• Olulised momendid

    • Peavarahoidja on muuseumis väga vajalik amet, sest tema hoiab korras kõik muuseumi kogud.

    • Peavarahoidja töös on vaja organiseerimisoskust, sest tema koostab ja korraldab ka näitusi. Samuti otsustab peavarahoidja, milliseid uusi esemeid on muuseumi tarvis.

  • Töö iseloom

    Peavarahoidja on muuseumitöö asjatundja, kes vastutab muuseumi kõigi kogude korrasoleku eest. Tema vaatab, et kogud oleksid õigel kohal, hästi hoitud ja et midagi aja jooksul liigselt kahjustada ei saa.

    Muuseumi peavarahoidja tegevuses on kolm üldsuunda:

    • arvepidamine ja kogude täiendamine;

    • hoiustamine ja kogude eest vastutamine;

    • näituste koostamine ja nende tutvustamine.

    Peavarahoidja registreerib kõik uued ja vanad muuseumi esemed andmebaasi ning määrab nende kuuluvuse ja väärtuse. Arvepidamine võib olla väga aeganõudev tegevus, sest suuremates muuseumites on tuhandeid säilitatavaid esemeid ehk säilikuid.

    Kogude täiendamine on samuti peavarahoidja ülesanne. Selleks selgitab ta, millised esemed võiksid veel kogudes olla, ja proovib neid muuseumile hankida.

    Oluline osa peavarahoidja tööst on muuseumi kogude kontrollimine. Ta jälgib, et kogude hoiutingimused vastaksid nõuetele. Samuti selgitab ta, millised säilikud vajavad taastamist või parandamist ja mida võib kogudest maha kanda.

    Tavaliselt täidab peavarahoidja ka kuraatori ülesandeid ehk koostab näitusi. Selleks otsib ta näitusele huvitava ja päevakajalise teema ning valib välja sobivad esemed. Samuti kirjutab ta eksponaatide kohta tutvustavaid tekste.

    Lisaks võib peavarahoidja kirjutada teadusartikleid ja osaleda erialakonverentsidel. Väiksemates muuseumides võib peavarahoidjal olla veel muidki ülesandeid, näiteks ekskursioonide juhtimine.

    Muuseumi peavarahoidja amet sobib sulle, kui sa huvitud ajaloost ja kultuurist, sulle meeldivad muuseumid ja vanad esemed ning sa oled hea korraldaja ja loova mõtlemisega.

  • Töökeskkond

    Peavarahoidja töötab enamasti oma kabinetis, muuseumisaalides või hoidlates. Vabaõhumuuseumis tuleb tööd teha ka õues.

    Üldiselt on peavarahoidja töö vaheldusrikas, sest ta tegeleb nii kogude kui ka näitustega. Samuti vahelduvad istuvad tööd liikuvatega. Samas võib kogude üle arvepidamine ja hoiutingimuste kontrollimine suuremates kogudes muutuda väga rutiinseks.

    Peavarahoidja töö on vaimset laadi, sest palju tuleb uurida, kirjutada ja otsustada. Väärtuslike kogude korrashoiu ja säilimise eest vastutamine ning suur vaimne koormus võivad tekitada stressi.

    Peavarahoidja peamine töövahend on arvuti. Samuti puutub ta kokku vanade esemete ja erinevate materjalidega. Peavarahoidja amet ei sobi inimesele, kes on allergiline tolmu, paberi või mõne muuseumieksponaadi materjali suhtes.

    Tavaliselt töötab peavarahoidja tööpäeviti ja päevasel ajal. Olenevalt näitustest või üritustest tuleb tööd teha ka nädalavahetustel või õhtuti.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Peavarahoidja:

    • tunneb kultuuri- ja ajalugu;

    • oskab hinnata esemete seisundit ja kuuluvust;

    • tunneb kultuuriväärtuste säilitamisviise;

    • oskab võõrkeeli;

    • on laia silmaringiga ja kursis ühiskonnaoludega;

    • tunneb muuseumitöö seadusi;

    • oskab kasutada arvutit ja muuseumi andmebaasi.

    Lisaks peab peavarahoidja põhjalikult tundma oma muuseumi eripära ja valdkonda. Väga vajalik on järgida ka erialaseid eetikapõhimõtteid, sest muuseumitöö on ühiskondlikult tähtis ja vastutusrikas.

