Radioloogid ja radioloogiatehnikud

Prindi Radioloogid ja radioloogiatehnikud
  • Olulised momendid

    • Radioloogia on arstiteaduse haru, mis diagnoosib haigusi, kasutades selleks ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust.
    • Eriala on perspektiivikas ja seda rakendatakse üha rohkem nii diagnoosimisel kui ka ravis.
    • Radioloogiatöö toimub nüüdisaegsete aparaatidega.
    • Radioloogiatöötajal peab olema tehnilist mõtlemist.
  • Töö iseloom

    Traditsiooniliselt on radioloogia olnud teadusala, mis kasutas röntgeniaparaatide tekitatud röntgenkiirgust või teisi radiatsiooniseadmeid, et saada visuaalset teavet. Praegu kasutatakse radioloogias haiguste diagnoosimiseks või raviks ka teisi piltinfot andvaid tehnoloogiaid, nagu ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia.

    Kasutatavate meetodite ja seadmete järgi eristatakse järgmisi radioloogia alavaldkondi:

    • konventsionaalröntgenoloogia (tegeleb radiograafia ja fluoroskoopiaga);
    • ultraheli e sonograafia (loote, lihaste, siseorganite uurimiseks);
    • kompuutertomograafia (uuritavast objektist luuakse kolmemõõtmeline kujutis);
    • magnettomograafia (põhineb magnetväljal, uuritakse pehmeid kudesid, kõõluseid, lihaseid);
    • nukleaarmeditsiin (patsiendile manustatakse radioaktiivseid isotoope sisaldavaid ained, mis kogunevad teatud kudedes, nagu süda, kopsud, kilpnääre, maks, luud) ja hiljem kaardistatakse vastav organism või elund gammakaamera abil;
    • menetlusradioloogia on radioloogia valdkond, kus kasutatakse invasiivseid (organismi sissetungivaid) meetodeid (nt veresoonte ja südameuuringud) nii diagnoosimiseks kui ka raviks.

    Radioloogiatöötajad on kõrg- ja keskeriharidusega tervishoiuspetsialistid, kes kasutavad terviseuuringute ja ravimenetluste tegemiseks nüüdisaegset tehnikat ja infotehnoloogia vahendeid.

    Radioloogiatöötajad teevad tihedat koostööd teiste arstidega ja tänu radioloogiale saadakse üha täpsemat teavet inimese tervise kohta.

    Radioloogiaspetsialistid on radioloogid ja radioloogiatehnikud. Osas meditsiiniasutustes kasutakse radioloogiatehniku asemel radioloogiaõe ametinimetust.

    Radioloogid on eriväljaõppe saanud kõrgharidusega arstid, kelle teevad radioloogiaprotseduure kindlate meetodite ja seadmetega. Pärast protseduuri teeb radioloog analüüsi uuringu tulemuste kohta.

    Radioloogiatehnikud on rakendusliku kõrgharidusega tervishoiuspetsialistid. Radioloogiatehniku põhiülesanne on teha radiodiagnostilisi ja radioterapeutilisi protseduure ning tagada nende ajal ohutus ja turvalisus. Radioloogiatehnik on võimeline iseseisvalt töötama iga tasandi tervishoiuasutuse radioloogiateenistuses.

    Radioloogiatehnikud kontrollivad patsiendi isikuandmeid ja veenduvad, et patsiendil pole protseduuri tegemiseks vastunäidustusi. Patsiendile tuleb selgitada protseduuri olemust, aidata ta aparaadi alla õigesse asendisse. Pärast seda viiakse protseduur (diagnostika või ravi) läbi. Radioloogiatehnikud vastutavad ka uuringute ja raviprotseduuride turvalisuse ja ohutuse eest. Nad valivad sobivad kiirguskaitsevahendid, saadavad kabinetist välja kõrvalised isikud või varustavad nad kiirguskaitsevahenditega. Et välistada nakkused, tuleb uuringukabinetis täita a- ja antiseptika nõudeid. Radioloogiatehnikute ülesanne on tagada, et kabinetis on kõik radioloogiauuringuteks vajalikud materjalid.

    Radioloogiatehnikud teevad protseduuride ajal koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaaltöötajatega. Radioloogiatehnik teeb koostööd patsientide, radioloogide, biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialistide ning teiste tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega.

  • Töökeskkond

    Kuna osa radioloogiatöötajate tööst toimub ioniseeriva kiirguse tingimustes, peavad radioloogiaosakonna töötajatel olema teadmised kiirgusfüüsikast ja -bioloogiast ning radioloogiast.

    Radioloogiatöötajate keskkond on täpselt määratletud ja see peab vastama tervisekaitse normidele. Keerulised ja kallid aparaadid võivad vale kasutamise korral tervisele ohtlikud olla. Iga aparaat nõuab eraldi käsitsemisoskust, et tagada patsiendi ohutus ja õiged tulemused.

    Radioloogiateenistuse ruumid on suuremas osas spetsiaalselt kiirgustööks planeeritud või vastavate nõuete järgi ümber ehitatud. Kontrollalad on eraldatud ja märgistatud, muud tööruumid (puldiruumid, uuringute kirjeldamine jms) ja puhkeruumid võimaldavad kiirgusallikatest eemalduda. Radioloogiakabinet on märgistatud, sinna sisenetakse teatud korra järgi: patsiendid ühekaupa. Röntgenülesvõtete ajal eemalduvad radioloogiatöötajad tinaplekiga kaetud kaitseseina taha.

    Haiglates töötavad radioloogiaspetsialistid selleks ette nähtud kabinettides, kuid on ka nn välitööde aparatuur ja -tingimused. Radioloogiatöötajate oskusi läheb vaja kriisiolukordades ja avariide sündmuskohal.

