• Olulised momendid

    Pottsepa töö on äärmiselt vastutusrikas – tegu on ainukese ehitusmeistriga, kes toob tule ruumi sisse. Kõik teised ehitajad püüavad hoida tule ruumidest väljaspool.

    Pottsepp loob kodusoojuse ja turvatunde – tänu tema tööle on võimalik ruume kütta ning tema ametioskustest sõltub küttekollete tuleohutus.

    Hea pottsepp saab läbi elu üha juurde õppida ning pidev enesetäiendamise vajadus on seotud ka kutseala nõuetega.

    Pottseppasid on vaja igal pool üle Eesti. Mida rohkem on piirkonnas ahjuküttega majapidamisi, seda enam vajatakse selles regioonis ka pottsepa teenuseid.

  • Töö iseloom

    Eestis on pottsepp enamasti eraettevõtja. Sagedasemad ettevõtlusvormid on FIE või OÜ. Reeglina on tegu põhitööga, sest kõrvaltöö tegemiseks on pottsepaõpe liialt mahukas. Pottseppade hulgas on ka palgatöötajaid, kuid see vorm on vähem levinud.
    Pottseppade hulgas on rohkem mehi kui naisi, kuid tööks vajalikud eeldused pole sooga seotud.

  • Töötulemus

    Pottsepa töömaaks on kõikvõimalike ahjude, kaminate, pliitide, korstnate ja saunakeriste ehitamine ja parandamine. Pottsepp võib ehitada ka õues – nii valmivad väliköögid, -grillid ja -kaminad.
    Kuna pottsepatöid on vaja ka kaugküttekatelde paigaldamisel, leiab meister rakendust ka keskküttemajade juures.
    Töö esmaseks tulemuseks on toimiv küttekolle, laiemas plaanis aga kogu maja hea sisekliima ning tule- ja vinguohutus.

  • Töökeskkond

    Pottsepp töötab tellija juures, tema kodus või ettevõttes.
    Kõige sagedamini töötab pottsepp siseruumis, mis on enamasti küllalt jahe. Vahel on vaja töötada ka välitingimustes.
    Pottsepatööd tehakse peamiselt seistes ning töö eeldab peaaegu võrdselt nii arukust ja teadmisi kui ka füüsilist vormi.

    Ehkki pottsepad töötavad aastaringselt, on neil rohkem tööd kevadest sügiseni ning talveperiood on teiste aastaaegadega võrreldes rahulikum. See tähendab, et just talviti saab keskenduda oma teadmiste ja oskuste värskendamisele ja juurdeõppele.
    Tööpäeva pikkuse määrab pottsepp reeglina ise, lähtudes oma töö vajadustest. Suveperioodil tasuks siiski arvestada pikemate tööpäevadega kui talvel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Pottsepatöö tegemiseks on nõutav kutsetunnistus. Esmalt omandatakse tase pottsepp-sell (tase 3), seejärel pottsepatase (tase 4) ning seejärel pottseppmeistri tase (tase 5).
    Hea pottsepa teadmistepagasis on küllalt tugev reaalainete tase – füüsika ja matemaatika peaksid olema koolis pigem kerged ja huvitavad. See on vajalik, et mõista, kuidas soojus ja suits pottsepa loodud lõõrides liiguvad.

    Vajalik on funktsionaalne lugemisoskus seaduste mõistmise tasandil – pottsepa kutsetöö on seotud paljude ohutusala puudutavate õigusaktidega.
    Kuna pottsepp on enamasti eraettevõtja, on vajalik omandada teadmised ettevõtlusest. Kutseõppeasutustes on selleks moodul „Karjääri plaanimine ja ettevõtluse alused”.
    Abiks on kliendisuhtluses vajalikud omadused – empaatia, sõbralikkus, kuulamisoskus ning soov pakkuda oma klientidele lahendusi, mis vastavad nende vajadustele. Valmis küttekolde viimistlemisel on abi ka esteetilisest meelest.

    Füüsiline jõud on samuti kasulik, sest pottsepal on vaja tõsta nii kive kui ka segukotte, veeämbreid ja muud raskemat. Kuna töö toimub peamiselt seistes, on vajalik hea füüsiline vastupidavus.
    Pottsepatöö eeldab tugevaid jalgu ja käsi, väga suur koormus on randmetel. Erivajadustest ei sega tööd kuulmislangus, samuti on Eestis kutseeksami teinud kurttumm pottsepp. Kuulmis- ja kõnepuude juures vajab pottsepp abilist kliendisuhtluseks. Oluline on ka hea nägemine, eelkõige hea silmamõõt.
    Välistavaks tervisehäireks on astma – pottsepatöös on väga palju tolmu.

  • Haridus ja väljaõpe

    Kutseharidusasutuses saab omandada sellitasemeks vajalikud teadmised ja oskused. Seejärel on vaja kaks aastat sellina meistri juures töötada, et teha järgmise taseme kutseeksam. Kutsekoolis on õppimine tasuta, sellitöö on reeglina tasustatud.
    Võib alustada ka praktilisest tööst, see tähendab, et töötada esmalt meistri kõrval sellina ning alles seejärel kutsekooli astuda.

    Sellioskused saab omandada eelneva haridusnõudeta, pottsepataseme kutseeksamiks on vajalik vähemalt põhiharidus, pottseppmeistri kutseeksami eelduseks on vähemalt keskharidus.
    Täiendkoolitused on kohustuslikud – iga viie aasta järel peab pottsepp kutset taastõendama.

  • Töövõimalused

    Pottsepp leiab tööd igal pool, kuid töö hulk ja saadav tasu ei pruugi olla eri regioonides ühesuurused.
    Rohkem on tööd piirkondades, kus ahjukütet on palju, vähem suuremates asulates ja linnades.

  • Sissetulek, soodustused

    Pottsepa sissetulek sõltub kõige sagedamini tema oma ettevõtte võimalustest ning maksujõulise klientuuri suurusest. Ahjude hulk piirkonnas ja inimeste maksujõulisus ei ole alati vastastikuses positiivses seoses.

    Tasustamine käib tükitöö alusel, kõige sagedamini määrab hinna ehitatavale objektile pottsepp ise.
    Olles ise enesele tööandjaks, saab pottsepp valida endale puhkuseaja, lähtudes seejuures nii isiklikest eelistustest kui ka oma ettevõtte vajadustest.

  • Karjääritee

    Alustada tuleb selliametist (tase 3), aastate ja kogemuste lisandudes on võimalik saada pottsepaks (tase 4) ja pottseppmeistriks (tase 5). Juurde on võimalik omandada erioskusi, näiteks ajalooliste küttekollete restaureerimist.
    Valides uueks erialaks näiteks andragoogika, on võimalik hakata tegelema teiste pottseppade väljaõppega.

  • Lisateave

  • Lähedased ametid

    Müürsepp. Müürsepp on üldehitustööline, kes ehitab ja remondib ehitiste kivikonstruktsioone. Kuigi müürsepatöö nõuab füüsilist pingutust ja tõsta tuleb raskeid ehitusmaterjale, võib müürse...

    Loe täpsemalt »

    Kiviehitiste restauraator