Sisearhitekt

Prindi
  • Olulised momendid

    • Sisearhitekt tegeleb siseruumide kujunduse tervikkontseptsiooni loomisega ja projektide väljatöötamisega.
    • Sisearhitektid spetsialiseeruvad interjööride projekteerijaiks ja/või mööbli disaineriteks.
    • Peale loomeande ja uuendusmeelsuse nõuab siseruumide projekteerimine keskendumisvõimet, koostööoskust mitmete spetsialistidega (insenerid, konstruktorid) ja teadmisi ühiskonna vajadustest laiemalt.
  • Töö iseloom

    Sisearhitekt projekteerib interjööri ehk siseruumide kujundust. Takujundab hoonete siseruumid praktiliseks, turvaliseks, mugavaks ja harmooniliseks. Ta planeerib sobiva ruumipaigutuse, loob ruumidele sobiliku vormikeele, valib sisustusmaterjalid (põrandakatted, tapeedid), värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli, kardinad), projekteerib juurde kogu vajaliku sisustuse, kui ei õnnestu leida sobivaid valmistooteid.

    Ta tegeleb nii ühiskonnahoonete siseruumide (kontorid, korterid, kaubakeskused, restoranid, bussi- ja lennujaama ooteruumid jm) kui ka elukondlike ruumide (korterid ja elamud) projekteerimisega.

    Sisearhitekti töö on väga loominguline, kuid sobiva lahenduse leidmiseks peab aru saama tellija soovidest ja andma talle asjatundlikku abi. Sisearhitekt selgitab kõigepealt projekti lähteülesande, loob teemaga sobiva kontseptsiooni ning joonestab ehk koostab neid arvestades tervikliku sisearhitektuuri projekti. Ta jälgib objekti ja projekti autorina ehituse valmimist ning annab ehitajale vajalikku nõu. Töö on vastutusrikas, sest interjööri materjalid mõjutavad inimeste meeleolu ja tervist vahetult.

    Teenindus- ja kaubandusettevõtetes töötavad sisearhitektid (tavaliselt bakalaureusekraadiga) nõustavad kliente sisearhitektuuri küsimustes ja täidavad eratellimusi. Näiteks köögifirmas töötava sisearhitekti ülesanne on projekteerida köök vastavalt tellija soovidele ja ruumi võimalustele. Paljud sisearhitektid kavandavad ise eritellimusena valmistatavat originaalmööblit ja muid sisustuselemente.

  • Töökeskkond

    Sisearhitekti põhitöö on siseruumide kujunduse projektide joonestamine, mida ta teeb büroos joonestuslaua või arvuti taga. Selleks tööks on vaja hästi valgustatud ruumi ja profijoonestustarbeid. Tänapäeval kasutab sisearhitekt joonestamiseks peamiselt arvutit ning joonestus- ja projekteerimisprogramme, samas tuleb sageli teha ka makette interjööridest või projekteeritud mööblist.

    Sisearhitektil tuleb tihti käia ka pooleliolevatel objektidel mõõtmas ja töö edenemist jälgimas, et tagada tulemuse vastavus projekteeritule.

    Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel tehakse sageli ületunde ja töötatakse ka nädalavahetustel. Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on sisearhitekti tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga.

    Sisearhitektil peab olema hea nägemine, sest tema töös langeb silmadele väga suur koormus. Palju tunde tuleb olla sundasendis joonestuslaua või arvuti taga ning see võib olla koormav lihastele-liigestele. Samuti tuleb vajaduse korral käia pooleliolevatel ehitustel, mis on sageli tolmused ning kus tuleb järgida kõiki ehitusobjektidel nõutavaid tööohutusnõudeid, kanda kiivrit jne.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Sisearhitektina pead:

    • tundma põhjalikult kunstiajalugu, värvi- ja vormiõpetust;
    • oskama lugeda tehnilisi jooniseid;
    • oskama luua veenvaid ja hästi toimivaid ruumilahenduste visioone;
    • oskama lahendada ruume terviklikult: materjalid, sisustuselemendid, valgus, akustika jne;
    • tundma ruumide projekteerimise staadiume;
    • tundma põhjalikult ehitustehnikat ja arvutit;oskama analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte);
    • arvestama nendega oma töös ning vajaduse korral oma ettepanekuid tegema;
    • tundma tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ning ehitusvõimalusi;
    • tundma konstruktsioonide olemust.

    Sisearhitektina töötades on suur eelis kunstianne, kuid sellest tähtsam on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga vajalik on ka tehniline ja konstruktiivne taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja (oskus oma mõtteid kiirelt skitseerida).

    Lisaks loomeandele ja uuendusmeelsusele nõuab projekteerimine kannatlikkust ja keskendumisvõimet. Tähtis on koostööoskus, sest suhelda on vaja erinevate ehitusvaldkonna inimestega (insenerid, ehitajad jne).

    Täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas sisearhitekti kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Sisearhitekti abi, tehniku või assistendina töötamiseks tuleb lõpetada sisearhitektuuri bakalaureuseõpe.

    Iseseisva sisearhitektina peab omandama kindlasti magistritaseme, sest alles magistriõppe läbimise järel võid kasutada sisearhitekti ametinimetust.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Sisearhitektiks õppimine eeldab üldhariduskoolis suuremat tähelepanu joonestamisele, kunstiõpetusele, joonistamisele, kujutavale geomeetriale ja matemaatikale. Oluliseks peetakse ka õigekirja ehk head väljendus- ja keeleoskust.

    Töötavad sisearhitektid peavad oma oskusi pidevalt täiendama ja maailmas toimuvaga kursis olema. Selleks käiakse eriala- ja ehitusmessidel ning osaletakse erikoolitustel (sh lahendusi ja tehnoloogiaid tutvustavad töötoad jms).

  • Töövõimalused

    Sisearhitektid töötavad arhitektuuri- ja disainibüroodes, ehitamise ja sisustamisega tegelevates tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes. Paljud sisearhitektid töötavad eraettevõtjana oma büroos. Sisearhitekti ametikoht on olemas näiteks ka Riigikogus.

    Sisearhitekti elukutse on ühiskonnas tunnustatud. Majade ja korterite sisustamisel, aga ka äri- ja tööstusruumide renoveerimisel kasutatakse üha rohkem professionaalide abi. Nõudlus sisearhitekti töö järele oleneb suuresti ühiskonna heaolust ja ehitusturust.

    Kui sisearhitekt on oma alal end täiendanud, omandanud töökogemuse ning magistri- või doktorikraadi, siis on tal võimalik tõusta tippsisearhitektiks ja taotleda diplomeeritud sisearhitekti, volitatud sisearhitekti või sisearhitekti-eksperdi taset.

  • Sissetulek, soodustused

    Sisearhitektide töötasu on tavaliselt igakuine põhipalk. Teenindus-, tootmis-, kaubandusettevõtetes võib kindlale kuupalgale lisanduda läbimüügitasu. Vabakutselistel sisearhitektidel oleneb sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest.

  • Lisateave

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Ehitusinsener

    Arhitekt. Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik ja suudab mõelda eri sk...

    Loe täpsemalt »

    Maastikuarhitekt. Maastikuarhitekt on magistriõppe lõpetanud spetsialist, kes loob inimestele paremat ja kaunimat elukeskkonda. Maastikuarhitekt tegeleb maastike (väljakud, pargid, matkarajad, mänguväljakud jne) ruumilise kujundamisega. Maastikuarhitekt...

    Loe täpsemalt »