Raudteetehnika oskustöötajad

Prindi Raudteetehnika oskustöötajad
  • Olulised momendid

    • Raudteetehnika oskustöötajad peavad hästi tundma tööohutuse, tuleohutuse ja kesk-konnakaitse nõudeid ning esmaabivõtteid, sest kuigi raudteeliikluses toimub õnnetusi harvem kui maanteel, on need tihti palju raskemate tagajärgedega.
    • Välikeskkonnas võib olla töö üsna ohtlik.
    • Töövahetus võib kesta 12 tundi.
  • Töö iseloom

    Raudteetehnika oskustöötajad hoiavad töökorras, koostavad ja remondivad raudtee rööbasteid, raudteeveeremeid, veeremite põhisõlmi ning seadmeid, et ära hoida tehnilised rikked ning tagada raudteeveeremi töökindlus, tule- ja liiklusohutus. Raudteeveeremid on raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, eriotstarbelised raudteeveeremid on posti-, pagasi-, teemõõtevagunid jms.

    • Raudteetehnika oskustöötajateks on raudtee teemehaanikud, turvanguseadmete mehaanikud, raudteeveeremite lukksepad ja mehaanikud, defektoskoopia operaatorid, vagunijärelevaatajad, raudtee ja -veeremi elektrikud, automaatikud, raudtee ning selle side- ja turvanguseadmete ehitusjuhid.
    • Raudteeveeremi lukksepp ja vagunijärelevaataja teostavad raudtee ettevõtetes raudteeveeremi tehnohoolet, remondivad ja katsetavad raudteeveeremi seadmeid, et leida vigade põhjuseid. Vagunijärelevaataja teostab raudteeveeremi tehnohoolet ja remonditöid rongides peale nende saabumist ja enne väljumist raudteejaamades, samuti vagunite ülevaatust ja remonti enne kaubavagunite laadimisele andmist või reisivagunite rongi koosseisu paigutamist.

    • Raudteeveeremi mehaanik juhib raudteeveeremi lukkseppade ja vagunijärelevaatajate tööd. Ta teostab vedurite, vagunite ja eriotstarbeliste raudteeveeremite remonditöid, diagnoosib vigu, analüüsib ja kõrvaldab neid.

    • Raudtee teemehaanik kontrollib raudtee rööbastee (sh pöörangute) ja ülesõidukohtade tehnilist seisukorda, teostab tehnohoolet ja remonti, diagnoosib, analüüsib ja kõrvaldab rikkeid.
    • Raudtee turvanguseadmete mehaaniku töö seisneb raudtee turvanguseadmete ja süsteemide paigaldamises, seadistamises ja nende töökorras hoidmises ning hooldamises. Raudtee turvangu¬seadmed on raudtee ülesõidukoha automaatika, pöörmete, fooride, teede ja blokeeringu¬¬seadmete vahelised seosed, mille abil tagatakse ohutu liiklus raudteel.

    • Defektoskoopia operaator kontrollib rööpaid, raudteeveeremi detaile ja seadmeid tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks. Veeremi defektoskoopia operaator teostab kontrolli depoos veeremi remondi või hoolduse ajal, rööbaste defektoskoopia operaator kontrollib või hooldab rööbasteed terves ulatuses, töötades rongiliiklusega teel. Defektoskoopia operaator kasutab vigade ja rikete leidmiseks erinevaid seadmeid-süsteeme ja meetodeid (visuaalne vaatlus, ultraheliga kontrollimine, magnetpulbri meetod, keerisvooludefektoskopeerimine, testvärvid jm) ning oskab leitud vigu kõrvaldada.

    • Raudtee-elektrik ja raudteeveeremi elektrik teevad elektritöid raudtee ettevõtetes. Raudtee-elektrik paigaldab, seadistab, katsetab ja kontrollib elektriseadmeid, -juhistikke ja tarvikuid, sh valib paigaldusmaterjale ja -meetodeid, et avastada ja kõrvaldada rikkeid. Ta teeb elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid. Raudtee-elektrik jälgib ja kontrollib tööohutus¬nõuete täitmist ning ennetab ja lahendab ohtlikke olukordi. Ta avastab ja kõrvaldab rikkeid raudteeveeremi elektriseadmetes, teostab tehnohoolduse käigus automaatika- ja kaugjuhtimisega elektriseadmete reguleerimistöid ning katsetab neid stendil.

    • Raudtee ehitusjuht töötab raudtee ehitustööde korraldajana ning juhib tööd raudteerajatiste ehitamisel, remontimisel ja rekonstrueerimisel. Ta vastutab ehituse tehnilise ja majandusliku poole eest, samuti tööohutuse eest objektil ning teostab omanikujärelevalvet. Raudtee ja raudteerajatiste hulka kuuluvad muldkeha, liiprid, rööpad, sideosad, pöörmed, sillad, viaduktid, estakaadid, truubid ja tunnelid, raudteeületuskohad, reisi- ja kaubaplatvormid (laadimisplatvormid).

    • Raudtee side- ja turvanguseadmete ehitusjuht töötab ehitustööde korraldaja ja juhina järgmistel ehitusobjektidel: maapinnast kuni 15 meetri kõrguste projekteeritud rajatiste ehitusel, raudtee turvangu- ja sidesüsteemide ning õhu- ja kaabelliinide ehitusel. Raudtee side- ja turvanguseadmete ehitusjuht teostab omanikujärelevalvet ja on vastutav spetsialist ehitusel.
  • Töökeskkond

    Töökeskkond oleneb konkreetse raudteetöötaja töökohast. Välitingimustes töötava raudtee-tehnika oskustöötajate töö on ohtlik ja pingeline, sest alati tuleb arvestada sellega, et teedel liiguvad rongid. Seetõttu tekib kõikide nende töötajate töös suur emotsionaalne pinge.

    Raudteetehnika oskustöötajad töötavad vastavalt oma tööülesannetele: tsehhis või depoos, kus hooldatakse või remonditakse veeremit; raudteel terves ulatuses (jaamades ja nende vahel), st enamasti välitingimustes.
    Vagunijärelevaataja, raudtee teemehaanik ja rööbaste defektoskoopia operaator veedavad enamuse oma tööajast rongiliiklusega teel iga ilmaga, nende töö on liikuva iseloomuga. Raudtee ehitusjuht ehitab raudteed terves ulatuses – tööülesannete täitmiseks tuleb tal viibida nii kontoris kui ka välitingimustes. Raudteeveeremi mehaanik, veeremi defektoskoopia operaator, raudteeveeremi lukksepp, raudteeveeremi elektrik töötavad tsehhis või depoos, kus hooldatakse või remonditakse veeremit. Kõrgema kvalifikatsiooniga raudteetehnika oskustöötajad võivad teha ka kontoritööd.

    Raudteetehnika oskustöötajad töötavad vajadust mööda 12-tunnistes vahetustes või siis viiepäevase töörežiimiga 8 tundi päevas. Erandiks on vagunijärelevaatajad, kelle 12-tunnised vahetused peavad katma 7 päeva nädalas 24 tundi ööpäevas, kuna rongid liiguvad pidevalt. Töögraafik on korrapärane ja koostatakse 1–3 kuuks ette. Ootamatute rikete või avariide korral kutsutakse töötajad välja ka vabadel päevadel, aga seda juhtub harva.

    Raudtee ettevõtetes võetakse järjest rohkem kasutusele uut tehnikat, mehhaniseeritakse tööprotsesse. Igal raudteetehnika oskustöötajal on erinevad töövahendid, mis on enamasti sarnased mitteraudteespetsiifilist tööd tegevatel sarnastel ametikohtadel. Näiteks vaguni-järelevaataja ja lukksepp kasutavad lukksepa tööriistu, mille mõõtmed on tavalisest suuremad, turvanguseadmete mehaanik kasutab elektrooniku ja elektromehaaniku kasutatavaid seadmeid. Teemehaanik kasutab võtmeid, kange, tungraudu, tõstukeid ja spetsiifilisi raudtee-ehitusmehhanisme ning seadmeid.

    Kõikidele välitingimustes töötavatele raudteetöötajatele väljastatakse tööriietus ja -jalatsid, samuti nendele kontoritöötajatele, kellel tuleb töötada välitingimustes.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Raudteetehnika oskustöötajad peavad suhtuma oma töösse väga kohusetundlikult, sest eksimus või hooletus võib lõppeda raudteeõnnetusega. Raudteeõnnetused võivad olla väga raskete tagajärgedega, sest sageli veetakse ohtlikke ja mittegabariitsete mõõtudega kaupu, reisirongide korral on kaalul sadade inimeste elu. Kaubarongis on kümneid vaguneid, mistõttu võib raudtee¬õnnetuse korral olla väga suur majanduslik ja keskkonnakahju.

    Raudteetöötajatel peab olema hea kuulmine ja nägemine, samuti silmade ja käte koordinatsioon ning osavad käed ja tehniline taip, sest liigutuste täpsusest, korrektsusest, kontsentreerumisvõimest ning iseseisvast otsustusvõimest sõltub raudteeliikluse ohutus. Kõik raudteetehnika oskustöötajad peavad hästi tundma tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid ning esmaabivõtteid, sest raudteetöötajad peavad oskama tegutseda ohuolukorras, tulekahju ja raudteeliiklusõnnetuse korral. Lisaks peavad liiklusohutuse nõudeid valdama raudtee teemehaanikud, turvanguseadmete mehaanikud, vagunijärelevaatajad, rööbaste defektoskoopia operaatorid, raudtee ehitusjuhid, raudtee sideseadmete ja turvangu-seadmete ehitusjuhid.

    Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Raudteetöötaja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töötamise ajal tekitada raudteeliiklust ohustava olukorra.

    Enamikul raudteetehnika oskustöötajate ametikohtadel on soovitav ka vene keele oskus (kindlasti peab teadma termineid), sest nende töös on Venemaaga raudteeühenduse tõttu kasutusel palju Venemaalt üle võetud juhendeid ja nõudeid (samuti kasutatakse Venemaa veeremit). Tänapäevase tehnika juhtimine on üha rohkem automatiseeritud ning kasutatakse arvuteid, seetõttu on paljudel raudteetöötajatel vaja ka arvutioskust. Kõrgema taseme töötajatel on arvutioskus hädavajalik.

    Lisaks on raudteetehnika oskustöötajal vajalikud järgmised isikuomadused ja võimed: füüsilise koormuse taluvus, pinge- ja keskkonnataluvus, koostöövalmidus ja -võime, täpsus ja korrektsus, kohusetundlikkus, õpivalmidus, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, hea silmamälu, suhtlemisvalmidus, kavandamisoskus, emotsionaalne tasakaalukus, algatusvõime. Raudtee raudteetehnika oskustöötaja läbib perioodiliselt ka tervise- ja teadmiste kontrolli.

    Raudtee ehitusjuhil ning side- ja turvanguseadmete ehitusjuhil on lisaks raudtee ehitusteadmistele ja -oskustele vaja juhtimisoskust. Ehitusjuhil peab olema ruumiline kujutlusvõime. Vajalik on algatusvõime, eneseusk ja kriitiline meel ning nii suuline kui ka kirjalik eneseväljendusoskus ja kehtestamisvõime. Ta peab olema täpne ning järgima seadusi, lepinguid ja plaane.

    Raudteetehnika oskustöötajate kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:
    Raudtee teemehaanik I, II, III
    Raudteeveeremi mehaanik III
    Raudtee turvanguseadmete mehaanik I, II, III, IV
    Raudteeveeremi lukksepp I, II
    Defektoskoopia operaator I, II, III
    Vagunijärelevaataja II
    Raudtee-elektrik II, III, raudteeveeremi elektrik II
    Raudtee ehitusjuht III, IV
    Raudtee sideseadmete ehitusjuht III, raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III

  • Haridus ja väljaõpe

    Eelduseks on erialane kutseharidus. Otsi sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist.

    Noortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada raudteetehnika oskustöötajana, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kindlasti füüsikale ja matemaatikale, arvutiõpetusele ning vene ja inglise keelele. Raudteealast kutseharidust omandades tuleb põhjalikult selgeks õppida raudtee tehnokasutuseeskiri.

