Sotsiaaltöötajad

Prindi
  • Olulised momendid

    • Sotsiaaltöötajad aitavad riskirühma kuuluvaid inimesi.
    • Sotsiaaltööd sobib tegema inimene, kes on pühendunud ja salliv ning kellele lähevad teiste inimeste mured korda.
    • Sotsiaaltöös on eriti tähtis meeskonnatöö, sest inimesi aidatakse ja toetatakse võrgustiku põhimõttel ja erinevaid spetsialiste kaasates.
    • Sotsiaaltöötajate väljavaated on mitmekülgsed: tööd pakuvad riigi-, omavalitsus-, era- ja kolmanda sektori asutused.
  • Töö iseloom

    Sotsiaaltöötajad annavad riskirühma kuuluvatele inimestele praktilist nõu ja abi sotsiaalküsimustes ning sellega seonduvatel aladel. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kel on suurem võimalus sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Nendeks on töötud, eakad, kodutud, puuetega inimesed, narkomaanid ja kroonilised haiged. Sotsiaaltöötaja aitab neil inimestel leida ning kasutada vahendeid ja võimalusi raske olukorra lahendamiseks. Põhiprobleemid, millega sotsiaaltöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad, on töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, hoolduseta lapsed, koolikohustus jms.

    Sotsiaaltöötaja ülesanded:

    • aidata üksikisikuid ja perekondi isiklike ning sotsiaalsete probleemide puhul; vajaduse korral külastada kodusid, noorteasutusi jne;
    • koguda teavet klientide vajaduste kohta ning selgitada neile nende õigusi ja kohustusi;
    • analüüsida kliendi olukorda ja pakkuda võimalusi probleemide lahendamiseks; otseselt nõustada probleemide lahendamisel;
    • ette valmistada materjale või teatisi kohtu- ja muude juriidiliste menetluste tarvis;
    • hinnata, kavandada, välja töötada ja arendada hoolekandeteenuseid;
    • aidata keha- või vaimupuudega inimestel leida vajalikku arstiabi, rehabilitatsiooni ja hoolekannet; kavandada, korraldada või osutada koduteenuseid;
    • teha ettepanekuid seaduste muutmiseks ja sotsiaalvahendite ümberpaigutamiseks, et sotsiaalprobleeme ennetada.

    Linna- ja vallavalitsuse sotsiaalametnikud töötavad välja üldist sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalameti sotsiaaltöötajad peavad aru saama, millist abi inimene vajab, ning oskama anda teavet toetuste saamise võimaluste kohta, abi saamiseks sõltuvusprobleemide korral jne.

    Sotsiaaltöötaja töö on suunatud kindlale piirkonnale ja/või teatud kliendirühmale. Erioskuste ja teadmiste omandamisel võib sotsiaaltöötaja spetsialiseeruda laste, eakate, puudega inimeste ning kodutute ja töötute hoolekande valdkonnale.

    Laste hoolekande valdkonnale spetsialiseerunud sotsiaaltöötajate peamised tööülesanded on laste ja perede nõustamine, teavitamine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks.

    Eakate hoolekande valdkonnale spetsialiseerunud sotsiaaltöötajad töötavad eakate ava- või asutuse­hoolekandes. Nende ülesanne on aidata säilitada eakate toimetulekuvõimet ja taastada see erinevate teenuste korraldamise kaudu: nõustamine, rehabilitatsioon, hooldamine jms.

    Puudega inimeste hoolekande valdkonnale spetsialiseerunud sotsiaaltöötajate tegevus on suunatud puudega inimeste sotsiaalprobleemide ennetamisele, leevendamisele ja lahendamisele. Põhilised tööülesanded on klientide eriprobleemide hindamine, tegelike probleemi põhjuste selgitamine ning lahendus- või leevendusstrateegiate kujundamine ja nende elluviimine.

    Kodutute ja töötute hoolekande valdkonnale spetsialiseerunud sotsiaaltöötajate töö on suunatud klientide iseseisva toimetulekuvõime tõstmisele kliendirühma sotsiaalprobleeme ennetades, leevendades ja lahendades. Peamised tööülesanded on tegelike probleemi põhjuste selgitamine, klientide abistamine asjaajamisel, motiveerimine, pidev suhtlemine teiste ametkondadega, klientide olukorda parandavate projektide koostamine ja nende elluviimine.

    Ametinimetuseks võib olla sotsiaaltöötaja, sotsiaalhoolekande spetsialist, hoolekandetöö spetsialist. Lastekodus võib ametinimetus olla vanemspetsialist, kasvataja, kasvataja-juhendaja.

    Hoolekandeasutuse juhi ülesanne on korraldada asutuse või tema juhitava valdkonna tööd. Hoolekandeasutuse juhid töötavad laste, eakate ja erivajadustega inimeste hoolekande­asutustes ning sotsiaalse rehabilitatsiooni keskustes. Enam levinud ametinimetused on hoolekandeasutuse juhataja, direktor jms.

  • Töökeskkond

    Sotsiaaltöötajatel tuleb oma töös sageli kokku puutuda klientidega, kelle elutingimused ja terviseseisund on harjumatu. Oluline on olla oma töös empaatiline ja salliv ning hoiduda hukkamõistust. Tähtsal kohal sotsiaaltöötaja töös on ametialane kovisioon ja supervisioon, et vähendada emotsionaalset läbipõlemist. Töötades keeruliste juhtumitega, tuleb olla valmis klientide vastuseisuks muutustele. Sel juhul tuleks kliente toetada ja mõista, et muutused võtavad aega.