    Samuti peab peavarahoidja olema hea organiseerimisoskusega. Kogude haldamisel tuleb kasuks süsteemne mõtlemine ja analüüsioskus.

    Peavarahoidjal on tarvis järgmisi isikuomadusi:

    • täpsus ja usaldusväärsus;

    • iseseisvus, algatus- ja otsustusvõime;

    • püsivus ja hea pingetaluvus;

    • loovus.

    Kõige tähtsamad on usaldusväärsus ja otsustusvõime, sest peavarahoidja vastutab väärtuslike kogude käekäigu eest.

  • Haridus ja väljaõpe

    Peavarahoidjal on tööks vajalik kõrgharidus. Eraldi museoloogia eriala Eestis õppida ei saa. Tavaliselt sobib peavarahoidja tööks ajaloo või kunstiajaloo eriala. Lisaks on tarvis muuseumitöö kogemust.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Üldhariduskooli õppeainetest tuleks tähelepanu pöörata kunsti- ja üldajaloole, kirjandusele, eesti keelele ning võõrkeeltele. Olenevalt muuseumist tulevad kasuks ka loodusteadused ja usundiõpetus.

    Peavarahoidja peab end pidevalt täiendama uute teadmistega ise erialakirjandust lugedes või koolitustel. Täiendusõpet korraldavad riiklikud muuseumid, Eesti Muuseumiühing ja kõrgkoolid.

  • Töövõimalused

    Peavarahoidjad töötavad kõigis muuseumites. Tööd leiab nii riigi, omavalitsuste kui ka eramuuseumites. Suurimad muuseumid Eestis on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Ajaloomuuseum.

    Kõige rohkem muuseume asub Tallinnas ja Tartus. Linnamuuseumid on olemas enamikus Eesti linnades. Lisaks leidub väiksemaid muuseume.

    Peavarahoidja karjäärivõimalused on seotud muuseumitööga. Tööle võib asuda erinevatesse muuseumitesse. Kogenumad ja kõrgema haridusega spetsialistid võivad leida tööd suuremates muuseumites.

    Tööjõuvajadus Eesti muuseumites on pigem stabiilne, sest nendes on peavarahoidjat alati tarvis. Nõudlust töötajate järele võib suurendada uute muuseumide rajamine, kuid viimastel aastatel on neid vähe juurde tekkinud.

  • Sissetulek, soodustused

    Peavarahoidja saab oma töö eest tavaliselt põhipalka. Riiklikes muuseumites võib peavarahoidja saada lisatasu staaži või akadeemilise kraadi eest. Võimalikud soodustused erinevad muuseumiti. Üks soodustusi on odavam sissepääs teistesse muuseumitesse.

  • Lisateave

    Eesti Muuseumiühing korraldab oma liikmetele täienduskoolitusi ja arendab Eesti muuseumitööd.

    Eesti Muuseumide veebiväravas saab tutvuda Eesti muuseumikogudega.

    Muuseumitöötajate tegevust reguleerib lisaks rahvusvaheline eetikakoodeks.

    Muuseumite tegevus on Kultuuriministeeriumi haldusalas. Lisaks reguleerib muuseumite tegevust ja nende kogude korraldamist muuseumiseadus.

    Loe ka muuseumi kuraatori Mari persoonilugu. 

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös Eesti Muuseumiühinguga.

  • Lähedased ametid

    Ajaloolane

    Arhiiviinspektor

    Arheoloog. Arheoloog uurib ühiskonda ja ajalugu inimtegevusest maha jäänud jälgede põhjal. Sel viisil saab ta uurida ajastuid ja valdkondi, mille kohta ei ole kirjalikke ajalooallikaid. Arheoloogile on iseloomulik oma uurimisallikate väl...

    Loe täpsemalt »

    Raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja vastutab raamatukogu süsteemse toimimise eest – laenutab ja tellib erinevaid väljaandeid, vahendab teavet, suhtleb klientidega ning hoolitseb raamatute säilimise ja hõlpsalt leitavuse eest. Raamatukoguhoidja tö&ou...

    Loe täpsemalt »