Radioloogiatehnik

Prindi Radioloogiatehnik
  • Olulised momendid

    • Radioloogia (meditsiiniline radioloogia) on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades selleks ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli, ning tegeleb haiguste ravimisega, kasutades selleks menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid.
    • Radioloogiatehnik on tervishoiuspetsialist, kelle põhiülesanne on teha kvaliteetseid radiodiagnostilisi ja -terapeutilisi protseduure, et edendada inimeste tervist ja seda säilitada ning haigusi ennetada ja diagnoosida.
    • Radioloogiatehnik võib erioskuste ja -teadmiste omandamisel spetsialiseeruda kiiritusravi, nukleaarmeditsiini või ultraheli spetsialistiks.
    • Eriala on perspektiivikas ja leiab üha suuremat rakendust nii diagnoosimisel kui ka ravis.

     

  • Töö iseloom

    Radioloogia on radioloogiatehniku töö põhivaldkond, erialane teadus- ja uurimisvaldkond ja seega ka tema vastutusala. Radioloogia on interdistsiplinaarne aineala, mis koondab endas peamiselt tervishoiu, piltdiagnostika ja funktsionaalse meditsiini, kiirgusfüüsika ning üldmeditsiinialaseid teadmisi. Radioloogia hõlmab kõiki nelja valdkonda ja nende suhteid.

    Radioloogias kasutatakse haiguste diagnoosimiseks või raviks peale tavapärase röntgenaparaadi ka teisi piltteavet andvaid tehnoloogiaid. Tuntumad neist on ultraheli, kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia. Radioloogiatehnikud töötavad iseseisvalt, vastutades uuringu eest selliselt, et see toimuks väikseima võimaliku kiirgusdoosi ja diagnostika seisukohalt parima pildikvaliteediga.

    Radioloogia alamvaldkonnad on kasutatavate meetodite ja seadmete järgi röntgenoloogia (tegeleb radiograafia ja fluoroskoopiaga); sonograafia e ultraheli (loote, lihaste, siseorganite uurimiseks); kompuutertomograafia (uuritavast objektist kolmemõõtmelise kujutise loomine); magnettomograafia (põhineb magnetväljal, uuritakse pehmeid kudesid, kõõluseid, lihaseid); nukleaarmeditsiin (patsiendile manustatakse radioaktiivseid isotoope sisaldavaid ained, mis kogunevad teatud kudedes, nagu süda, kopsud, kilpnääre, maks, luud, ja hiljem kaardistatakse vastav organism või elund gammakaamera abil. Menetlusradioloogia on radioloogia valdkond, kus kasutatakse invasiivseid (organismi sissetungiv) meetodeid (nt veresoonte ja südameuuringud) nii diagnoosimiseks kui ka raviks).

    Radioloogias on väga tähtis oskus kavandada, teha ja hinnata uuringuid ja/või protseduure pildikvaliteedi, kiirgusdoosi ja kiirgusohutuse seisukohast. Patsiendi turvalisuse tagamine on radioloogias üks tähtsamaid oskusi. Kõik uuringud ja protseduurid peavad alati toimuma kooskõlastatult patsiendi ja tema lähedastega, lähtudes patsiendi vajadustest ja kehtivatest eeldustest.

    Radioloogiatehnik valmistab patsiendi uuringuks ette: selgitab talle protseduuri olemust, varustab ta kaitsevahenditega, kontrollib tema isikuandmete õigsust, veendub, et patsiendil pole vastunäidustusi radioloogilise protseduuri tegemiseks (nt allergia kontrastainetele, rasedus). Patsiendile tuleb tagada tõhus diagnostika/ravi, kuid see tuleb saavutada temale ohutuimal viisil.

    Nakkustest hoidumiseks tuleb täita radioloogiatehnika- ja antiseptikareegleid (hügieeninõudeid) ning jälgida, et neid täidavad ka teised uuringu- või protseduuriruumis viibijad. Samuti hoolitseb ta radioloogilisteks uuringuteks vajalike materjalide ja ravimite olemasolu eest.

    Uuringud ja raviprotseduurid tuleb teha ohutult ning turvaliselt. Radioloogiatehnik vastutab, et kasutatakse sobivaid kiirguskaitsevahendeid. Ta jälgib, et kabinetis ei ole kõrvalisi isikuid, või varustab nad kiirguskaitsevahenditega.

  • Töökeskkond

    Radioloogiateenistused asuvad Eesti suuremate tervishoiuasutuste juures. Töös kasutatakse kõrgtehnoloogilist aparatuuri. Ruumid, kus radioloogiatehnik töötab, peavad vastama kiirguskaitsenormidele, teatud alad ruumis on eraldatud ja märgistatud. Keerulised ja kallid seadmed võivad vale kasutamise korral olla tervisele ohtlikud. Igaüks neist nõuab eraldi käsitsemisoskust, et tagada patsiendi ohutus ja õiged tulemused. Radioloogiakabinetti sisenemine käib kindla korra järgi. Röntgeniülesvõtete tegemise ajaks eemalduvad radioloogiatöötajad kiirguskaitsega kaitseseina taha.

