• Olulised momendid

    • Raamatupidaja on inimene, kes arvestab ettevõtte raha liikumist.
    • Raamatupidaja peab tundma raamatupidamise põhimõisteid ja tegevusi, oskama kasutada raamatupidamisprogrammi ning tundma kehtivaid seadusi, nt maksude alal.
    • Raamatupidaja kõige tähtsamad isikuomadused on täpsus ja korrektsus, sest töö nõuab orienteerumist arvude maailmas, milleks ühtlasi on ettevõtte rahalised vahendid.
  • Töö iseloom

    Raamatupidaja töö on korraldada ettevõtte raamatupidamist, näiteks pidada arvet kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle, hoida korras ettevõtte finantsdokumentatsioon ning säilitada finantstehingu aruanded raamatupidamist reguleerivate õigusaktide järgi.

    Lihtsamalt öeldes on raamatupidaja see, kes hoolitseb, et ettevõtte rahakanded on tehtud nõuete järgi ja korrektselt. Raamatupidaja igapäevased tööülesanded:

    • ettevõtte arvete tasumine;
    • rahakäibe liikumise aruandlus;
    • arvete kinnitamise ja tasumise jälgimine ettevõtte sise-eeskirja ning seaduse järgi;
    • tehingutelt riigimaksude arvestamine (tulu-, sotsiaalmaks jt);
    • töötajate palga ja puhkuse arvestus ning nende eest tasumine;
    • arveregistri pidamine;
    • aruannete esitamine maksuametile;
    • juhatuse finantsnõustamine.

    Raamatupidajate valdkonnas võib eristada järgmisi ameteid:

    • Raamatupidaja assistendi tööülesanded on enamasti vajalike dokumentide koostamine ja täitmine ning andmete sisestamine vastavatesse programmidesse.
    • Raamatupidaja peamised tööülesanded on dokumentide kontroll, töötasu arvestamine ning aruannete esitamine, puhkuse ja puhkusetasu arvestamine, majandustehingute registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine, inventuurid jpm.
    • Pearaamatupidaja tööülesanded on raamatupidamise korraldamine, eelarve ja selle muutmise projektide koostamine, täitmise kontroll ja aruanne, maksude ja rahaliikumise jälgimine, töötasude õigeaegse arvestuse ja väljamaksmise tagamine, raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine, statistiliste aruannete koostamine ja esitamine jpm. Pearaamatupidaja loob enamasti kogu raamatupidamissüsteemi ettevõttes ja nõustab ka juhatust finantsalal.

    Väga lähedalt on raamatupidamisega seotud ka audiitori amet. Kui raamatupidaja on n-ö raamatupidamistöö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Audiitor jälgib, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteteave on piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor ei tööta tavaliselt ettevõtte koosseisus, vaid on sõltumatu ja erapooletu teenuse pakkuja.

    Raamatupidaja peab olema pidevalt kursis seadustega, mis puudutavad näiteks makse ja nende muutusi.

  • Töökeskkond

    Raamatupidajad töötavad enamasti kontoris ning nende tööaeg on 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Raamatupidaja pingelisemad igakuised tööperioodid on seotud enamasti palga tasumise ja käibe deklareerimisega ning arvetega kuu alguses. Kord aastas tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile aruanne, mistõttu on paljud raamatupidajad jaanuarist juunini selle koostamisega hõivatud.

    Olenevalt töökohast on raamatupidaja tööülesannete hulk erinev. Väiksemates firmades vastutab raamatupidaja ettevõtte raamatupidamise eest ja pidev töölõikude vaheldumine ei lase rutiinil tekkida. Suuremates asutustes on aga raamatupidajaid rohkem ja igaüks neist tegeleb oma kindla töölõiguga, mistõttu töö võib olla üksluisem.

    Enamasti töötab raamatupidaja ettevõtte koosseisus, kuid sageli, eriti väiksemates ettevõtetes, on raamatupidaja teenus lisateenusena sisse ostetud ehk raamatupidaja ei tööta ettevõttes kohapeal.

    Istuva tööga võivad kaasneda tüüpilisemad kontoritöötaja mured, näiteks seljavalud, silmanägemise halvenemine jne.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Tänapäeval on raamatupidamise hõlbustamiseks enamikus ettevõtetes kasutusel arvutiprogrammid. Seega tuleb raamatupidajatel osata arvutit ja raamatupidamisprogramme (Hansa, SAF, Directo, Merit jpm) väga hästi kasutada.

    Raamatupidaja töö kvaliteedi tähtsamaid näitajaid on tähtaegadest kinnipidamine ja täpsus, sest vigu selles töös teha ei tohi.

    Raamatupidaja põhioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad:

    • Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus, maksuseadus, töölepinguseadus, äriseadus jpt;
    • raamatupidamise korraldamise põhimõtted;
    • raamatupidamise arvestusmeetodid ja -võtted;
    • majandusaasta aruande koostamine;
    • eelarvestamine;
    • raamatupidamisterminoloogia (deebet, kreedit, aktiva, passiva jt);

    Töö eeldab pinge- ja stressitaluvust, kohusetunnet, enesedistsipliini, otsustusvõimet ja iseseisvust. Vajalikud on matemaatiline võimekus, loogiline mõtlemine ja hea keskendumisvõime.

    Tööd toetavad isikuomadused on hoolikus, kannatlikkus, püsivus ja kiirus.

    Pearaamatupidaja ametis on peale eespool mainitu tähtis ka suuline ja kirjalik väljendusoskus ning kavandamisoskus. Vajalik on inimeste ja vahendite juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ning paindlikkus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Raamatupidamist (majandusarvestust) saab õppida nii kõrgkoolis, kutsekoolis kui ka kursustel. Palju õpitakse vahetult töö käigus ja täienduskoolitustel.

    Raamatupidamine on selline valdkond, mis eeldab eriteadmisi, ilma milleta seda tööd teha on keeruline. Väga populaarsed on raamatupidamise koolitused, kus koolitusel osaleja saab kiiresti selgeks raamatupidamise põhitõed.

    Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ja kutsehariduse portaalist.

    Koolinoored, kes soovivad tulevikus töötada raamatupidajana, peaksid üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörama emakeelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja majandusõppele.

    Raamatupidaja kutseoskusnõuded on kinnitatud Kutsekoja kutsestandardites.

  • Töövõimalused

    Nõudlus raamatupidajate järele on alati olemas, aga samas on tööturul päris palju vastavate oskustega pakkujaid.

    Väikefirmas peab raamatupidaja oskama kõike ja olema bilansivõimeline ning tundma ka töötajate arvestuse ja asjaajamise põhimõtteid, suures firmas saab töötada ka kitsa töölõiguga.

    Raamatupidaja võib areneda suuremas ettevõttes pearaamatupidajaks või näiteks finantsjuhiks.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldjuhul makstakse raamatupidajatele kindlat kuupalka, millele võib lisanduda olenevalt ettevõttest preemia. Palga suurus sõltub enamasti raamatupidaja tasemest (nt raamatupidaja assistent või pearaamatupidaja), vastutuse astmest ja ka isikuomadustest (kiire, täpne, korrektne jne).

  • Lisateave

    Raamatupidaja ettevalmistusega inimesed võivad töötada ka sellistes ametites, mis eeldavad majanduslikku mõtlemist ja korraldamisoskust, näiteks väikekaupluse juhatajana.

    Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal.

    Riigi Teataja.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Pallas & Partnerid OÜ-ga.

  • Lähedased ametid

    Finantsanalüütik

    Finantsjuht