Pangandus- ja rahandustöötajad

Prindi Pangandus- ja rahandustöötajad
  • Olulised momendid

    • Pangandus- ja rahandustöötajad töötavad enamasti pankades ja vastavas valdkonna organisatsioonides, näiteks Eesti Pangas või Rahandusministeeriumis.
    • Pangandus- ja rahandustöötajate töö on suures plaanis korraldada ja juhtida panga protsesse ning nõustada ja teenindada kliente.
    • Töö raha ja arvudega on väga vastutusrikas, mis eeldab tähelepanelikkust.
    • Finantsasutusse on oodatud töötama usaldusväärsed ja ausad inimesed, sest töö raha ja kliendiandmetega nõuab seda.
  • Töö iseloom

    Pank on finantstasutus, mis pakub kliendile võimalusi oma rahaga arveldada, nt koguda, hoiustada ja investeerida, ning olla abiks suuremate ostude korral laenu andmisel.

    Pangandus- ja rahandustöötajad on ametnikud, kes töötavad finantsteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nende töö on suures plaanis korraldada ja juhtida panga protsesse ning nõustada ja teenindada kliente. Tegelikkuses on aga pankade sisemine töökorraldus palju keerulisem, kui tavakliendile paistab.

    Et üks pank toimiks suuremate tõrgeteta ja usaldusväärselt, on vaja väga head meeskonda ja organiseeritud süsteemi. Piltlikult öeldes võib ametid pangas jagada kaheks, on otseselt toodete ja teenustega seotud ametid ning nn back office’i töötajad, kes aitavad ettevõttel toimida.

    Toodete/teenuste ning klientidega otseselt seotud ametid võivad olla järgmised.

    • Investeeringujuhid ja/või -spetsialistid vastutavad oma klientide investeerimisportfelli haldamise eest. Nende peamised tööülesanded on klientide finantsvajaduste jälgimine ning nõustamine investeerimis-, elukindlustus- ja pensionitoodete alal.
    • Krediidijuhid ja/või -spetsialistid tegelevad krediiditaotluste analüüsiga, krediidihalduse, -piiride ja maksetingimuste määramisega. Töökohustused on kliendiavalduste käsitlemine ja tingimuste määramine, hinnangute andmine ja oma otsuse kaitsmine komitees.
    • Fondijuhid ja/või -spetsialistid tegelevad fondi investeerimisstrateegia väljatöötamisega ja strateegiast lähtuva varade investeerimisega vastavalt õigusaktides ja fondi tingimustes sätestatule. Fondijuhi töö hõlmab määratud investeerimisfondide ja institutsiooniliste portfellide vara koosseisu planeerimist, tehinguid fondi varaga, fondi kuuluvate instrumentide kohta teabe kogumist ja nende muutuste pidevat jälgimist.
    • Kliendihaldurid nõustavad oma kliendihaldusesse kuuluvaid kliente kõikide panga toodete ja teenuste osas, leides ja pakkudes neile sobilikke lahendusi. Lisaks on kliendihaldurite ülesanne uute klindisuhete loomine ja olemasolevate hoidmine.
    • Laenuhaldurite peamised ülesanded on kliendikontaktide loomine, kliendisuhte hoidmine, klientide finantsvajaduste selgitamine, nende nõustamine äriprojektide koostamisel, sobivate laenu- ja liisingutoodete pakkumine ning vajalike lepingute sõlmimine. Lisaks toetavad laenuhaldurid oma partnerite ärieesmärkide saavutamist.
    • Tellerid tegelevad otseselt panga klientidega seoses raha vastuvõtmise, vahetamise ja väljamaksmisega, pangaoperatsioonide tegemise, esmase finantsnõustamise ning pangatoodete/teenuste pakkumise ja müümisega. Samuti on nende tööülesanded valuutavahetus ning tehingute üle arvestuse pidamine.
    • Börsimaaklerid kauplevad börsil. Börs on turg, kus korraldatakse toodete ja väärtpaberite regulaarset ostu-müüki. Maakler ise börsil müüdavat kaupa ei tooda ega oma, vaid on turul vahendaja, kes teeb ostu- ja müügitehinguid oma klientide nimel.

