• Olulised momendid

    • Programmeerija töö on tarkvara loomine.
    • Töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust.
    • Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis.
    • Hea ettevalmistusega programmeerija leiab tööd hõlpsasti.

     

  • Töö iseloom

    Programmeerija põhitöö on tarkvara loomine. Ta loob arvutile tööriistad ehk programmid, mille abil arvuti suudab täita eri ülesandeid, leida ja käsitleda teavet ning töödelda andmeid. Programmide olemus sõltub sellest, millist tüüpi infot tuleb leida, luua või töödelda (nt majandustarkavara, mobiilirakendused, tööstusrobotite juhtimine, andmebaasid, veebisüsteemid jne). Lihtsa programmi võib valmis kirjutada mõne minutiga, keeruliste tarkvarasüsteemide loomine võib võtta aastaid.

    Programmide lähtekoodi kirjutamise alused on tarkvara analüüs ja disain. Suuremate tarkvaraprojektide loomine võib tugineda analüüsile spetsialiseerunud töötajate (tarkvaraplaneerija, tarkvaraarhitekt jt) loodud detailsetele kirjeldustele. Sageli osalevad tarkvaraarendajana töötavad programmeerijad ka ise tarkvara analüüsi ja ülesehituse protsessis, sest see võimaldab luua tarkvara kiiremini ja paindlikumalt. Seepärast nõuab amet võimet teha koostööd meeskonnakaaslastega ja ka teiste inimestega, mõista klientide vajadusi ja osata neid meeskonnakaaslastele selgitada ning kodeerida lahendused eri programmeerimiskeeltes.
    Programmeerija ülesanne võib olla ka olemasoleva tarkvara katsetamine, osalemine tarkvara juurutamises, dokumentatsiooni ja lõppkasutajale mõeldud käsiraamatu koostamine.

    Programmeerija võib oma töös spetsialiseeruda

    • rakendustarkvara arendamisele, kus ta loob tarkvara kindla töö jaoks (näiteks kontori- ja majandustarkvara, veebilahendused);
    • süsteemitarkvara arendamisele, kus ta loob tarkvara, mis juhib ja haldab arvutisüsteemi riistvara ja rakendustarkvara töötamist.

    Programmeerija amet avab palju uksi – mitmed tuntud ettevõtete juhid on alustanud oma karjääri just programmeerijana.

    Enam levinud ametinimetused on tarkvaraarendaja, tarkvarainsener, tarkvaraarhitekt, kasutajaliidese spetsialist.

  • Töökeskkond

    Programmeerija töötab nüüdisaegses ja mugavas kontoriruumis.

    Ametlik tööaeg on enamasti viis päeva nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel võib töökoormus suureneda ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus teha tööd ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga.

    Tema põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara.

    Töö on vaimselt pingeline ja möödub põhiliselt istudes. Ohud on sundasend arvutiga töötamisel, koormus silmadele ja kätele (nn hiirerandme sündroom). Seetõttu tuleks teatud aja tagant teha puhkepause, liikuda ja silmi puhata. Kuna arvutiseadmed koguvad palju tolmu ja viibitakse pidevalt siseruumides, võib programmeerijal tekkida tolmuallergia.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Programmeerijana pead:

    •  tundma tarkvara loomise süsteeme ja programmeerimiskeeli;
    • oskama arendada tarkvara komponente;
    • oskama määratleda kõige sobivamad tarkvaralahendused kasutaja/kliendi vajaduste järgi;
    • tundma testimist ja selle liike, oskama kavandada ja viia ellu IKT-süsteemide teste, dokumenteerida testide tulemusi;
    • oskama juurutada tarkavalahendusi;
    • oskama dokumenteerida ja registreerida tegevust, probleeme ja nendega seotud parandustoiminguid;
    • oskama suhelda klientide ja meeskonnakaaslastega, et tagada positiivne koostöö;
    • oskama oma töös järgida turvalise programmeerimise põhimõtteid ja häid tavasid;
    • tundma IKT uusimaid tehnoloogiasaavutusi ja jälgima asjakohaseid teabeallikaid (nt ajakirjad, konverentsid, üritused, infolehed, arvamusliidrite seisukohad jne).

