• Olulised momendid

    • Elukutseline sõdur on teenistuses elukutselistest kaitseväelastest koosnevas kiirreageerimisvõimega Scoutspataljonis ja osaleb välisoperatsioonidel.
    • Sõdurina töötamiseks peab olema läbitud ajateenistus.
    • Sõduri elukutse eeldab head füüsilist vormi ja lahinguoskuste pidevat treenimist.
    • Sõdur on tavaliselt spetsialiseerunud mõne kindla relvaliigi kasutamisele, nt snaiper, pioneer, miinipildur.
    • Kaitsevägi pakub hea teenistusega sõdurile mitmekülgseid võimalusi edasiõppimiseks ja karjääriks.
    • Kaitsevägi pakub sõdurile soodustusi, nagu tasuta arstiabi, transport ja head sportimisvõimalused.
  • Töö iseloom

    Sõdur on reamehe või kaprali auastmes tegevväelane, kes käsitseb kindlat relva, relvasüsteemi või muid sõjapidamiseks vajalikke vahendeid. Olenevalt väljaõppest võib ta olla spetsialiseerunud jalaväe, tankitõrje, miinipilduja, õhutõrje, suurtükiväe, pioneeri, tagalatoetuse või side erialale.

    Sõdur töötab tavaliselt laskuri ametikohal, täites lahinguülesandeid üksikvõitlejana jaokoosseisus. Sõjaolukorras on sõduri peamine ülesanne osaleda lahingutegevuses ja täita erialaülesandeid.

    Sõduri ülesanne rahuajal on väljaõppes osalemisega hoida head füüsilist vormi ja lihvida oma oskusi. Samuti osaleb ta taktikalistel õppustel, lahingu- ja tiirulaskmistel, hooldab oma varustust või täidab muid teenistuskohustusi. Samuti võib elukutseline sõdur osaleda välisoperatsioonidel.

    Sõduri töö oleneb tema üksusest ja ametikohast. Jalaväe sõdur on pigem keskendunud lahingutegevuses osalemisele ja jalaväe taktikale. Sideväelane või tagalaüksuse sõdur täidab toetavaid ülesandeid, näiteks loob sidet, jagab toitu, laskemoona või kütust.

    Sõduri töö sobib sulle, kui huvitud riigikaitsest ja relvadest, talud hästi füüsilist koormust, töötad meelsasti nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning sulle meeldib viibida looduses ning lahendada keerulisi ülesandeid.

  • Töökeskkond

    Sõdur töötab nii sise- kui ka välistingimustes. Samuti võib elukutseline sõdur teenida välisoperatsioonidel.

    Sõduri töö eeldab head füüsilist vormi ja palju liikumist eri maastikel igasuguse ilmaga. Väliõppused toimuvad aasta läbi ja ilmast sõltumata. Sel juhul peab sõdur magama, sööma ja töötama välistingimustes.

    Õppused ja tööülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad. Samuti võivad rasked ülesanded või lahinguolukorras tegutsemine olla vaimselt pingelised.

    Sõdurile on Kaitsevägi ette näinud teenistusvormi ja spordiriietuse. Tegevväelaste riietust kirjeldab täpsemalt kaitseministri määrus. Lisaks on sõdurile ette nähtud lahinguvarustus ja teenistusrelv õppustel või välisoperatsioonidel osalemiseks.

    Sõduri tavalised töövahendid on tema relv, lahinguvarustus, sideseadmed ning transpordivahendid. Töövahendid võivad oleneda ka erialast. Näiteks demineerijad puutuvad kokku lõhkeainetega.

    Sõduri töö võib olla ohtlik, sest nii õppustel kui ka välisoperatsioonidel kasutatakse laskemoona ning toimuvad laskmised, lõhkamised ja plahvatused. Ohust hoidumiseks peab sõdur rangelt järgima ohutusnõudeid ja täitma ülema käsku.

    Tegevteenistuses sõduri tööaeg on reeglina 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Õppustel, välisoperatsioonidel ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tööaeg olla piiramata. Samuti tuleb sõduril vajaduse korral valmis olla tööks öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Väljaõppe läbimise järel sõdur:

    • tunneb Kaitseväe tegevust ja relva kasutamist reguleerivaid õigusakte;
    • tunneb Kaitseväe tegevust reguleerivaid määrustikke ja muid nõudeid;
    • teab ja oskab korrektselt kasutada ning hooldada oma varustust;
    • tunneb liikumistehnikaid, leppemärke ja muid välioskusi;
    • oskab ohutult käsitseda ja hooldada relvi;
    • tunneb kaitseväe sidepidamisviise ja -nõudeid;
    • oskab orienteeruda, tegutseda välitingimustes ja rännakutel;
    • tunneb jaotaktikat;
    • töötab hästi meeskonnas.

    Lisaks võib sõduril tarvis minna oma ametikoha ülesannetega seotud erialateadmisi. Heal tasemel peab olema ka eesti keele oskus ja kasuks tuleb inglise keele oskus, seda eriti välisoperatsioonidel osaledes.

    Sõdurile tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • iseseisvus ja otsustusvõime;
    • hea stressi- ja koormustaluvus;
    • enesedistsipliin;
    • oskus tegutseda muutuvas keskkonnas;
    • lojaalsus, ausus ja käskude täitmine.

