Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide insener

Prindi
  • Olulised momendid

    • Side- ja navigatsioonisüsteemide inseneri töö aitab muuta lennundust turvalisemaks. Nad on lennunduse jaoks olulised, sest  vastutavad tehniliste seadmete sujuva toimimise eest.
    • Oma töös puutuvad insenerid kokku erinevate süsteemide hooldamisega, aga ka näiteks programmeerimisega.
    • Inseneritöös tuleb palju kasutada oma loovust - lahendada pidevalt erinevaid probleeme,otsides ja leides lahendusi. 
  • Töö iseloom

    Lennunduse sujuv toimimine oleks mõeldamatu ilma tehnoloogiata, mida haldavad insenerid.
    Side- ja navigatsioonisüsteemide insenerid on tippspetsialistid, kes oskavad seadistada ja hooldada erinevaid side-, navigatsiooni- ja seiresüsteeme, mida kasutavad piloodid ja lennujuhid õhusõiduki juhtimisel ning lennuliikluse reguleerimisel.

    Kuna hooldatavad süsteemid ja mõõtevahendid arenevad pidevalt, nõuab ka amet pidevat enesetäiendamist. Seetõttu on töö huvitav ja väljakutseid pakkuv.

    Tööülesanded saab laialt jaotada neljaks:

    • Uute süsteemide juurutamine
    • Kommunikatsiooni-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide omavahelise tõrgeteta töö tagamine.
    • Juhul, kui esineb rikkeid süsteemide töös, tuleb need võimalikult kiiresti eemaldada.
    • Pidev mainitud süsteemide töökvaliteedi jälgimine.

    Töö on vaheldusrikas, palju tuleb töötada uute süsteemide hankimiseks spetsifikatsioonide kirjeldamisega ja arendustöödega (nt arvutiprogrammide kirjutamine).

  • Töökeskkond

    Tänapäeval on inseneride töö seotud eelkõige arvutiga ning tööd tehakse enamasti kontoris, töövahenditeks on peamiselt kõrgtasemel tehnilised seadmed. Inseneridel tuleb käia ka objektidel süsteemide tehnilist olukorda kontrollimas.

    Sideseadmete abiga toimub lennujuhi ja piloodi vaheline suhtlus. Tänapäeval kasutatakse tehnoloogiat, mis sarnaneb autoraadioga. Ainus vahe seisneb selles, et autoraadiot kuulates ei saa me ise teisele poolele midagi vastu öelda, lennujuhtimises kasutatavas süsteemis on suhtlus kahepoolne.

    Navigatsiooniseadmeid kasutavad lennukid oma asukoha määramiseks. Võib ette kujutada, kui keeruline on 10 km kõrgusel teada, kus parasjagu ollakse. Maapinnal asetsevad objektid tunduvad väikesed ning sageli on Maa pilvede all varjus. Asukohainfo on piloodi jaoks oluline, kuna pardal olevad reisijad või kaup on tarvis õigeaegselt õigesse kohta toimetada.

    Seireseadmeid kasutatakse lennukite jälgimiseks. Nende abil saavad lennujuhid varakult teada, kui õhus olevate lennukite vahe peaks liiga väikeseks muutuma ja tekib kokkupõrke oht. Lennujuht saab piloodile sideseadmete abiga anda korraldusi, mis väldivad ohtlikke olukordi.

    Tööd tehakse nii esmaspäevast reedeni graafiku alusel kui ka vahetustes, kuna lennukid lendavad ööpäevaringselt ja tõrgeteta teenus tuleb tagada olenemata kellaajast või päevast.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Inseneridel peab olema hea tehniline taip, meeskonnatöö oskus, süsteemne mõtlemine, analüüsivõime ning kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõime. Kuna süsteemid muutuvad üha enam arvutipõhiseks, siis on ka lennundusvaldkonna inseneride jaoks aina olulisemad IT-valdkonna teadmised. Nõuded inseneri kvalifikatsioonile on kõrged, heaks inseneriks „kasvamine“ võtab aastaid.

    Meditsiinilised vastunäidustused puuduvad.

  • Haridus ja väljaõpe

    Side- ja navigatsioonisüsteemide inseneriks saab õppida kõrgharidusõppes Eesti Lennuakadeemia lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide erialal. Õpe kestab 4 aastat ning on tasuta. Erialakoolitus toimub ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooli raadio- ja sidetehnika instituudiga.

    Õpingute ajal omandatakse süvendatud teadmisi reaalainetest, raadiosidest, navigatsioonist, infotehnoloogiast jpm. Inseneride tööpõld on lai, seetõttu saadakse õppeprotsessi käigus ka laiemaid teadmisi tehnoloogia ja IT valdkonnast.

    Eriala lõpetaja saab rakenduskõrghariduse, millega võib suunduda tööle aga ka jätkata õpinguid magistriõppes.

  • Töövõimalused

    Antud eriala spetsialistid leiavad rakendust nii tsiviillennunduses kui õhujõududes ning paljudes teistes ettevõtetes, kus tegeletakse side ja infotehnoloogiaga või valmistatakse vastavat aparatuuri. Tööandjateks võivad olla nii erasektori kui ka riiklikud asutused (näiteks Eesti Õhuvägi, AS Tallinna Lennujaam, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Eesti Lennuakadeemia, Lennuamet jt).

    Lennunduse valdkond areneb ja kasvab pidevalt, mistõttu on insenere alati tarvis. Elukutse on kindel ning perspektiivikas, sest tehnoloogia muutub pidevalt ning tarvis on insenere, kes seda haldaks.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldjuhul on inseneritöö hästitasustatud. Töötasu suurus sõltub inseneri teadmistest, oskustest, vastutusest ja staažist. Teadmiste, vastutuse ja tööstaaži suurenemisega kasvab ka palganumber.

  • Lisateave

    Eesti Lennuakadeemia lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala
    Lennundusinseneride kutsetunnistusi väljastab SA Kutsekoda.

    Fotod: Karl Lepp

    Kirjeldus on koostatud 2014. a koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. 

  • Lähedased ametid

    Telekommunikatsiooni spetsialist

    Süsteemiadministraator