    Back office’i ametid võivad olla järgmised.

    • Turundustöötajad reklaamivad ettevõtet, korraldavad üritusi.
    • Kommunikatsioonitöötajad suhtlevad meedia ja oma töötajatega pangas, on kanal panga ja ühiskonna vahel.
    • Sekretärid aitavad infol kiiresti liikuda, on abiks igapäevastes haldusküsimustes.
    • IT töötajad abistavad panga töötajaid ja kliente tehnilistes küsimustes, eelkõige probleemide ilmnemisel arvutite ja programmidega.
    • Juristid lahendavad panga õigusküsimusi ja -vaidlusi.
    • Koolitustöötajad koolitavad ise või aitavad koolitada panga töötajaid, et neil oleksid teadmised ja oskused eri valdkondades. Eriti tähtis on tellerite koolitamine, et nad oskaksid nõustada panga kliente toodete/teenuste osas.
    • Analüütikud analüüsivad trende ja käitumist.
    • Raamatupidajad tegelevad arvete ja arvepidamisega.
    • Personalitöötajad värbavad töötajaid ning lahendavad muid personaliga seotud küsimusi.
  • Töökeskkond

    Pangandus- ja rahandustöötajad töötavad enamasti kontoriruumides ning nende peamine töövahend on arvuti. Telleri ja haldurite töökohaks on aga pangakontor, kus tööd tehakse letis või vastavates teenindusboksides.

    Pangatöötajate tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Erand on taas tellerid, kelle tööaeg võib olla kontori lahtiolekuaja tõttu pikem ning mõni kontor töötab ka nädalavahetustel. Sel juhul on kontori töö graafiku alusel reguleeritud.

    Niinimetatud tagatoa töötaja töö on üldjuhul hästi organiseeritud, see ei ole füüsiliselt raske.

    Keerulisem töökeskkond on telleril ja halduril, kes istuvad päev läbi sama koha peal kliente teenindades, ning nende puhkepausid olenevad sellest, kui palju on parasjagu kontoris kliente.

    Kuu algus on telleritel väga töörohke, sest siis saabuvad inimeste pangakontodele palgad ja toetused ning kliente on palju rohkem kui kuu lõpus. Telleri töö võib olla ka vaimselt raske, sest suhtlust on palju ja terve päeva peab rahaga askeldades väga tähelepanelik olema.

    Arvuti kasutamisest ja istuvast tööst võivad tekkida tervisemured selja, õlgade ja silmanägemisega.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Pangandus- ja rahandustöötajate üldoskused ja teadmised olenevad töö olemusest, kuid on ka neid, mida iga pangatöötaja peaks oskama või teadma.

    Kõigi töötajate ühised oskused ja teadmised:

    • majandusteadmised;
    • heal tasemel arvuti kasutamise oskus;
    • suhtlemisoskus;
    • koostöövalmidus;
    • pangaeetika tundmine.

    Ametist tulenevad oskused on hoopis mitmekesisemad, nt:

    • võõrkeelte oskus;
    • panga toodete/teenuste põhjalik tundmine;
    • infotehnoloogiateadmised;
    • dokumendihaldus;
    • intellektuaalsed oskused: teabe kogumine, uuringud, abstraktne ja loogiline mõtlemine, kriitilise analüüsi võime; eri olukorra probleemide mõistmine ja lahendamine; prioriteetide määratlemine ja töö korraldamine tähtaegade järgi; muutustega kohanemine;
    • majanduse põhimõisted ja toimemehhanism;
    • rahandussüsteemi põhialused;
    • majandusmatemaatika ja statistika (statistikaterminoloogia tundmine; kirjeldava statistika põhimeetodite tundmine ja arusaamine statistilisest teabest; oskus kasutada statistikameetodeid järelduste tegemisel);
    • juhtimine (juhtimisteooria alused; organisatsiooni käitumine; inimressursi planeerimine; personalitöö korraldus ettevõttes, sh töösuhet reguleerivad õigusaktid; personali koolitus ja arendus; personali motiveerimine);
    • turundus (turuanalüüs; tootearendus ja positsioonimine; reklaam; tootemark);
    • raamatupidamine ja finantsjuhtimine (raamatupidamisarvestus; eelarvestamine; rahakäibe juhtimine; juhtimisarvestus);
    • rahvusvahelise majanduse põhimõisted ja alused (oskus jälgida Eesti, ELi maade ja lähinaabrite ühiskonna ja eriti majanduse arengut ning seda oma töös arvestada);
    • tulemuslik klienditeenindusoskus;
    • müügitöö põhialused.

