Rahvakunsti- ja käsitöömeistrid

Prindi
  • Olulised momendid

    • Käsitöö tegemine eeldab püsivust ja loovust.
    • Suur osa käsitöölistest töötab iseseisvate ettevõtjatena.
    • Käsitöö tegijale on vajalikud käeline osavus ja ruumiline kujutlusvõime.
  • Töö iseloom

    Käsitöö on saatnud inimkonda peaaegu aegade algusest. Käsitööks nimetatakse teatud liiki eseme või materjali valmistusviisi. Käsitöömeistrid ja rahvakunstnikud ongi inimesed, kes esemed oma käega valmis teevad. Kuna esemed valmistatakse käsitsi, määravad nende kvaliteedi suuresti valmistaja oskused. Peale oskuste mõjutavad käsitööeseme valmimist ja tulemust tegija kogemused ja loovus. Käsitööeseme valmistamiseks kulub palju rohkem aega ja vaeva, kui analoogse eseme tööstuslik valmistamine. Seepärast on käsitööesemed hinnalisemad.

    Rahvakunsti- ja käsitöömeistrite tööd võivad olla järgmised.

    Keraamikud valmistavad käsitööesemeid savist. Olenevalt valmistatavast tootest vormitakse esemed käsitsi või treipingil. Esemed glasuuritakse ja põletatakse ahjus.

    Tekstiiliala käsitöömeistrid kasutavad tekstiilist materjale. Siia alla kuuluvad silmuskudumine, telgedel kudumine, tikkimine, heegeldamine, viltimine, õmblemine jne. Sageli värvivad tekstiilimeistrid oma materjali, lõngad ja lõimed ise.

    Nahatöömeistrite valmistada on nahktooted – rõivad, jalanõud, aksessuaarid, raamatukaaned ja muu, mida nahast võib teha.

    Puidutöömeistrid kasutavad materjalina puitu. Nende käe all valmivad puidust tünnid, korvid, mööbel, tööriistad, suveniirid, samuti tooted laastust, vitstest ja tohust.

    Seppade ülesanne on valmistada lahtisel tulel metallist käsitöö- ja tarbeesemeid ning ehteid. Tänapäeval saavad sepad kasutada ka elektritööriistade abi.

    Kivisepad teevad kivisepiseid. Nad kasutavad tööks erinevaid kivimeid alates paest, graniidist ja marmorist kuni spetsiaalsete ehituskivideni. Nemad valmistavad raidkive, monumente, skulptuure, hauakive, aga ka tarbeesemeid. Kivitöömees ei valmista eset tervikuna, vaid mingi osa sellest.

    Kujude ja skulptuuride valmistajat nimetatakse skulptoriks. Skulptuuri puhul tehakse kõigepealt plastiliinist mudel, valatakse see kipsi ning mõõdiku abil suurendatakse mõõtmed toote originaalmõõtmeteni.

  • Töökeskkond

    Käsitöömeistrite töö on mitmekülgne, sest võimalus on kasutada oma loovust ja luua erinevaid tooteid. Meistri töökeskkond oleneb tema ametist, kuid enamasti töötab meister oma ateljees või töökojas, olgu selleks keraamika-, sepi- ja kivitöökoda, tekstiilistuudio või muu.

    Käsitöömeistrite töövahendid sõltuvad ametist. Sealhulgas kasutatakse nii masinaid kui ka lihtsamaid riistu.

    Keraamikud kasutavad oma töös treipinki, ahju, kaalu, tõmbekappi, glasuuripritsi, savivaltse ja ‑pressi ning põletusahju, haruldasel juhul ka maapõletusahju, kus puudega köetav ahi on ehitatud maa sisse.

    Tekstiilimeistrite töövahendid on kudumisteljed, sukavardad, tikkimisraamid, õmblusmasinad, roomatid, naasklid, käärid, nõelad ja muud kindla funktsiooniga töövahendid, nagu kaarushark, kedervars, kõlad, kedervars jne. Iga töö jaoks on oma vahendid.

