• Olulised momendid

    • Süsteemiarhitekt planeerib ja vastutab tarkvara või IKT süsteemide rakendamise ja süsteemi erinevate osade koostoimimise eest.

    • Ametinimetuse alternatiividena on kasutusel ka nt telekommunikatsiooni arhitekt, lahenduse arhitekt, tarkvaraarhitekt jms.

    • Süsteemiarhitekti tööks on üldjuhul vajalik kõrgharidus või rakenduskõrgharidus IT-alal. Süsteemiarhitekti töö ei sobi esmaseks ametikohaks, kuna kasuks tuleb laiem programmeerimise kogemuspagas ja valdkonna tundmine sügavamal tasandil.

    • Head eeldused süsteemiarhitekti tööks annab tarkvaraarenduse alane haridus.

    • Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.

    • Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise töötasu.

  • Töö iseloom

    Süsteemiarhitekt disainib ja teostab keerukaid IKT tehnilisi lahendusi selliselt, et neid oleks võimalik teiste (varasemate) süsteemiosadega hõlpsalt ühendada.

    Tema ülesandeks on tagada, et tehnilised lahendused oleksid asjakohased ning vastaksid kliendi või organisatsiooni etteantud nõuetele ja ärilistele vajadustele. Samuti peab süsteemiarhitekt silmas pidama loodava lahenduse terviklikku toimimist.

    Peamised tööülesanded:

    • Kavandada loodavate IT-lahenduste ülesehitus ja koostada terviklik plaan
    • Pidevalt hoida silmas tervikut ning seista hea selle eest, et töös olev lahendus ühilduks teiste tarkvarade ja süsteemiosadega ilma tõrgeteta
    • Jälgida arendusprotsessi tööd ning vajadusel olla nõustavas rollis tarkvaraarendajatele jt meeskonnaliikmetele
    • Vajadusel ise programmeerida vajalikke koode
    • Olla kursis tehnoloogiaarendusega ning võtta kasutusele uusi lahendusi, kus mõistlik
    • Olla pidevas suhtluses projekti teiste osapooltega (tarkvaraarendajad, analüütikud, aga ka IT-projektijuhid ja testijad)

  • Töötulemus

    Süsteemiarhitekti töö on olulise rõhuga IT-lahenduse ettevalmistaval ja kavandaval osal ning tööprotsessi juhtimisel. Samuti seisab süsteemiarhitekt hea selle eest, et lahendus oleks hästi funktsioneeriv toimiks ka koos süsteemi teiste osadega.

    Süsteemiarhitekti töö tulemust tunneb klient siis, kui ka sisult keeruline süsteem on kasutajale loogilise ülesehitusega ja lihtsasti kasutatav. Töötulemus valmib meeskonnatööna.

  • Töökeskkond

    Süsteemiarhitekt töötab enamasti kontoris arvuti, telefoni ja vajadusel muude nutiseadmetega. Süsteemiarhitekti töös tuleb ette nii iseseisvat süvenemist vajavat planeerimist kui ka suhtlust ja koostööd erinevate osapooltega.

    Näiteks võib süsteemiarhitekt anda nõu tarkvaraarendajatele paremate tehniliste lahenduste loomiseks ning samal ajal saada arendajatelt ise tagasisidet selles osas, kuidas tööprotsessi mõistlikum korraldada oleks.

    Sõltuvalt projekti faasist võib töö olla periooditi pingeline. Süsteemiarhitekt saab olla ka füüsilise erivajadusega inimene, sest töö ei nõua tingimata aktiivset ringiliikumist.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Erialased pädevused

    • Teadmised IT-arhitektuurist ja selle osadest
    • Teadmised infosüsteemide ülesehitusest ja toimimisest (sh süsteemide integratsioonid)
    • Laiapõhjalised teadmised ja oskused programmeerimisest
    • Huvi uute tehnoloogiliste suundade vastu, sh tarkvaraarenduse suunad
    • Oskus silmas pidada ärilisi eesmärke
    • Teadmised riskide juhtimisest
    • Tehniline taiplikkus

    Mõtlemisoskused

    • Lahendustele orienteeritud mõtteviis
    • Keskendumisvõime
    • Loogika
    • Struktuurne mõtlemine
    • Detailitäpsus
    • Oskus hoida tervikpilti
    • Põhjalikkus
    • Prioritiseerimisvõime
    • Katsetamisjulgus

    Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused

    • Suhtlemisoskus
    • Orienteeritus koostööle
    • Argumenteerimisoskus
    • Organiseerimisvõime
    • Initsiatiivikus
    • Meeskonna juhtimine

  • Haridus ja väljaõpe

    Süsteemiarhitektiks on võimalik samm-sammult arenda nii töökohal end pidevalt täiendades kui ka eraldi täiendõppe kaudu. Kasuks tuleb ka IT-alane kõrgharidus, näiteks äriinfotehnoloogia või informaatika õppekavadel.

    Süsteemiarhitekti tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:

    • Tallinna Tehnikaülikoolis, Äriinfotehnoloogia õppekava või Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavadel, vt http://www.ttu.ee/sisseastujale
    • Tartu Ülikoolis, Informaatika eriala, vt http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/
    • Tallinna Ülikool, Infotehnoloogia juhtimine (magistriõpe), vt http://www.tlu.ee/et/sisseastuja

  • Töövõimalused

    Süsteemiarhitekti töö on vaheldusrikas, sest sisaldab endas nii suhtlust erinevate osapooltega kui ka iseseisvat tööd arvutis.

    Süsteemiarhitektide nagu teistegi heade IT-spetsialistide järele on tööturul suur nõudlus, mistõttu on selle ameti esindajal head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka globaalselt. Samuti annavad süsteemiarhitekti teadmised ja oskused eelised ka oma firma või start-upi loomiseks.

  • Karjääritee

    Süsteemiarhitekti tööks annab hea ettevalmistuse eelneva töökogemuse omamine näiteks tarkvaraarendajana.

    Kuna süsteemiarhitekti töös tuleb kasuks uute tehnoloogiate ja tarkvaraarenduse suundade tundmine, on tema tööpõld lai ning võimaldab edasi liikumist ka teistele IKT ametikohtadele, sh juhtivatele positsioonidele. Samuti on süsteemiarhitekti töös endas piisavalt mitmekülgsust ja huvitavaid tahke, et jätkata keerukate arhitektuursete lahenduste kallal töötamist.

    Süsteemiarhitekti rollist on võimalik sujuvalt edasi liikuda näiteks järgmistele ametikohtadele:

    • IT projektijuht
    • IT juht
    • Ettevõtja

  • Lisateave

    Loe ka süsteemiarhitekti persoonilugu
    Tee läbi süsteemiarhitekti test

    Kirjeldus on koostatud 2016. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SA Innove, Psience OÜ ja PR Strategies OÜ koostöös. Ametikirjeldused on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.