Reporter

Prindi Reporter
  • Olulised momendid

    • Reporter on ajakirjanik, kes otsib ja kirjutab uudiseid. Tänu tema tööle saavad inimesed igal hommikul värskeid teateid Eestis ja mujal maailmas toimuvast.
    • Reporteri töö on kiireloomuline ja kohati pingeline. Samas külastab ta erinevaid paiku ning vestleb paljude inimestega, mis teeb reporteri töö põnevaks ja vaheldusrikkaks.
  • Töö iseloom

    Reporter vahendab uudiseid ajalehtedes, raadios või televisioonis. Tema ülesanne on leida igapäevasündmustest üles kõige olulisemad, mis võiksid olla huvitavad või vajalikud kõigile.

    Kuigi reporteri töö televisioonis ja ajalehes erineb veidi, on tema põhilised tööülesanded kõigis toimetustes sarnased. Üldisemalt saab tema töös esile tuua kolm osa:

    • uudiseks sobiva teema otsimine;
    • teema kohta vajaliku teabe otsimine;
    • uudise kajastamine.

    Reporteri töö eeldab suurt iseseisvust, sest ta peab ise leidma uudiseks sobivad teemad. Mõnikord võib toimetaja pakkuda üldisema teema, kuid isegi siis peab reporter otsustama, kuidas seda kajastada ja keda intervjueerida.

    Kogenumal reporteril on oma kindlad allikad, kes teatavad talle tähtsamatest või põnevamatest sündmustest. Samuti saadavad asutused ajakirjandustoimetusele teateid või helistavad sinna mures inimesed. Teinekord peab aga reporter teema otsimisel kasutama leidlikkust või ise probleeme märkama.

    Reporteri põhitöö ongi seotud info otsimise ja selle sortimisega. Ta peab vahet tegema tähtsal ja vähem tähtsal, sest uudiseks sobivad vaid olulised teemad. Näiteks pressiteadete põhjal ei saa tavaliselt häid uudiseid, sest nendest kirjutamine on üldjuhul kasulik teate saatnud asutusele, mitte lehelugejale.

    Kõige põnevam osa reporteri tööst on suhtlemine. Ta käib ise sündmuskohal või külastab asutusi ning vestleb inimestega ühiskonnas toimuva teemal. Kogenum reporter võib olla intervjueerinud erinevate erialade esindajaid sõduritest teadlasteni.

    Reporteri töö tulemuseks on valmis lugu trükituna ajalehes või lindistusena raadios ja televisioonis. Kogutud info põhjal loo kirjutamine eeldab reporterilt head keeletaju ja eneseväljendust.

    Töötempo võib reporteril olla küllaltki suur, sest värskeid uudiseid on ajakirjanduses vaja igal hommikul. Mõnikord peab reporter hommikuks pakkuma uudisteema ja õhtuks esitama valmis loo.

    Samuti peab reporter alati arvestama, et tema uudiseid loevad või kuulavad paljud inimesed. Ajakirjandustöö on vastutusrikas, sest oma keelekasutusega võib reporter mõjutada lugejate suhtumist uudise osalistesse.

    Reporteri töö sobib sulle, kui oled aktiivne, uudishimulik ja hea keelekasutusega, talud hästi pingelist tööd, suhtled meelsasti inimestega, oled kursis ühiskonnas toimuvaga ning soovid inimesi olulistest sündmustest teavitada.

  • Töökeskkond

    Üldiselt on reporteri töö vaheldusrikas. Ta töötab nii toimetuse ruumides kui ka väljas. Samuti peab reporter tihti liikuma. Näiteks külastab ta eri asutusi, võtab osa tähtsatest üritustest ning viibib õnnetuste sündmuskohal.

    Reporteri põhitöövahendid on arvuti, telefon ja diktofon. Intervjuu ajal märkmete tegemiseks kasutab ta paberit ja pastapliiatsit.

    Tööaeg oleneb väljaandest ja ühiskonnas toimuvast. Nädalalehes on töötempo rahulikum, kuid päevalehes võib reporter töötada hommikust hilisõhtuni.

    Reporter peab olema valmis töötama nädalavahetustel, puhkepäevadel ja isegi öösiti. Näiteks erakordsete sündmuste ajal peab reporter pidevalt inimesi toimuvaga kursis hoidma.

    Reporteri töötempo on tavaliselt suur, sest ta peab otsima pidevalt värskeid uudiseid. Samuti peab ta hoidma kinni tähtaegadest ja lugude mahupiirangutest. Seetõttu võib reporteri töö olla väga pingeline. Ta peab taluma stressi ja hoiduma läbipõlemisest.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Reporteri töös on tarvis järgmist:

    • osata leida uudisteemasid ja koguda infot;
    • tunda ajakirjanduse toimimist ja uudise tunnuseid;
    • osata intervjueerida ja olla hea suhtleja;
    • olla kursis ühiskonnas toimuvaga;
    • vallata väga hästi eesti keelt ning väljendada end selgesti;
    • omada kriitikameelt ja head süvenemisvõimet;
    • osata eristada tähtsat vähem tähtsast;
    • osata kirjutada lugusid eri kanalitesse;
    • osata fotografeerida ja vallata lihtsamat videotehnikat.

    Olenevalt teemast peab reporter põhjalikumalt tundma näiteks majandust, sporti või poliitikat. Samuti tuleb reporterile kasuks lai silmaring.

    Välismaalastega suhtlemiseks on kasuks võõrkeelte tundmine.

