• Olulised momendid

    • Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus.
    • Piirivalvurite põhiülesanded on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine).
    • Nad korraldavad õhu- ja merepäästeoperatsioone inimelude päästmiseks, avastavad võimalikke merereostusi ja likvideerivad neid.
    • Ameti saab omandada kas ühe või nelja aastaga, lähtudes sellest, kas soovitakse ainult kutset või rakenduskõrgharidust.

  • Töö iseloom

    Eesti kuulub Euroopa Liidu Schengeni viisaruumi, mille liikmesriikide piire (sisepiiridel) otseselt ei valvata. Schengeni viisaruumis turvalisuse tagamiseks valvatakse kõikides liikmesriikides välispiire ühtsete põhimõtete alusel. Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiir, sh jõe- ja järvepiir, mis ei ole sisepiir. Piirivalvuri tegevus Schengeni välispiiril on rahvusvaheline ning toimub põhimõttel „One for all”/“Üks kõigi eest!”. Itaalia piirivalvur tagab oma riigi piiril ka Eesti turvalisust ja vastupidi.

    Piirivalvur teostab piirikontrolli piiripunktides, näiteks Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis, Tallinna Lennujaamas jm (soovi korral võib vaadata rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide loetelu), või patrull- ja vaatlustegevust piiripunktide vahelisel alal. Peale selle on piirivalvuri kohustus päästa inimelusid ning täita tollikontrolli ja korrakaitse ülesandeid.

    Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, näiteks võltsdokumentide avastamine, ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja illegaalselt Eesti Vabariigis viibivate isikute kinnipidamine, võitlus narko-, relva- ja inimkaubandusega ning salakaubaveo tõkestamine.

    Piirivalvuri tähtis missioon on inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning puhta merekeskkonna hoidmine.

    Piirivalvuri ülesanded kordonis on patrull- ja vaatlustegevus ning piirivahejuhtumitele reageerimine. Riigipiir on valvatud ka piiripunktide vahelisel alal – piirivalvurid valvavad, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukiga, merepiiril piirivalve ujuv- ja lennuvahenditega. Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Piirivalvuri ülesanded on merereostuse avastamine ja likvideerimine ning otsingu- ja päästetööd merel ja piiriveekogudel.

    Piirivalvuri ülesanne piiripunktis on piirikontroll. Piirivalvurid kontrollivad piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid ning dokumente. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama reisidokumendid ja vajaduse korral vastama küsimustele. Kui kõik on korras, saavad nad piirivalvurilt loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida ebaseaduslikku Schengeni viisaruumi sisenemist ja avastada võimalikke rikkumisi, nõuab piirivalvuri töö pidevat valvsust ja põhjalikkust.

    Piirivalvuri tööd reguleerivad:
    • Schengeni piirieeskirjad;
    • Euroopa Liidu Schengeni kataloog välispiiride valvest ning tagasipöördumisest;
    • riigipiiri seadus;
    • piirirežiimi eeskiri;
    • politsei- ja piirivalve seadus.

     

  • Töökeskkond

    Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (kordonid, piiripunktid) kui ka vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal, piiripunktid).

    Et Eesti välispiiriks on ka territoriaalmere piir, siis töötavad piirivalvurid ka sadamates rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides ning merel välispiiri valvavatel piirivalvelaevadel ja -kaatritel, millega päästetakse ka inimelusid ning likvideeritakse merereostust.

    Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub 8-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalvurid töötavad tööpäevadel kella 8–17.

    Põhipuhkus on 35 päeva.

    Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumente kontrollitakse peale vaatluse spetsiaalsete kontrollivahenditega, piiriseiret tehakse radarite jm vaatlustehnikaga, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvurid töötavad vajaduse korral ka teenistuskoertega, keda kasutatakse patrullimisel ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks.

    Piirivalvur kannab teenistuses olles alati vormirõivastust ning vajaduse korral on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat.

    Piirivalvuri töö on huvitav ja nõuab palju suhtlemist. Tuleb ette rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalide või terrorismiga).