    Pangandus- ja rahandustöötajad puutuvad iga päev kokku arvudega, mis eeldab matemaatilist taipu.

    Tänapäeval on enamikus pankades kasutusel programmid, mis aitavad töö lihtsamaks muuta, kuid ainult siis, kui neid osata, mistõttu tuleb tihti õppida uusi süsteeme ja olla suuteline uuendustega kaasa minema.

    Suurtes organisatsioonides töötab palju erinevaid inimesi, mistõttu peab oskama teistega suhelda ja arvestada, teha nendega koostööd ning olla uuendusmeelne.

    Pangatöötaja peab olema ka usaldusväärne, st kinni tuleb pidada panga nõuetest, reeglitest ja saladusest, et mitte kahjustada kliente ja nende salajast teavet. Pankades on üldjuhul ka väga kõrge sisekontroll oma töötajate üle, et võimalikud kõrvekalded kohe likvideerida.

  • Haridus ja väljaõpe

    Panganduses on võimalik töötada eri haridusega. Näiteks tuleb kasuks nii pangandus-, raamatupidamis-, finantsjuhtimis-, ärijuhtimis-, majandus- kui ka õigusharidus. IT-alal töötades niisiis IT-haridus, personaliosakonnas personaliharidus jne.

    Palju õpitakse ka vahetult töö käigus, sest sisuline töö on siiski seotud ettevõttega.

    Otsi sobivaid koole Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist  või Kutsehariduse portaalist.

    Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada panganduse ja rahanduse erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata emakeelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja majandusõppele.

  • Töövõimalused

    Rahandus- ja pangandustöötajad töötavad tavaliselt pankades, avalik-õiguslikes organisatsioonides, ettevõtluses ja muudes äriühingutes, kus on vastavad ametikohad loodud, nt Rahandusministeerium, Eesti Pank jne.

    Eestis tegutsevad pangad on suuresti rahvusvahelised, mis tähendab, et töö ei pruugi toimuda ainult Eestis, vaid ka välisriigis.

    Kui inimesele pakub huvi, siis pangas võib teha väga edukat karjääri, sest ametikohti on palju ja iga amet teistest erinev ja arendav.

  • Sissetulek, soodustused

    Üldjuhul makstakse pangandus- ja rahandustöötajatele kindlat kuupalka, millele lisanduvad olenevalt ettevõttest lisatasud ja soodustused.

  • Lisateave

    Pangandus- ja rahandustöötajatele lähedased ametid on raamatupidajad ja audiitorid, sest nemad on majandusspetsialistid ning nad puutuvad oma igapäevatöös kokku numbrite ja aruandlusega.

    Telleritele on lähedane kassapidaja amet, sest ka nemad on otseselt klinditeenindajad ja puutuvad oma igapäevatöös palju kokku klientidega.

    Eesti Pangaliit teavitab avalikkust pangandussektori tähtsamatest arengusuundadest, soodustab liikmespankade infovahetust jm.

    Krediidiasutuste seadus reguleerib erapankade tegevust

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Pangaliiduga.

  • Lähedased ametid

    Kassiir

    Raamatupidaja. Raamatupidaja jälgib ettevõtte raha liikumist, teeb ülekandeid ja esitab arveid. Väikefirmades vastutab raamatupidaja enamasti kogu ettevõtte raamatupidamise, suures aga kindla töölõigu eest. Tänapäeval on v...

    Loe täpsemalt »

    Audiitor