    Sotsiaalabi ametis töötav ametnik töötab 40-tunnise töönädalaga ning ligikaudu pool sellest ajast läheb klientide vastuvõtmisele ja nende probleemide lahendamisele. Ülejäänud aeg kulub kodude ja asutuste külastamiseks (kohtud jms) ning dokumenditööks. Ette võib tulla ka erand- ja hädaolukordi, kus klientide probleemide lahendamisega tegeletakse väljaspool ametlikku tööaega – õhtuti ja nädalavahetustel.

    Ka hoolekandeasutuse juhi töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Tööaeg on paindlik ja vahelduva tempoga.

    Sotsiaaltöötajate põhilised töövahendid on arvuti, telefon ja transpordivahend.

    Sotsiaaltöös on eriti tähtis meeskonnatöö. Patsiendi eest hoolitsemiseks või kliendi vajaduste rahuldamiseks on paljud haiglad ja sotsiaalhoolekandeasutused palganud sotsiaal­töötajaid tiimidesse, kus on esindatud mitme tegevusala esindajad – arstid, õed, hooldustöötajad, psühholoogid jt.

    Kodutute ja asotsiaalsete inimestega töötamisel tuleb pöörata tähelepanu terviseriskidele, mis on seotud võimaliku nakkusohuga. Nende inimeste elupaiku külastades tuleb vajaduse korral kasutada käsi desinfitseerivaid aineid, kanda maski ja kummikindaid.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kõrgharidus on vajalik kõigil sotsiaaltöötajatel.

    Sotsiaaltöötajatel peavad olema põhjalikud teadmised psühholoogiast ja nõustamisest. Nad peavad tundma üldriiklikku sotsiaalhoolekandesüsteemi ning teadma, kuhu konkreetse murega pöörduda. Nõustamine eeldab sotsiaaltöötajatelt elutarkust ja oskust näha võimalusi olukorra leevenda­miseks. Nad peavad oskama inimesi ära kuulata ja aru saada, milles seisneb selle juhtumi tegelik olemus. Tuleb osata olla ühtaegu väga mõistev ja asjalik.

    Tunda tuleb järgmist:

    • juhtumi- ja võrgustikutöö ning rühmatöö põhimõtteid;
    • klientidega suhtlemise aspekte: erineva kultuuritaustaga kliendid; kaebuste ja pretensioonide käsitlemine; eksperdihinnangu andmine kliendi toimetuleku kohta; kliendi esindamine jne;
    • sotsiaalteenuseid ja hoolekandeasutuste tööd;
    • heategevuse ja sponsorluse, heategevusfondide võimalusi;
    • supervisiooni – enda ja kolleegide töö analüüsimist.

    Samuti peab sotsiaaltöötaja tundma ühiskonnaõpetuse ja majanduse aluseid, kutsealast tegevust puudutavaid õigusakte, asjaajamist ja dokumenditööd. Kindlasti on vajalik keele- ja arvutioskus.

    Sotsiaaltöötajatelt eeldatakse sallivust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet. Hoolekandeasutuse juhi töö eeldab usaldusväärsust, sihikindlust, riskijulgust, ettevõtlikkust, loovust, analüüsi-sünteesi- ja otsustusvõimet.

    Sotsiaaltöötajate kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Sotsiaaltöötaja III, IV, V. Hoolekandeasutuse juhi kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Hoolekandeasutuse juht V.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid koolitatakse mitmes Eesti õppeasutuses.

    Uuri õppimisvõimalusi Rajaleidja andmebaasist.

    Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle sotsiaaltöötajana, tuleb üldhariduskooli õppe­ainetest pöörata suuremat tähelepanu psühholoogiale, perekonnaõpetusele, vene keelele (suur osa klientidest on muulased) ja ühiskonnaõpetusele.

  • Töövõimalused

    Sotsiaaltöötajad leiavad tööd riigi-, omavalitsus-, era- või kolmanda sektori asutustes: valla- ja linnavalitsus, haigla, kool, laste-, noorte-, hoolde-, turva-, tugi- ja õpilaskodu, klubimaja, päevakeskus, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus, kinnipidamisasutus, kriminaalhooldusosakond, noorsoopolitsei, varjupaik, erinevad projektid.

    Sotsiaaltöö eriala omandanud inimesed leiavad rakendust ka Töötukassa osakondades juhtumikorraldajate ja konsultantidena.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldjuhul makstakse sotsiaaltöötajatele kindlat kuupalka. Riigi ja kohaliku omavalitsuse puhul on palk avaliku teenistuse palga järgi, teistes asutustes (nt haiglad) nende palgasüsteemi järgi.

    Sotsiaaltöötajate keskmine brutokuupalk oleneb paljuski staažist ja tööülesannete mahust, näiteks valdades on sotsiaaltöötajad tihti ka sotsiaalnõuniku ülesannetes ja omavalitsustes lisanduvad põhipalgale lisatasud.

  • Lisateave

    Sotsiaalvaldkonna kutseid andev organ on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus.

    Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA)

    ESTA ühendab sotsiaaltööga seotud ja seda väärtustavaid isikuid ning sotsiaaltöö valdkonnas tegutsevaid mittetulundusühinguid.

    Teave sotsiaalhoolekandeasutuste kohta

    Infot sotsiaaltöö, -töötajate ja -statistika kohta leiad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

    Sotsiaaltöötaja eetikakoodeks

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Sotsiaalpedagoog