• Olulised momendid

    • Psühholoogid uurivad ja hindavad inimeste psüühilisi protsesse ning kasutavad niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimrühmade aitamiseks.
    • Psühholoogid rakendavad psühholoogia meetodeid üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil.
    • Psühholoogide töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.
    • Psühholoogid peavad end pidevalt täiendama ja oskama olla ise psüühiliselt tasakaalus, et pakkuda oma klientidele kvaliteetset teenust.
  • Töö iseloom

    Psühholoogide töö põhisisu on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Psühholoogide ülesanne on inimese hingeelu ja käitumisega seotud probleeme ennetada ja neid hinnata, vajaduse korral sekkuda (nõustamine, konsulteerimine ja psühhoteraapia), koolitusi korraldada ning uurimistööd teha. Lisaks on psühholoogide pädevuses teha ekspertiisi ja anda nõu, lähtudes oma spetsialiseerumisvaldkonnast.

    Psühholoogi elukutse oleneb ametikohast: individuaalne nõustamine nõuab hoopis teistsuguseid eeldusi ja oskusi kui psühholoogia õpetamine inimrühmale. Sellest omakorda erineb psühholoogi-teadlase töö, kes teeb teaduskatseid üldkehtivate seaduspärasuste selgitamiseks. Psühholoogid võivad töötada ka eksperdi või konsultandina: sel puhul tuginevad nad oma arvamuse või soovituse esitamisel rangelt teaduslikule tõendusmaterjalile. Kui sellist tõendust pole, ütleb psühholoog selge sõnaga, et esitas vaid subjektiivse arvamuse.

    Eestis on tänapäeval kõige rohkem esindatud järgmised psühholoogia elukutsed: psühholoog (lisaspetsialiseerumisega psühholoog-nõustaja või organisatsioonipsühholoog); koolipsühholoog; kliiniline psühholoog (lisaspetsialiseerumistega psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline lapsepsühholoog, kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog); psühholoogiaõpetaja; psühholoogiateadlane. Valdkonnad, milles psühholoog saab esineda eksperdi või konsultandina, on lisaks liiklus-, reklaami- ja propaganda-, militaar-, spordi- ja tööstuspsühholoogia ning ergonoomia, psühhofüsioloogia jm.

    Kõige sagedamini seostatakse psühholoogi elukutset nõustamisega. Spetsiaalsete kursuste läbimine annab psühholoogile oskuse eri nõustamismeetodeid kasutada. Levinumad on pereterapeutilised, kognitiiv-käitumuslikud ja psühhoanalüütilised meetodid, aga kasutatakse ka teisi. Enamik nõustajaid tegutseb erapraksises.

    Nõustajana töötav psühholoog peab oskama töötada nii ühe kliendiga individuaalselt kui ka rühmadega. Ta peab oskama kliendiga vastutust jagada ja aidata tal oma probleeme lahendada, mitte teha seda tema eest. Tasakaalukus ja empaatiavõime on nõustajale hädavajalikud omadused.

    Peale individuaalnõustamise aitavad psühholoogid kujundada firmade sisekliimat: korrastavad firmas suhteid ning võimalust mööda mõjutavad teatud ühiskonnakihtide arvamusi ja hoiakuid.

    Organisatsioonipsühholoogid töötavad kindlas organisatsioonis pidevalt või nõustavad organisatsioone tellimuse alusel. Tööülesandeks on mõjutada organisatsiooni juhtimisstruktuure, hinnata töötajaid ja tööle kandideerijaid, vähendada tööstressi, suurendada rahulolu ja motivatsiooni, lahendada töökonflikte, mõjutada klienditeenindusega seonduvat, korraldada sisekoolitusi ning kujundada töökeskkonda ja mainet. See ala on väga perspektiivikas. Organisatsioonipsühholoogi töö hõlmab tööd andmebaasidega, koolituse/nõustamise/hindamise ettevalmistust ja nende elluviimist.