    Radioloogiatöötajad kasutavad kaitsevahendeid, nagu tinapõlled, kindad, maskid. Abistajad kasutavad samuti individuaalseid kaitsevahendeid (kaitsepõlled, -kindad, kaelakrae). Kõik radioloogiavaldkonna töötajad kannavad individuaaldosimeetreid. Nende näite mõõdab ja analüüsib kiirguskeskus. Lisaks on kasutusel radiatsioonimõõtmise aparaat, mille näidud fikseeritakse.

    Radioloogiatöötaja tööaeg on 6 tundi päevas juhul, kui ta 75 protsenti tööajast puutub kokku ioniseeriva kiirgusega. Haiglates töötab radioloog vahetustega ja öövalves.

    Radioloogiatehnikud peavad olema füüsiliselt tugevad, sest aeg-ajalt on vaja patsiente tõsta või pöörata. Kuna radioloogiatöötajate töö toimub osaliselt ioniseeriva kiirguse keskkonnas, tuleb kord aastas käia tervisekontrollis.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Radioloogiatehnik peab tundma ja teadma:

    • inimese anatoomiat ja elutalitlust, haiguste tekkepõhjusi ning haigustunnuseid;
    • üldmeditsiinilist ja radioloogia terminoloogiat;
    • radioloogiauuringute ja raviprotseduuride põhimõtteid;
    • uuringutulemuste tõlgendamise viise;
    • kasutatava aparatuuri ja töövahendite füüsikalis-tehnilisi ning füüsikalis-keemilisi tööprintsiipe;
    • patsiendi või tema saatja juhendamise ja nõustamise põhimõtteid;
    • ohutu töökeskkonna, kiirguskaitse, kiirgusohutuse ja jäätmekäitluse põhimõtteid.

    Radioloogia alal töötamine eeldab häid kutseoskusi, täpsust, korrektsust, sallivust, vastutusvõimet ja enesedistsipliini.

    Töö on väga vastutusrikas, sest aparatuuri andmete õigest lugemisest oleneb täpne diagnoos. Hoolimata sellest, et aparaat on tundlik ja mõõdab täpselt, peab näitudest-tulemustest arusaamiseks olema kogemusi ja tegema koostööd teiste arstidega. Radioloogiatehnikuks õppima asumisel nõutakse tervisetõendit. Radioloogiatehniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Radioloogiatehnik III, IV.

  • Haridus ja väljaõpe

    Noor, kes on huvitatud radioloogi elukutsest, peaks üldhariduskoolis tähelepanu pöörama füüsika ja keemia õppimisele.

    Radioloogiks spetsialiseerutakse Tartu Ülikooli arstikutse baasil.

    Radiodiagnostika residentuuri programm toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis.
    Radioloogiatehnikuks õpitakse rakenduskõrgkoolis. Vaata õppimisvõimaluste kohta lähemalt Rajaleidja õppimisvõimaluste andmebaasist.

    Erialast täiendusõpet korraldavad erialaühingud. Radioloogiaüksused korraldavad ka oma töötajate sisekoolitusi. Radioloogiatöötajad osalevad sageli erialakonverentsidel välismaal.

  • Töövõimalused

    Suuremad radioloogiaga tegelevad keskused Eestis:
    Tartu Ülikooli Kliinikum
    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
    Ida-Tallinna Keskhaigla
    Lääne-Tallinna Keskhaigla

    Euroopa Radioloogia Assotsiatsiooni soovituste kohaselt peaks ühe radioloogi kohta olema 4 radioloogiaõde/radioloogiatehnikut, Eestis on see suhtarv aga 1 : 1,75. Seetõttu on radioloogiatehnikute järele vajadus olemas.

    Üha rohkem levib digitaalradioloogia, kus radioloogiaseadmetega tehtud kujutised salvestatakse elektroonselt serveris ja uuringule suunanud arst saab neid oma tööarvutis näha. Ühendatud on kolm infosüsteemi: RIS (radioloogia infosüsteem), HIS (haiglate infosüsteem), PAKS (piltide arhiveerimise ja kommunikatsiooni infosüsteem).

  • Sissetulek, soodustused

    Radioloogidele ja radioloogiatehnikutele makstakse üldjuhul palka tunnitöö alusel. Palga suurus oleneb kuu töötundidest, öövalvete ja riigipühade hulgast.

  • Lisateave

    SA TÜ Kliinikumi radioloogiakliinik
    Kliinikus tehakse kõrgetasemelist radiodiagnostikat ja tõenduspõhist ravi patsientidele. Toimub meditsiinitudengite ja radioloogiaõdede diplomieelne ja -järgne välja- ning täiendusõpe. Kõrvuti igapäevatööga tehakse teadusuuringuid.

    Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ) - ERÜ on radioloogiaspetsialistide ühendus, mis on seadnud oma peaülesandeks edendada radioloogiat Eestis.

    Eesti Radioloogiatehnikute Ühing (ERTÜ) - Ühingusse kuuluvad radioloogiaõed, radioloogiatehnikud, insener-tehniline personal, radioloogiavaldkonna üliõpilased, õppejõud ja teised radioloogia vallas töötavad õendustöötajad Eestis. Tähelepanu keskmes on täiendada erialateadmisi. ERTÜ kuulub rahvusvaheliste organisatsioonide ISRRT ja EFRS (International Society for Radiographers and Radiological Technologists, European Federation for Radiographers Societies) liikmeskonda.

    Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on radioloogiatehniku kutsekvalifikatsiooni andev organ.

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Radioloogia ja Eesti Radioloogiaõdede Ühinguga.

  • Lähedased ametid

    Arst

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »