordiklubid ja koolid.

    Ametialaseks edenemise aluseks on tulemuslik töö oma erialal, kutsetaseme tõstmine ning pidev enesetäiendus.

  • Sissetulek, soodustused

    Spordi- ja kehakultuuritöötajate töötasu oleneb paljuski töö- ehk sporditulemustest. Spordialade arvestuses võib töötasu erineda. Palka ja tööväljavaateid mõjutavad ka saavutatud tulemused.

    Rühmatreeningute puhul oleneb sporditreeneri tasu sageli õpilaste arvust.

  • Lisateave

    Treeneri kutset andev organ on Eesti Olümpiakomitee.

    Spordi- ja kehakultuuritöötajale lähedased ametid on kehalise kasvatuse õpetaja, füsioterapeut.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a Kutsekoja andmebaasi põhjal.

     

  • Lähedased ametid

    Kehalise kasvatuse õpetaja

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »