Raudtee liiklus- ja veondustöötajad

Prindi Raudtee liiklus- ja veondustöötajad
  • Olulised momendid

    • Raudtee liiklus- ja veondustöötajad peavad hästi tundma liiklus- ja tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid ning esmaabivõtteid, sest kuigi raudtee-liikluses toimub õnnetusi harvem kui maanteel, on need tihti raudteeveoste suuremahulisuse tõttu palju tõsisemate tagajärgedega.
    • Töögraafik võib tuua kaasa pikalt kodust eemal olemist.
    • Tähtsal kohal on vene keele oskus.
  • Töö iseloom

    Liiklus- ja veondustöötajad juhivad rongiliiklust raudteel vastavalt kinnitatud rongide liiklusgraafikule ning raudteeveeremit reisi- ja kaubavedudel, manööverdamisel ning raudtee-infrastruktuuri hooldustöödel. Liikluse korraldamiseks kasutatakse spetsiaalseid signaale ja signaalmärke.

    Raudteeveoks kasutatavaid vedureid, vaguneid, mootor- ja elektrironge ning rööbasbusse nimetatakse raudteeveeremiks. Eriotstarbeline raudteeveerem on mitmesuguste tehnoloogiaseadmete ja -vahendite paigutamiseks ettenähtud kauba- ning reisivagun.

    Raudtee liiklus- ja veondustöötajad on vedurijuhid ja nende abid, eriveeremi juhid, pöörmeseadjad, vanempöörmeseadjad, signalistid, rongikoostajad ja nende abid, vagunipidurdajad, vanemvaguni¬pidurdajad, kaubarongisaatjad, raudtee- ja jaamakorraldajad, manöövri- ja rongidispetšerid.

    • Vedurijuht juhib üksi või koos vedurijuhi abiga vedurit, elektri- või diiselrongi reisi- ja kaubaveol, jälgides raudteesignaale ja juhindudes liikluskorraldaja juhtnööridest. Vedurijuht ja tema abi tunnevad veduri või rongi ehitust ning kontrollivad visuaalselt veduri ja rongi tehnilist korrasolekut. Uuemad vedurid on varustatud pardaarvutiga ning vedurijuhi abi siis enam vaja ei ole (v.a manöövritöö tegemiseks), vanemates vedurites tuleb käia ka diisliruumis diiselmootori tööd kontrollimas.

    • Raudtee eriveeremi juht juhib raudteeehituses ja -hooldes kasutatavaid masinaid, mis liiguvad raudtee rööbasteel: dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondi¬masinad, raudteekraanad jms. Eriveeremi juht remondib ja hooldab eriveeremit ise või teiste abil. Selleks peab ta tundma oma kasutuses oleva masina ehitust ning oskama masina vigu diagnoosida, analüüsida ja kõrvaldada.
    • Rongikoostaja ja kaubarongisaatja ülesandeks on veeremi ümberpaigutamine, rongi lahutamine ja koostamine. Nad on manöövrijuhid, kellelt käsku saamata ei ole manöövri-vedurijuhil õigust panna vedurit liikuma. Rongikoostajad ja kaubarongi¬saatjad töötavad nii jaamades kui ka jaamavahedel. Rongikoostaja ja kaubarongisaatja juhendamisel töötavad rongikoostaja abid, vagunipidurdajad ja vanemvagunipidurdajad.
    • Pöörmeseadja ja signalist valmistavad rongi- ja manöövrimatku ning kannavad vanempöörmeseadjale, manöövrijuhile või jaamakorraldajale ette matka valmisolekust, kinnitavad raudteeveeremit pidurkingadega ja eemaldavad neid ning hooldavad pöörmeid.

    • Jaamakorraldaja korraldab ainuisikuliselt vahe- või põhijaamas rongide vastu¬võtmist, ärasaatmist, läbilaskmist ja teisi veeremiüksuste liikumisi (seab pööranguid) pea- ja vastuvõtu-ärasaateteedel ning jaamades, kus puudub manöövridispetšer. Jaamaoperaator töötab jaamakorraldaja juures ja täidab rongiliikluse dokumentatsiooni. Vajaduse korral seab ta pööranguid kohaliku juhtimise puldil. Jaamakorraldaja ja manöövridispetšer korraldavad tee-, side- ja turvanguala töötajate ning veeremiteenistuse töötajate tegevust, vahetavad rongidispetšeri ja naaberjaama jaamakorraldajatega teavet rongiliikluse kohta ja korraldavad õigeaegselt vagunigruppide koostamist.

    • Manöövridispetšer juhib põhijaamas vahetuse tööd ja korraldab manöövritööd klientidega.

    • Veduridispetšer korraldab vedurite ja vedurimeeskondade tööd.

    • Rongidispetšer juhib rongide liiklust kogu piirkonnas.