    Sõdurile kehtivad mitmed nõuded ja piirangud. Tegevteenistusse ei saa astuda isik, kes on kuriteo eest karistatud, erakonna, volikogu või Riigikogu liige või soovib kandideerida valimistel. Samuti on piiratud töötamine äriühingutes ja muudes asutustes. Täpsemad nõuded on kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

    Samuti kehtivad sõdurile füüsilise vormi ja tervisenõuded. Sõdur peab aastas läbima vähemalt korra üldfüüsilise katse, milles tuleb teha toenglamangus kätekõverdusi ja istessetõuse ning joosta aja peale 3,2 km. Vajalikud nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

    Tervisenõuetele vastavust hindab arstlik komisjon sõduri teenistusse asudes ja korrapäraselt iga kolme aasta tagant. Terviseuuringuid reguleerib valitsuse määrus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Sõdurilt nõutakse vähemalt põhiharidust ning sõduri baasõppe läbimist. Sõduriõppe saab läbida ajateenistuse ajal.

    Lisaks võib sõdur edasi õppida allohvitseriks või ohvitseriks. Nooremallohvitseri kursuse saab läbida juba ajateenistuse jooksul.

    Tutvu edasiõppimisvõimalustega kutsekoolide andmebaasis ja kõrgkoolide õppekavade andmebaasis.

    Tegevväelase ametist huvitunul tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata riigikaitseõpetusele, matemaatikale, füüsikale, ühiskonnaõpetusele ja geograafiale. Kasuks tuleb inglise keele oskamine ja psühholoogia tundmine ning füüsiline aktiivsus. Olenevalt ametist võivad kasuks tulla ka teiste õppeainete tundmine, näiteks keemia lõhkeainete käsitsemisel või informaatika sideväelastel.

  • Töövõimalused

    Elukutseline sõdur võib teenida Kaitseväe erinevates üksustes, peamiselt kiirreageerimisvõimega Scoutspataljoni koosseisus jalaväelasena või olla abiks teiste pataljonide tegevuses, samuti mere- ja õhuväes. Pataljonid asuvad Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Tapal ja Võrus. Samuti on elukutselisel sõduril võimalik osaleda välisoperatsioonidel.

    Sõduri karjäärivõimalused olenevad tema teenistuskäigust, kogemustest ja täiendusõppe läbimisest. Silmapaistva teenistusega ning end pidevalt täiendades võib saada kõrgema auastme ja ametikoha. Samuti loovad Kaitseväes nõutud vastutustundlikkus ja distsipliin sõdurile head tööväljavaated ka väljaspool Kaitseväge.

  • Sissetulek, soodustused

    Sõdurid saavad vastavalt ametikohale kindlat põhipalka. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või õppustel osalemise eest.

    Sõdur saab aastas 35 päeva põhipuhkust. Samuti võib sõdur saada erakorralist puhkust näiteks välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel.

    Piisava tegevteenistusstaažiga on sõduril võimalik pensionile minna 50-aastaselt. Samuti on sõduril õigus saada töövõimetuspensioni, kui ta kaotab teenistuskohustuste täitmisel töövõime. Lisaks on sõduril võimalik saada Kaitseväe kaudu tasuta arstiabi, elamisvõimalusi kasarmus ja häid sportimisvõimalusi.

    Täpsemalt on kaadrikaitseväelastele kehtivad tasud ja soodustused kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

  • Lisateave

    Teateid ja täpsemat infot Kaitseväe ülesehituse, karjäärivõimaluste ning tegevuse kohta saab Kaitseväe kodulehelt.

    Kaitseressursside Amet vahendab infot ajateenistuse ja tegevteenistuse kohta.

    Kaitseväe Värbamiskeskuskorraldab Kaitseväele personali värbamist ja vahendab teateid vabadest ametikohtadest Kaitseväes.

    Kaitseliit on vabale tahtele ja omaalgatusele toetuv sõjaväeline organisatsioon, mis korraldab oma liikmetele väljaõpet.

    Kaitseväe ülesandeid ja korraldust reguleerib Kaitseväe korralduse seadus.

    Sõdurite tööd, neile esitatud nõudeid ning Kaitseväe distsipliini ja tegevust selle vastu eksinute suhtes reguleerib kaitseväeteenistuse seadus.

    Kirjeldust on uuendatud 2013. aastal koostöös Kaitseministeeriumiga.

  • Lähedased ametid

    Päästja

    Piirivalvur. • Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus.• Piirivalvurite põhiülesanded on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine).• Nad korraldavad õhu- ...

    Loe täpsemalt »

    Politsei

    Turvatöötaja. Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega.

    Loe täpsemalt »

    Ohvitser. Ohvitser on ülem, kes juhib oma üksuse või valdkonna tegevust Kaitseväes. Teenistus ohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ja protsesse, osaleda õppustel ja välisoperat...

    Loe täpsemalt »

    Allohvitser. Olenevalt väljaõppest ja ülesannetest võib allohvitser olla relvaspetsialist, oma valdkonna spetsialist (nt instruktor, meedik, logistik, autolukksepp) või ülem (rühmavanem, jaoülem), kes juhib oma üksuse võ...

    Loe täpsemalt »