    Nahatöömeistrite kasutada on õmblusmasinad, pressid, liistud, spetsiaalsed nõelad, liimid, augurauad jms.

    Puidutöömeistrid teevad puidust esemeid nii tööpinkide kui ka -masinate abil, aga vaja läheb ka lihtsaid vahendeid, nagu liivapaber, naaskel ja nuga.

    Sepikodade sisustus on küllaltki eriline. Seal peab olema lahtise tule tegemise võimalus. Seppade töövahenditeks on erineva kaaluga haamrid, vasarad, pihid, millega metalli hoitakse, samuti ääs, mille kohal kuumutatakse metalli, ja alasi, kus sepistatakse. Meisli abil tükeldatakse metalli. Suuremates töökodades on olemas ka suruõhuvasar, lõikepingid, keevitusaparaadid jms.

    Kiviseppade põhitööriistad on peitlid, puurid, haamrid, saed, kiilud kivide lõhkiajamiseks.

    Käsitöömeistreid võivad ohustada tööst põhjustatud tervisehädad. Enamasti on tegemist istuva tööga ja sundasenditega, näiteks telgedel kudumine, õmblustööd. Kaela- ja seljavalude vältimiseks tuleks lihaseid lõdvestada ning harjutusi teha.

    Viltijaid ohustavad liigesehaigused, sest pidevalt tuleb kokku puutuda veega. Keraamikuid ohustavad savist eralduvad mürgised aurud. Seepärast ei soovitata keraamikaga tegeleda lapseootel naistel.

    Seevastu näiteks sepatöö nõuab küllaltki palju füüsilist jõudu ja liikumist. Kuna osa tööst toimub kõrge temperatuurini kuumutatud metalliga, tuleb tööõnnetuste vältimiseks pidevalt jälgida ohutusnõudeid.

    Töökeskkond peab vastama nõuetele ega tohiks olla tervist kahjustav. Mõni käsitöö on väga peen ja koormab silmi, mistõttu peaks töökodades olema laitmatu valgustus. Tähtsad on ka bige kõrgusega töötasapind, mugavad toolid. Samuti on väga tähtis korralik ventilatsioon, sest töökodade tolm võib allergiat põhjustada.

    Olenevalt tööst tuleb ohutuse tagamiseks kanda põlle, kindaid, kõrvaklappe ja prille.

    Käsitöömeistrite tööaeg oleneb eelõige sellest, kus nad töötavad. Suur osa käsitöömeistreid töötab iseseisvate ettevõtjatena ja saavad ise oma tööaega määrata. Oluline on see, et töö saaks valmis õigel ajal ja klient jääks tulemusega rahule.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Käsitöömeister peab tunda eesti rahvakultuuri ajalugu, eripära ja tavasid. Ta peab valdama oma eriala traditsioonilisi tehnikaid ja tundma hästi materjale. Iga töö puhul tuleb valida õige materjal ja valmistusviis. Käsitöömeister oskab lugeda tööjooniseid ja neid ka ise valmistada.

    Tunda tuleb tööohutus- ja jäätmekäitlusnõudeid, osata vajaduse korral anda esmaabi, eriti sepa-, puutöö- ja kiviraiduri töös.

    Kuna suur osa käsitöömeistreid töötab iseseisvate ettevõtjatena, on neil abi ettevõtluse põhimõtete tundmisest, materjalikulu arvestamise ja hinnakalkuleerimise oskustest. Tunda tuleks ka kutsealaga seotud seadusi ja muid õigusakte, näiteks autoriõiguse seadust.

    Käsitöömeistri töös on peale loovuse vajalikud isikuomadused ja -võimed täpsus, püsivus, hea käeline osavus, loogiline mõtlemine, ilumeel. Samuti peaks ta olema valmis õppima tundma uusi tehnikaid ja tööriistu.

    Vajalik isikuomadus on ka koostöövalmidus, kuna mitmel käsitööalal valmib toode rohkem kui ühe meistri töö tulemusena. Neilt käsitöömeistritelt, kes oma teadmisi ja oskusi haridusasutustes või kursustel õpetades teistele edasi annavad, oodatakse häid pedagoogivõimeid.