    Kliinilised psühholoogid hindavad, leevendavad, ravivad ja ennetavad psüühika- ja käitumishäireid, stressi, riskikäitumist ning puuet. Nad hindavad ja mõõdavad nende inimeste isiksuseomadusi, psüühilisi protsesse ja probleeme, kellel on mingeid kehalisi või vaimuhaigusi või toimetulekuraskusi. Samuti diagnoosivad nad psüühika- ja käitumishäireid, teevad psühhoteraapiat, nõustavad häiretega inimesi ja nende lähedasi ning annavad nõu isikutele ja organisatsioonidele. Vajaduse korral tuleb neil juhendada nooremaid kolleege, osaleda tervisepoliitika kavandamises ja programmide hindamises. Kohtu- ja korrektsiooni suunal töötav kliiniline psühholoog annab eksperdihinnanguid kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õigus-, sõjaväekõlblikkuse jms küsimustes. Kõik kliinilised psühholoogid peavad tundma toetava psühhoteraapia võtteid. Täielikku psühhoteraapia kuuri teeb aga kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, kes on läbinud tunnustatud psühhoteraapiaühingu koolituse. Eestis on psühholoogi-psühhoterapeudi kutseid välja antud pereteraapia ja kognitiiv-käitumisteraapia alal, mille teooriad ja meetodid on teaduslikult tõestatud. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

    Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures ning erapraksises. Koolipsühholoogi töö eesmärk on toetada haridusasutustes õppivate laste arengut koostöös lastevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajaduse korral teiste erialade spetsialiste. Põhilised tööülesanded on lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine (testimine, vaatlemine, vestlus), sekkumine (nõustamine), psühholoogiaalane koolitamine ja juhendamine, teadusuurimuste tegemine ning lapse arengut takistavate probleemide ennetamine.

    Neuropsühholoog on Eestis kõige uuem psühholoogi kutse. Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuutealaga. Uuritakse, kuidas ajutegevus mõjutab psühholoogilisi protsesse ja käitumist ning kuidas ajukahjustus väljendub psüühika ja käitumise muutustes. Neuropsühholoogid tegelevad peamiselt akadeemilise uurimistööga ja/või töötavad neuropsühholoogiliste probleemidega patsientidega (st inimestega, kellel on nende neuroloogilisest seisundist põhjustatud psühholoogilisi kõrvalekaldeid või on põhjust neil seda uurida).

    Psühholoog-teadlane töötab kõrgkoolis, tegeledes psüühiliste protsesside teadusliku uurimisega. Paljud teadlased on ka õppejõud. Eestis on kõrgel tasemel psühholoogiateadus ning eelkõige uuritakse inimese taju, mõtlemist, isiksust, käitumise neurobioloogilisi mehhanisme, teadvust, keskkonna ja inimese seoseid.

  • Töökeskkond

    Psühholoog töötab siseruumides. Ruum peab olema hästi valgustatud, vaikne ja isoleeritud kõrvalistest segajatest. Kabineti sisustus peab toetama seda, et klientidega tekiks usaldusväärne kontakt: kõigile mugavad istmed vestlemiseks, laud testide täitmiseks. Grupitöö puhul on ruum suurem ja istmeid peab olema võimalik paigutada ringikujuliselt. Kui psühholoog on eraldatud tähtsalt suure laua taha, ei saa olla partnerlussuhet.

    Psühholoogi töö on vaimselt väga pingutav, mistõttu on ta vastuvõtuaeg piiratud, et tagada igale kliendile kõrgel tasemel abi. Erand on kriisiolukorrad, mis määravad töö aja ja koha – psühholoog, kellel on oskused töötada kriisiolukorras, peab olema valmis tegema kodu­visiite või sõitma katastroofipiirkonda.

    Oma töövahendid valib psühholoog ise, tuginedes oma kvalifikatsioonile ja valdkonnale, kus ta töötab. Enamjaolt on kõigil abivahendiks oma testikogum ja raamatud, lisaks vajavad teatud teraapiad näiteks muusikakuulamisvõimalust, videosüsteemi videotreeninguteks, joonistamisvõimalust jne. Testid ja klientide andmed hoitakse hoolikalt turvatud kohas, need ei tohi olla kättesaadavad kellelegi peale psühholoogide.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Psühholoogiks ei sobi igaüks. Esimene eeldus on huvi inimese ja tema hingeelu vastu. Hoolimata sellest, et kõik psühholoogid ei tööta vahetult inimestega, on vaja hoolivust ja eetilist hoiakut inimeste suhtes. Psühholoogi tähtsad isikuomadused on empaatilisus, sallivus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus, viisakus ja tähelepanelikkus. Kuna töö on vaheldusrikas, toimub muutuvates ja ka ootamatutes oludes, nõuab see psühholoogilt pingetaluvust, loovust, iseseisvust ja otsustusvõimet. Samuti on vajalik võime nähtusi tõlgendada ja liigitada, lähtudes teaduslikust mõistesüsteemist. Psühholoog peab suutma psühholoogia teooriate abil nähtusi ja protsesse kirjeldada, seletada ning prognoosida.

    Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimese probleemidesse sisse elada, teiselt poolt aga oskus end taastada, et ta teiste probleemidest emotsionaalselt läbi ei põleks. Vahel tuleb osata ka oma töö sisu, psühholoogia olemust ja võimaluste piire inimestele ning ühiskonnale selgitada ja ennast kehtestada, et töö oleks tulemuslik ning eriala maine säiliks. Psühholoog peab pälvima kliendi ja ühiskonna usalduse.

    Oma igapäevatööga edukaks toimetulekuks peavad psühholoogil olema teadmised psühholoogia põhivaldkondadest (üld-, kognitiivne, diferentsiaal-, arengu-, sotsiaal-, isiksuse-, töö- ja organisatsiooni-, kliiniline, tervise- ning koolipsühholoogia, psühhopatoloogia, psühhofüsioloogia. Tal tuleb tunda psüühika bioloogilisi aluseid (neuroanatoomia, neuropsühholoogia, närvisüsteemi biokeemia, psühhofarmakoloogia, geneetika). Olenevalt valdkonnast, kus psühholoog töötab, peab ta oskama kasutada erinevaid psühholoogia meetodeid ja tehnikaid, teha uuringuid ja hinnata tulemusi.

    Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis: Psühholoog III, IV, V

    Kliiniline psühholoog IV, V

    Koolipsühholoog III, IV, V

    Noor, kes kavatseb saada psühholoogiks, peaks üldhariduskoolis rohkem tähelepanu pöörama bioloogiale, matemaatikale, ühiskonnaõpetusele, aga ka eesti ja inglise keelele. Kasuks tuleb uurimistöödes osalemine.

  • Haridus ja väljaõpe

    Psühholoogina töötamine eeldab magistrikraadi psühholoogias akrediteeritud ülikoolist. Vaata õppimisvõimalusi Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist. Peale hariduse on vaja läbida vähemalt ühe aasta pikkune juhendatud praktika töökohal, et omandada kutseoskused ja hakata iseseisvalt töötama. Psühholoogi amet nõuab pidevat enesetäiendamist, et psühholoogiateaduse arenguga kursis olla ja uusi meetodeid omandada.

    Kutsealaseks enesetäiendamiseks on psühholoogidel mitu võimalust: ülikoolide avatud ja suveülikooli kursused, erialaühingute koolitused Eestis, rahvusvahelised konverentsid, töötoad välismaal jm koolitused, kus lektorid on oma ala tunnustatud asjatundjad.

  • Töövõimalused

    Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate, psühhoterapeutidena.

    Psühholoogid võivad leida rakendust riigi- ja erasektoris: haridus-, teadus- ja tervishoiuasutustes, tugikeskustes, riigiametites, teenindus- ja tootmissfääris, meedias jm.

  • Sissetulek, soodustused

    Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel pole, töötasu oleneb valdkonnast, kus nad töötavad. Erapraksises töötavad psühholoogid tavaliselt tunnitasu alusel. Koolide ja haiglate psühholoogidel on kuupalk.

  • Lisateave

    Kutsekvalifikatsiooni hindab ja kutse annab Eesti Psühholoogide Liit. Liit on loodudkõrgetasemelise psühholoogiateaduse ja -praksise arendamiseks Eestis.

    Kutsega psühholooge leiab Kutsekoja registrist.

    Eesti Psühholoogide Liidu eetilised nõuded

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Psühholoogide Liidu spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele nende liikmete vajadustega. Sotsiaaltö&o...

    Loe täpsemalt »

    Eripedagoog

    Personalispetsialist

    Karjäärinõustaja. Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääriplaneerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel. Karjäärinõustaja pe...

    Loe täpsemalt »

    Suhtlemistreener

    Karjäärikoordinaator

    Pedagoog

    Psühhiaater