    Vene keel on samuti reporterile vajalik. Paljud inimesed Eestis suhtlevad vabalt vaid vene keeles. Samuti tegutsevad Eestis venekeelsed ajalehed, milles töötamiseks peab seda keelt väga hästi valdama.

    Ajakirjanduses on viimastel aastatel eri kanalid üha rohkem läbi põimunud, mistõttu peab ka reporter oskama rääkida oma lugu erinevates kanalites erinevate vahenditega. Samuti peab ta oskama kaameratööd ja helimontaaži.

    Edukaks ajakirjanikutööks on hea, kui reporter:

    • on püsiv ja põhjalik;
    • talub hästi pinget;
    • on täpne ja vastutustundlik;
    • on avatud loomuga ja empaatiavõimeline;
    • on hea kuulaja ja loova mõtlemisega.

    Tele- ja raadioreporterile tulevad kasuks esinemisjulgus ja hea diktsioon, sest nad peavad kuulajate ja vaatajate ees esinema.

    Reporteri töö on ühiskondlikult vajalik ning vastutusrikas, mistõttu peab ta oma töös lähtuma Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

  • Haridus ja väljaõpe

    Üldiselt on reporteri tööks tarvis erialast kõrgharidust. Tutvu õppimisvõimalustega kõrgkoolide õppekavade andmebaasis.

    Üldhariduskoolis tasub tulevasel reporteril tähelepanu pöörata eesti keelele, ühiskonnaõpetusele ja ajaloole. Kasuks tuleb ka võõrkeelte ning teiste erialade tundmine. Samuti aitab ajakirjandustööks ette valmistada koolilehes töötamine või kaastööde saatmine ajalehtedele.

    Reporterile nagu kõigile ajakirjanikele on tähtis end pidevalt täiendada ja ühiskonnaeluga kursis hoida. Selleks loeb ta eri meediaväljaandeid, osaleb avalikes aruteludes, erialaseminaridel ning konverentsidel. Erialaüritusi korraldavad näiteks Tartu ja Tallinna Ülikool ning Eesti Ajalehtede Liit.

  • Töövõimalused

    Reporter töötab uudiste, majandus-, spordi- või mõnes muus toimetuses. Ta võib töötada nii ajalehes, raadios, televisioonis kui ka uudiste portaalis.

    Suuremad uudiste toimetused asuvad Tallinnas. Väljaspool pealinna tegutsevad maakonnalehed ja ‑raadiod, mille toimetused või stuudiod asuvad tavaliselt maakonna keskuses. Samuti asuvad Narvas, Tartus ja Pärnus Eesti Rahvusringhäälingu stuudiod.

    Reporteri karjääris on vaja töökogemust. Algaja reporter kirjutab uudiseid või tegeleb vähem tähtsate teemadega. Kogenum reporter võib kirjutada arvamuslugusid, kajastada vajalikke teemasid või saada toimetajaks.

    Vajadus reporterite järele oleneb ajalehtede ning raadio- ja telejaamade käekäigust. Majanduslikult raskel ajal on reporteril tööd leida keerulisem. Samuti eelistavad väljaanded viimasel ajal ajakirjanikke, kes oskavad teha mitut tööd korraga, näiteks kirjutada, teha loo juurde foto ja lugusid ka veebis toimetada.

  • Sissetulek, soodustused

    Tavaliselt saab reporter töö eest põhipalka, millele lisandub honorar ilmunud lugude eest.

    Üldiselt hüvitab toimetus reporterile tööülesannetega seotud telefoni- ja transpordikulud. Samuti maksavad suuremad väljaanded parimate lugude autoritele preemiat. Suurematel toimetustel on oma auto, mida saab töösõitudeks kasutada.

    Reporteri töötõendiks on pressikaart, millega ta pääseb kogu maailmas üritustele ja muuseumidesse tasuta.

  • Lisateave

    Eesti Ajakirjanike Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajakirjanikke ja edendab nende loometegevust. Liidu eesmärk on Eesti ajakirjanduskultuuri hoida ja arendada.

    Eesti Ajalehtede Liit ühendab Eestis tegutsevaid ajalehti ning kaitseb nende huve. Samuti korraldab liit koolitusi toimetajatele.

    Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu arutavad meediaväljaannete peale tehtud kaebusi ning ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumisi.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös tegevajakirjanikega.

    Sisesta tekst

  • Lähedased ametid

    Kirjanik

    Fotoajakirjanik. Fotoajakirjanik jäädvustab huvitavaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade ning uudiste portaalide tarvis. Fotoajakirjaniku tööd näevad väga paljud ajakirjanduse ja muu meedia jälgijad. Fotoajakirjaniku tö...

    Loe täpsemalt »

    Suhtekorraldaja. Suhtekorraldaja suunab kliendi sarnaselt juhilepositiivselt ja ühiskonnale sobivalt käituma nii, et saavutatakse organisatsiooni eesmärgid. Suhtekorraldaja võimuses on eduka tegutsemise korral muuta organisatsiooni, poliitiku või muu a...

    Loe täpsemalt »

    Keeletoimetaja. • Keeletoimetajad toimetavad raamatuid, artikleid ja muid tekste. Kuigi tööd tehakse enamasti arvutis, toimetatakse tekste ka paberil (näiteks trükieelse faili korrektuur) ja seega on vaja selgeks õppida korrektuurimärgid.• K...

    Loe täpsemalt »

    Teletoimetaja. Toimetaja vastutab programmi sisu eest. Toimetajatöö on osa meeskonnatööst ja eeldab palju suhtlemist. Toimetaja juhtimisel arendatakse idee stsenaariumiks, mille põhjal valmib saade.

    Loe täpsemalt »