    • Raudteekorraldaja korraldab raudtee (sh piirijaamade) tööd. Ta koordineerib rongi-dispetšerite, veduridispetšerite ja põhijaamade manöövridispetšerite tegevust rongide vastu-võtmise-ärasaatmise ning kaubarongide koostamise osas.

    • Sorteerimismäe korraldaja organiseerib rongide ja veeremiüksuste koostamist ning lahutamist sorteerimismäel.

    Lisaks nendele töötajatele tegelevad raudtee-ettevõtetes veondusega turundustöötajad (müügiagendid, kaubalaekurid, veoste vastuvõtjad-väljaandjad), kes samuti suhtlevad klientidega ja annavad veoseid neile üle ja võtavad neid vastu.

  • Töökeskkond

    Raudteeliiklus- ja veondustöötajad töötavad tihti öösiti, nädalavahetustel ja pühadel, sest rongid on käigus 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Töö toimub vahetustega ning tihti kaasnevad ööbimised pöördejaamades. Töövahetuse pikkus on vahetustega töötajatel 12 tundi (nädalas kokku 35–40 tundi), teised töötajad töötavad viiepäevase töörežiimiga 8 tundi päevas. Kaubarongid sõidavad vastavalt klientide vajadustele, seetõttu on mõnel rongimeeskonnal ebaregulaarsed tööajad.
    Lisaks vedurimeeskondadele käivad töölähetuses pidevalt ka tagavara-jaamakorraldajad. Töögraafik on kõikidel jaamatöötajatel korrapärane ja see koostatakse 1–3 kuuks ette. Vedurimeeskondadele koostatakse graafik rongide liiklusgraafiku ja raudtee hooldus¬tööde graafiku alusel üheks kuuks. Kaugeid sõite tegevate rongide meeskonnad võivad mitu ööd järjest kodust eemal olla. Reisirongide meeskondadel on regulaarsemad ja kindlamad vahetused. Diisel- ja elektrirongide vedurimeeskondade töö on mugavam.

    Jaamas töötavad raudteetöötajad veedavad enamuse oma tööajast välitingimustes iga ilmaga ning nende töö on liikuva iseloomuga. Kaubarongisaatja ja rongikoostaja peavad pidevalt sõitma vaguni või veduri eriastmel. Vagunipidurdaja ja rongikoostaja abi aga peab näiteks asetama pidurkingi erikahvli abil liikuva vaguni rattapaaride alla. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja ja manöövridispetšeri töö on istuva loomuga, kuid nõuab vaimse pinge taluvust ja planeerimisoskust. Kõikide nende töötajate töö on emotsionaalselt väga pingeline. Piirkondade juhtivtöötajate, jaamaülemate ja liikluse peakorraldajate töö on erirežiimne ja operatiivne ning samuti liikuva iseloomuga (sõitmine jaamast jaama kogu kinnistatud piirkonna ulatuses).

    Töökeskkond oleneb konkreetse raudteetöötaja töökohast. Sorteermägede ja väljatõmbeteede aluses pargis on pidevalt müra, mis tekib vaguniaeglustite tööst, vaguni liikumisest pidurkingal ja vagunite kokkupõrkumisel. Välitingimustes töötavad töölised peavad kogu aeg olema liikuva veeremi vahel ning teedel töötavate vedurite kõrval. Raudtee liiklus- ja veondustöötajate töö on ohtlik ja pingeline, sest lisaks pidevalt liikumises olevate raskete veeremitega töötamisele tuleb alati arvestada sellega, et kaubarongid võivad vedada ohtlikke kaupu ning liikluses võib juhtuda õnnetusi.

    Suurem osa raudtee liiklus- ja veondustöötajate tööst on arvutiseeritud: vedurijuhtidel on pardaarvuti; rongiliikluse ja manöövritöö korraldamiseks on tarvis eriprogrammidega arvuteid; jaamakorraldajad ja rongidispetšerid kasutavad arvutit hoiatuste väljastamiseks ning veeremi seisukorra kontrollimiseks; ka tehnilise kontori töö korraldamiseks ja vagunipargi arvestamiseks on eriprogrammidega arvutid. Rongiliiklust korraldatakse raudteel signalisatsiooni- ja sidevahendite abil, millest põhivahendid on automaat- ja poolautomaat-blokeering. Sidevahenditeks on rongi- ja manöövriraadioside, käsiraadiojaamad, telefonid, faksiaparaadid jms.

    Kõikidele välitingimustes töötavatele raudteetöötajatele väljastatakse tööriietus ja -jalatsid, samuti nendele kontoritöötajatele, kellel tuleb vajaduse korral minna teedele pöörangut seadma, lund puhastama vms. Vormiriietust ette nähtud ei ole.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Kõik raudtee liiklus- ja veondustöötajad peavad hästi tundma liiklus-, tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid ning esmaabivõtteid, sest raudteetöötajad peavad oskama tegutseda ohuolukorras, tulekahju ja raudteeliiklusõnnetuse korral.

    Vastavalt raudteeseadusele  peab vedurijuhtide ja nende abide, eriveeremi juhtide, jaamakorraldajate, rongi- ja manöövridispetšerite, raudteekorraldajate, pöörmeseadjate, rongikoostajate, kaubarongisaatjate, vagunipidurdajate ning signalistide terviseseisund vastama kehtestatud tervisenõuetele, et neil oleks võimalik ohutult oma tööülesandeid täita. Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Raudteetöötaja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma tööülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid, haigusi ega puudeid, mis võivad töötamise ajal tekitada raudteeliiklust ohustavat olukorda.

    Enamikul ametikohtadel on oluline ka vene keele oskus, kindlasti peab teadma termineid, sest kuigi kasutatakse spetsiaalset signaliseerimissüsteemi, on raudteetranspordis palju kontakte Venemaaga ja Eesti venekeelse elanik- ja töötajaskonnaga, sh klientide esindajatega. Samuti tuleb rahvusvahelise raudteeühenduse dokumendid täita vene keeles. Tänapäevase tehnika juhtimine on aina rohkem automatiseeritud ning kasutatakse arvuteid, seetõttu on paljudel raudteetöötajatel vajalik ka arvutikasutusoskus.

    Töö on äärmiselt vastutusrikas, sest sageli veetakse ohtlikke ja ebagabariitsete mõõtudega kaupu, reisirongide korral on kaalul kümnete inimeste elu. Raudteetöötajatel peab olema hea kuulmine ja nägemine ning silmade ja käte koordinatsioon, lisaks osavad käed ja tehniline taip, sest liigutuste täpsusest, korrektsusest, kontsentreerumisvõimest ning iseseisvast otsustusvõimest sõltub raudteeliikluse ohutus.

    Lisaks on raudtee liiklus- ja veondustöötajal vajalikud järgmised isikuomadused ja võimed: iseseisvus ja otsustusvõime, võime ette näha oma otsuste tagajärgi, füüsilise koormuse taluvus, pinge- ja stressitaluvus, koostöövalmidus ja -võime, täpsus ja korrektsus, kohusetundlikkus, õpivalmidus, loogiline mõtlemine, hea silmamälu, suhtlemisvalmidus, kavandamisoskus, emotsionaalne tasakaalukus, algatusvõime.

    Raudtee liiklus- ja veondustöötaja läbib perioodiliselt ka tervise- ja teadmiste kontrolli.

    Raudtee liiklus- ja veondustöötajate kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutse-standardites: Vedurijuht III, Vedurijuhi abi I, II, Raudtee eriveeremi juht II, Rongikoostaja I, II, Raudtee liikluskorraldaja I, Raudtee liikluskorraldaja II, III, Raudtee liikluskorraldaja IV, V.

  • Haridus ja väljaõpe

    Väljaõpe toimub raudtee-ettevõttes.

  • Töövõimalused

    Tööd saab riigile kuuluvates või erakapitalil töötavates raudteefirmades.

    Raudteetransport on Eesti jaoks oluline majandussektor transiidikaubanduses Venemaaga – Eesti on vahelüli Venemaa kaupade jõudmisel Lääne-Euroopa turgudele ja vastupidi, samuti täidab raudtee tähtsat osa vabariigisisesel kaubaveol (põlevkivi, mets, vanaraud).

    Raudtee liiklus- ja veondustöötajatel on võimalik ametiredelil tõusta vaid töökogemuse ja ettevõttesisese arengu kaudu. Töökogemuseta inimesel peab ametisse kandideerides kindlasti olema vastav kutsealane ettevalmistus ja piisavalt pealehakkamist.

    Edasine tõus ametiredelil võiks olla töö rongidispetšerina, sealt edasi raudteekorraldajana, misjärel on juba võimalus saada keskastme- või tippjuhiks. Selliseks liikumiseks ametikohalt ametikohale peab töötaja olema valmis pidevalt elukohta vahetama, sest hea ettevalmistuse saamiseks on otstarbekas töötada nendes jaamades, kus on erinev töötehnoloogia.

  • Sissetulek, soodustused

    Vedurijuhid saavad üldjuhul põhipalka, millele võidakse lisada tasu tulemus¬likuma ja kvaliteetsema töö eest.

  • Lisateave

    Eesti Raudteelaste Ametiühing
    Vedurimeeste Ametiühing
    Eesti Vedurimeeste Kutseliit

     

    Neist kahe viimasega saavad liituda ainult vedurijuhid ja nende abid.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Raudteelaste Ametiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Ekskavaatorijuht

    Lumesaha juht