    Haiglates tuleb töötada vahetustega ja ka öövalves.

    Et radioloogiatöötaja töö toimub osaliselt ioniseeriva kiirguse keskkonnas, peab ta regulaarselt läbima tervisekontrolli. Kord aastas kontrollib teda terviseuuringute ja töötervishoiu osakond või perearst. Tervisekontrollis analüüsitakse verenäitajaid, südame- ja hingamissüsteemi seisundit (naistel lisandub günekoloogiline läbivaatus). Lisaks tuleb silmaarsti juures kontrollis käia. Igapäevaselt kannavad radioloogiatehnikud dosimeetreid (dosimeetriga mõõdetakse kiirgusdoosi).

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Radioloogiatehnik peab tundma ja teadma

    • inimese anatoomiat ja elutalitlust, haiguste tekkepõhjusi ja haigustunnuseid;
    • üldmeditsiinilisi ja radioloogiamõisteid;
    • kuidas teha radioloogiauuringuid ja raviprotseduure;
    • kuidas tõlgendada uuringute tulemusi;
    • kasutatava aparatuuri ja töövahendite füüsikalis-tehnilisi ja füüsikalis-keemilisi tööpõhimõtteid;
    • kuidas juhendada ja nõustada patsienti või tema saatjat;
    • kuidas hoida töökeskkond ohutuna, millised on kiirguskaitse, kiirgusohutuse ja jäätmekäitluse põhimõtted.

    Radioloogia alal töötamine eeldab häid kutseoskusi, täpsust, korrektsust, sallivust, vastutusvõimet ja enesedistsipliini. Tähtis on oskus patsienti (ja tema saatjat) nõustada ning juhendada, et protseduur kulgeks patsiendile võimalikult meeldivalt.

    Töö on äärmiselt vastutusrikas, sest aparatuuri andmete õigest lugemisest oleneb täpne diagnoos. Hoolimata sellest, et aparaat on tundlik ja mõõdab täpselt, peab näitudest- tulemustest arusaamiseks olema kogemusi ja tegema koostööd teiste arstidega.

    Radioloogiatehniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Radioloogiatehnik III, IV.

  • Haridus ja väljaõpe

    Radioloogiatehniku ameti omandamiseks peab olema keskharidus. Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist. Radioloogiatehnikuks õppima asumisel nõutakse tervisetõendit.

    Erialast täiendusõpet korraldavad erialaühingud.

    Radioloogi elukutsest huvituvad noored peaksid üldhariduskoolis tähelepanu pöörama füüsika ja keemia õppimisele.

  • Töövõimalused

    Eriala on perspektiivikas ja leiab üha suuremat rakendust nii diagnoosimisel kui ka ravis.
    Enamik radioloogiatehnikuid töötab haiglate radioloogiateenistustes/osakondades. Et ühe radioloogi kohta on Eestis radioloogiatehnikuid vähem, kui Euroopa Radioloogide Assotsiatsioon on soovitanud, on radioloogiatehniku oskuste ja teadmistega inimesi tööjõuturul vaja.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Radioloogidele ja radioloogiatehnikutele makstakse üldjuhul palka tunnitöö alusel. Palga suurus oleneb kuu töötundidest, öövalvete ja riigipühade hulgast.

    Radioloogiatehniku palka mõjutab samuti töötaja kategooria, mida saab üldjuhul iga viie aasta tagant tõsta. Kategooriatasu kehtestab haigla, mille koosseisu töötajad kuuluvad.

  • Lisateave

    SA TÜ Kliinikum Radioloogiakliinik

    Kliinikus tehakse kõrgtasemel radiodiagnostikat ja tõenduspõhist ravi patsientidele. Lisaks pakutakse meditsiinitudengitele ning radioloogiatehnikutele diplomieelset ja -järgset väljaõpet ning täienduskoolitust. Kõrvuti igapäevatööga tehakse teadusuuringuid.

    SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskus. Radioloogiatehnikute valdkonnas on keskus üha suuremas mahus koolitus- ja praktikabaas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile radioloogiatehnikute väljaõpetamisel.

    Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ) on radioloogiaspetsialistide ühendus, mis on seadnud oma peaülesandeks radioloogia edendamise Eestis.

    Eesti Radioloogiatehnikute Ühing (ERTÜ), kuhu kuuluvad radioloogiaõed, radioloogiatehnikud, insener-tehniline personal, radioloogiavaldkonna üliõpilased, õppejõud ja teised radioloogia vallas töötavad õendustöötajad üle Eesti. Tähelepanu keskmes on erialateadmiste parandamine. Ühing on radioloogiatehniku kutsekvalifikatsiooni andev organ. ERTÜ kuulub rahvusvaheliste organisatsioonide ISRRT (International Society for Radiographers and Radiological Technologists) ja EFRS (European Federation for Radiographers Societies) liikmeskonda.

    Radioloogiatehniku kutsestandard

    Veel suuremaid keskusi:

    Lääne-Tallinna Keskhaigla 

    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Radioloogia ja Eesti Radioloogiaõdede Ühingu spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Arst

    Õde. Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda. Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna all...

    Loe täpsemalt »