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Piirivalvurite töö eelduseks on väga hea füüsiline vorm ja usaldusväärsus.
    Tegevus rasketes tingimustes nõuab professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Töö eeldab samuti keeleoskust ning teenindusvalmidust.

    Ebaseaduslike piiriületuste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilise jõu ja relva kasutamist, seetõttu peab piirivalvur olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel.
    Nõudmised piirivalvurile on lähtuvalt tema ametiülesannetest suured. Piirivalvuri elukutse omandajatele on kasuks avatud, reibas ning sihikindel olek. Tegevus keerulistes ja rasketes tingimustes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Elukutse standardis toimunud muudatused eeldavad varasemast rohkem teenindusvalmidust. Valides isikuid piirivalvuri ametisse, pööratakse varasemast rohkem tähelepanu keele- ja suhtlemisoskusele. Mitmesuguste andmebaaside kasutamine, eriti piirikontrollis, eeldab ka arvutioskust.

    Teenistusse võetakse 19-aastaseks saanud, vähemalt keskharidusega Eesti kodanikke, kes valdavad eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses ning vastavad politseiametniku kutsesobivuse nõuetele.

    Teenistusse võtmiseks peab isik olema füüsiliselt ettevalmistuselt võimeline täitma talle pandud kohustusi. Seda kontrollitakse regulaarselt füüsiliste katsetega. Samuti peab ta sobima terviseseisundi poolest. Tuleb läbida terviseuuringud ja esitada arsti kinnitatud tervisetõend.

  • Haridus ja väljaõpe

    Piirivalvuriks õpitakse Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis piirivalve õppesuunal politseiteenistuse erialal.

    Piirivalvuri kutseõppeaeg on üks aasta. Õppepraktika toimub piiripunktides ja kordonites. Õppekava täitnud piirivalvurid on pädevad täitma piirivalve struktuuriüksuses piirivalvuri ja vanempiirivalvuri ametikoha teenistusülesandeid.

    Kutseõppekava on integreeritud politseiteenistuse rakenduskõrghariduse õppekavaga, mis tähendab, et kutsekeskhariduse õpinguid on võimalik üle kanda rakenduskõrghariduse õppesse. Piirivalve rakenduskõrgharidust päevaõppe vormis on võimalik omandada Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis.Lähemalt võib lugeda kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

  • Töövõimalused

    Peamised töökohad on piiripunktid ja kordonid. Piirivalvurid töötavad Politsei- ja Piirivalveameti piirivalvevaldkonnas.

    Kõige enam vajatakse piirivalvureid idapiirile (Ida ja Lõuna prefektuur), sest see on Euroopa Liidu Schengeni viisaruumi välispiir. Samuti oodatakse meremehi teenistusse piirivalvelaevadele.
    Nõudlus piirivalvurite järele on püsiv ning teavet vabadest ametikohtadest avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.

    Lähedased ametid: 

    Vanempiirivalvur, koerajuht, dokumendiekspert, staabitöö piiriametnik.

     

  • Sissetulek, soodustused

    Politseiametnikele makstakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega. Ametipalk koosneb astmepalgast ja teenistusastmetasust.

    Politseiametnikel on soodustusena võimalik näiteks puhata 35 päeva. Rohkem infot soodustuste kohta leiab: Politsei- ja Piirivalve seadus, §71 kuni §75.

    Politseiametnikul on pärast kahekümneaastast teenistust ja vastava vanuse täitumist võimalik hakata saama väljateenitud aastate pensioni, mis on tavapärasest vanaduspensionist oluliselt suurem.

  • Lisateave


    Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž

    Kutse omandamisega seotud infot leiab Sisekaitseakadeemia kodulehelt.
    Vabade töökohtade ja erinevate valdkondade kirjeldusi leiab PPA värbamisblogist ja asutuse kohta leiab rohkem infot PPA kodulehelt.

    Politsei- ja Piirivalveameti tööde ja tegemistega saab lähemalt tutvuda ajakirja Radar kaudu.

    Kirjeldus on koostatud 2013. a koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

  • Lähedased ametid

    Koerajuht

    Vanempiirivalvur

    Staabitöö piirivalveametnik

    Dokumendiekspert