  • Töövõimalused

    Tööd saab riigile kuuluvates või erakapitalil töötavates raudteefirmades.

    Raudteetransport on Eesti jaoks oluline majandussektor transiidikaubanduses Venemaaga – Eesti on vahelüli Venemaa kaupade jõudmisel Lääne-Euroopa turgudele ja vastupidi, samuti täidab raudtee tähtsat osa vabariigisisesel kaubaveol (põlevkivi, mets, vanaraud).

    Raudteetehnika oskustöötajatest on ainult raudtee infrastruktuuri ettevõtetes tööl teemehaanikud ja turvanguseadmete mehaanikud.

    Raudteetehnika oskustöötajatest on aina suurenev puudus turvanguseadmete mehaanikutest, kelle töö omapära on valdavalt üksi töötamine ja ainuisikuline vastutus töö kvaliteedi eest.

    Raudteetehnika oskustöötajatel on võimalik ametiredelil tõusta vaid töökogemuse ja ettevõttesisese arengu kaudu. Töökogemuseta inimesel peab ametikohale kandideerides kindlasti olema vastav kutsealane ettevalmistus ja piisavalt pealehakkamist. Raudteetehnika oskustöötajana karjääri tegemisel oleks loogiline esmalt läbida raudteealane kutseharidus, soovitatavalt rakenduskõrgharidus, seejärel oleks hea saada piisav töökogemus ning omandada kõrgemad kutsekvalifikatsiooni tasemed. Edasine tõus ametiredelil võiks olla töö keskastme- või tippjuhina.

  • Sissetulek, soodustused

    Raudteetehnika oskustöötajad saavad üldjuhul põhipalka, millele võidakse lisada tasu tulemuslikuma ja kvaliteetsema töö eest.

  • Lisateave

    Lisainfo lähedaste ametite kohta: Raudteeveeremi mehaaniku, lukksepa ja vagunijärelevaataja ametile on lähedased ametid kõik lukksepad, raudtee-elektriku ametile kõik elektrikud. Turvanguseadmete mehaaniku töö on sarnane mehhatroonikute, elektromehaanikute, automaatikute ja elektroonikute tööülesannetega. Defektoskoopia operaatorile lähedased ametid on masina- ja metallitööstuse metallidefektoskoopia spetsialistid.

    • Raudteeliiklus on Eestis reguleeritud raudteeseadusega 
    • Kutset omistavad AS Eesti Raudtee komisjonid, mis töötavad AS Eesti Raudteel, AS Edelaraudteel ja AS Põlevkivi Raudteel. AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja AS Põlevkivi Raudtee töötajad taotlevad tavaliselt kutsekvalifikatsiooni oma raudtee kutsekomisjonilt, teiste raudtee-ettevõtete töötajad võivad kutset taotleda ükskõik milliselt nimetatud kutsekomisjonilt. Teavet kutseomistamise kohta saab sihtasutuse Raudteekutsed kodulehelt.
    • Raudteetöötajatel on võimalus liituda kolme ametiühinguga:
    1. Eesti Raudteelaste Ametiühing
    2. Vedurimeeste Ametiühing
    3. Eesti Vedurimeeste Kutseliit

    Neist kahe viimasega saavad liituda ainult vedurijuhid ja nende abid.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Raudteelaste Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Automaatik. Automaatik paigaldab, seadistab ja hoiab käigus automaatikaseadmeid ning -süsteeme. Automaatik töötab tavaliselt suurtes tööstushoonetes ja -kompleksides. Amet eeldab loogilist mõtlemist ning oskust oma tööd iseseisv...

    Loe täpsemalt »

    Lukksepp

    Mehhatroonik. Mehhatroonik ei ole ühe kitsa valdkonna spetsialist, vaid ta tunneb nii mehaanikat, elektroonikat kui ka infotehnoloogiat. Oma töös puutub mehhatroonik kokku automaatseadmetega, sealhulgas robotitega. Ta koostab ise seadmeid ja tagab nende korrashoiu...

    Loe täpsemalt »

    Elektrik. Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse taga...

    Loe täpsemalt »

    Elektromehaanik

    Metallidefektoskoopia spetsialist