    Kõigilt käsitöömeistritelt oodatakse käsitöömeistri kutse-eetika järgimist. Need põhimõtted toetavad ametiau ja vastutamist oma töö kvaliteedi eest. Teise autori ideid kasutatakse vaid siis, kui idee autor on seda eelnevalt lubanud. Esemete materjalides, koostises ja valmistusviisides tuleb olla aus.

    Käsitöömeistritel on võimalik taotleda kutsestandardit. See on omamoodi tõestus meistri oskustest ja võib marjaks kuluda töö otsimisel või klientide leidmisel. Kutsesüsteemi ja selle nõuete kohta saad lähemalt lugeda Kutsekoja kodulehe alamlehtedelt:

  • Haridus ja väljaõpe

    Käsitöömeistritelt oodatakse eelkõige oskusi oma alal tegutsemiseks, samuti kogemusi ja huvi. Küll aga on haridusest kasu. Otsi sobivat õppeasutust Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist või kutsehariduse andmebaasist.

    Üldhariduskoolis kulub tulevasele käsitöömeistrile ära käsitöö, kunsti ja teiste loometegevust soosivate alade õppimine.

    Käsitööoskuste omandamiseks ja täiendamiseks korraldavad erialaliidud ja koolituskeskused koolitusi, kus tasub osaleda nii osavamatel kui ka mitte nii vilunud käsitöölistel.

  • Töövõimalused

    Enamik käsitöömeistreid tegutseb FIE-dena või väikeettevõtjatena. Paljud meistrid korraldavad ka koolitusi ja kursusi.

    Tööd võib leida ka töökodades, mis kuulub eriala tööstuse juurde. Tööstuses töötades tuleb leppida sarjatoodangu valmistamisega, sest võimalus originaaltoodangut teha on üsna väike.

    Töökodades töötab tavaliselt kümmekond inimest, sepikodades enamasti vähem, kuna seal tehakse põhiliselt tellimustöid. Puidumeistrid võivad peale toodete valmistamise leida tööd ka restaureerimistöökodades.

    Õpetamine ja kogemuste edasiandmine on meistrile hea võimalus enda töö mitmekesisemaks muuta. Samuti on võimalus ettevõtjana laieneda ja miks mitte lõpetada suure ettevõtte juhina. Puidumeister võib näiteks luua oma saekaatri, keraamik oma koja jne.

  • Sissetulek, soodustused

    Käsitöömeistrite töötasu oleneb enamasti sellest, kui palju nad oma töid klientidele müüvad. Töömahukad käsitöötooted võivad olla kulukad, samas nõuab nende valmistamine palju aega ja vaeva.

    Hinda ja materjalikulu on lihtsam kavandada neil meistritel, kes teevad tellimustöid. Iga tellimuse puhul lepitakse hind eelnevalt kliendiga kokku. Hinna sisse planeerib meister lisaks maksudele ja materjalikulule ka oma töötasu.

  • Lisateave

    Käsitööliite ühendab ja meistrikutseid jagab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

    Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu veebilehe alamlehel on märgitud kõik käsitööliidud.

    Elujõulisse ja väärtustatud rahvakultuuri panustab Rahvakultuuri Keskus.

    Eesti Seppade Ühendus on seppade keskne organisatsioon.

    Käsitöömeistrite töös tulevad kasuks loomingulisus, spetsiifilised teadmised rahvakunstist. Sellega haakub õmbleja, metallitöölise, restauraatori, nahakunstniku, tekstiilikunstniku ja skulptori töö.

    Kirjeldus on valminud 2012. aastal koostöös Rahvakultuuri Keskusega.

  • Lähedased ametid

    Restauraator

    Metallitööline

    Nahakunstnik

    Tekstiilikunstnik

    Skulptor

    Õmbleja. Õmbleja liidab masinate ja seadmete abil tekstiilist detailid täielikult või osaliselt kokku. Töökeskkond võib olla tavalisest mürarikkam ja õmblusmasinatest tekkinud soojuse tõttu kõrgema temperatuurig...

    Loe täpsemalt »