    Programmeerimine eeldab loogilist, algoritmilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loovust, head keskendumisvõimet ja püsivust ning kindlasti meeskonnatöö oskust. Vajalikud on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Väga tähtis omadus on usaldusväärsus, sest sageli on töö seotud salajaste andmetega. Programmeerijal tuleb olla valmis ka klientidega suhtlemiseks.

    Programmeerijate oskuste seas hinnatakse kõrgelt nn out of the box-mõtlemist, mis tähendab suutlikkust leida lahendusi väljaspool tavaolukordi. Edukas tarkvaraarendus nõuab laiahaardelisi teadmisi ja huvi katsetada uusi lahendusi.

    Programmeerija täpsemad kutseoskusnõuded on kirjas tarkvaraarendaja kutsestandardites.

  • Haridus ja väljaõpe

    Programmeerija haridus on reaalkallakuga. Programmeerija alusharidust saab omandada kutse- ja kõrgkoolis.

    Otsi sobivat õppimisvõimalust kutsehariduse portaalist ja kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale, inglise keelele ja tööõpetusele.

    Töö eeldab kindlasti pidevat juurdeõppimist ning enda harimist uutes tarkvaratehnika ja arenduse metoodikates.

  • Töövõimalused

    Info- ja telekommunikatsiooni (IKT) tööstusharu on tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis tähendab, et spetsialistil on võimalik saada hea töökoht ükskõik millises tööstusharus alates IKT ettevõtetest kuni muusika-, toiduaine- või näiteks puidutööstuseni. Samuti on ministeeriumides ja paljudes teistes riigiasutustes oma tarkvaraarenduse meeskonnad.

    Paljud spetsialistid pakuvad oma teenuseid vabakutselisena oma ettevõtte alt.

    Hea ettevalmistusega programmeerija leiab tööd hõlpsasti. Sageli pöörduvad tööandjad õppeasutuste poole, et leida endale spetsialist juba enne, kui ta kooli lõpetab.

    Ennast täiendades ja töökogemust omandades on programmeerijatel võimalik karjääriredelil edasi liikuda tiimijuhiks, IT-juhiks või mõnele muule vastutusrikkale ametikohale. Karjääri edenemise eeldus on ka erinevate valdkondade sertifikaadid, mida tuleb aeg-ajalt uuendada. Sertifikaat annab võimaluse tõendada oma oskusi ning tõstab usaldusväärsust tööandjate ja klientide seas.

    Heale info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia haridusega spetsialistile on uksed avatud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Programmeerija töötasu oleneb tema oskustest, loodava süsteemi keerukusest ja kindlasti tehtud töö kvaliteedist. Töötasuks on üldjuhul põhipalk ja heade tulemuste eest ka tulemustasud. Üldiselt on programmeerijad hästi tasustatud.

    Lisasoodustused olenevad ettevõttest, kuigi pigem makstakse suuremat töötasu kui pakutakse soodustusi. Kindlasti on ka IT-töötajate kontoritingimused keskmisest paremad, varustatud kliimaseadmetega ning mõnes kontoris pakutakse ka sooje jooke ja suupisteid. Suurematel tööandjatel võib oma töötajate jaoks olla jõusaal või mõni muu treeninguruum, samuti soodustatakse töötajate sportimist väljaspool organisatsiooni.

    Programmeerija amet on olnud nõutud ka keerulistes majandusoludes, kuigi nooremspetsialistidel võib majanduslangus töötasu vähendada, aga mitte töökohti kaotada.

  • Lisateave

    Loe ka Rajaleidja persoonilugu programmeerija Raimost. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Infotehnoloogia Liidu, konsultant Marek Kusminiga (Codeborne). 

  • Lähedased ametid

    Infosüsteemide spetsialist

    Infoteenuste spetsialist

    Telekommunikatsiooni spetsialist