Palkmajaehitaja

Prindi
  • Olulised momendid

    • Palkmaja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Õigesti ehitatud puitmaja võib säilida sajandeid.
    • Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele.
    • Töö nõuab füüsilist pingutust ja head käsitööoskust.
    • Töö nõuab juhiste täpset järgimist ja ohutusnõuete järgimist
  • Töö iseloom

    Eestis toodetavaid palkmaju on väga erinevaid – ruumelementmajad, elementmajad, palkmajad nii kantpalgist kui ka ümarpalgist ning aiamajad. Osa neist majadest toodetakse käsitööna, osa aga masinatega.

    Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab kogenuma kolleegi juhendamisel näiteks sarikate, uste ja akende paigaldamisel, vahelagede ja katusekatte kandekonstruktsioonide, põrandate ja sõrestikkonstruktsioonide ehitamisel. Spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmaja ehitajaks laienevad nimetatud tööülesanded ka käsitööna toodetud palkmajade konstruktsioonide tootmisele ning püstitamisele.

    Kogemuste kasvades algab palkmajaehitaja töö tegevuste planeerimisest ehitusplatsil. Sinna hulka kuuluvad ehitusprojekti alusel materjali ja sobivate töövahendite valimine. Enne tööde alustamist koostatakse tööplaan, et tagada töö valmimine tähtajaks.

    Edasi tuleb luua nõuetekohane töökeskkond: tagada töökoha korrashoid ja puhtus, materjali ladustuspindade ja käiguteede olemasolu; ladustatakse materjal.

    Ehituse alustamisel tehakse kõigepealt vajalikud mõõdistused ja märketööd, kus on töö­vahenditeks mitmesugused mõõteriistad ja mõõtmismeetodid (nt nivelliir, mõõdulatt, mõõdulint).

    Kui tuleb töötada maapinnast kõrgemal, paigaldatakse kõrgtööks ettenähtud töövahendid ja piirded.

    Maja ehitamise käigus tuleb teha järgmisi töid:

    • nurgatappide ja varade valmistamine (spetsialiseerumisel käsitööna toodetud palkmajade ehitajaks);
    • palkmaja seinakonstruktsioonide valmistamine kas käsitööna või spetsiaalsetel freespinkidel;
    • erinevate liidete valmistamine;
    • palkseinte demontaaž (tehases käsitööna toodetud palkmajade lahtivõtmisel);
    • palkseinte püstitamine;
    • puitvahelagede ja põrandate ehitamine;
    • katusekonstruktsioonide ehitamine;
    • avatäidete (aknad, uksed, luugid) paigaldamine;
    • lisasoojustuse ja välisvooderdise paigaldamine palkseinale;
    • välisrajatiste ehitamine.

    Kõigi nende tööde puhul tuleb tähelepanelikult järgida tööohutusnõudeid ja/või paigaldus­juhendeid. 

  • Töökeskkond

    Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv.

    Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, mitmesugused vesiloodid, elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad.

    Palkmaja tootmisel ning püstitamisel on oluline kasutada kiivrit, kuulmiskaitsmeid, võimaluse korral mootorsae sisselõike eest kaitsvat turvariietust.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Palkmajaehitajal on vaja laialdasi teadmisi puidu ja teiste ehitusmaterjalide omadustest, kvaliteedinõuetest. Tuleb osata lugeda ehitusprojekti ja tööjooniseid.

    Tunda tuleb seadmeid ja masinaid, mida ehitamisel kasutatakse, samuti osata mehhanisme puhastada ja hooldada.

    Puidutöötlemise aluste tundmine on selle töö tegemisel hädavajalik, ka tuleb teada erinevate materjalide omadusi ning paigaldamise viise (tihendus-, hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid).

    Põhjalikult tuleb tunda palkmaja ehitamise erinevate järkude tehnoloogiat ning selleks kasutatavaid tööriistu ja seadmeid: erinevate liidete valmistamine, palkseina püstitamine, jäigastamine ja fikseerimine, hüdroisolatsiooni materjali paigaldamine, vahelagede ja põrandate valmistamine ning laeelementide paigaldamine, puittalade paigaldamine, vekselduste tegemine, erinevad katusekonstruktsioonid, soojustus- ja tihendusmaterjalide paigaldamine, avatäidete paigaldamine.

    Tööde planeerimise oskus ja ehituse mõistete ning seaduste tundmine aitavad tagada kvaliteetse töö. Töö- ja keskkonnaohutuse nõuete tundmine ning täitmine kindlustavad selle, et töö toimuks nõuetekohaselt ja ilma ohuta töötegijate tervisele.

    Palkmajaehitaja töö nõuab käsitööoskust. Selles töös on oluline, et liigutused oleksid ratsionaalsed, kiired ja täpsed. Ei tohiks karta kõrgust ja füüsilist koormust.

    Palkmajaehitaja töö eeldab head materjalitunnetust, erialast osavust ning loogilist mõtlemist. Meeskonnas töötamine nõuab head koostööoskust. Seda tööd tehes tuleb olla õpihimuline, sest ala areneb ning tekib juurde uusi tehnoloogiaid, töövõtteid ja -vahendeid. Tähtsal kohal on vastutustunne, kuna tulemus sõltub iga meeskonnaliikme töö kvaliteedist. Kasuks tuleb seltsivus, sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus

  • Haridus ja väljaõpe

    Palkmajaehitajatena töötavad inimesed, kelle kutseoskused on omandatud kutseõppeasutustes või kogenud meistri käe all töökohal.

    Sobivad õppimisvõimalused: Viljandi Kutseõppekeskus

    Rakenduskõrghariduse tasemel saab rahvuslikku ehitust õppida Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

  • Töövõimalused

    Ettevõtete kogutoodangust müüakse ligikaudu 85–90% Eestist väljapoole, peamised sihtturud on Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia, kuid ekspordipartnerite seast võib leida ka Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Korea. 

     

  • Sissetulek, soodustused

    Ametipalk sõltub töötaja oskuste tasemest ning tööülesannete keerukusest. Palgatasemed võivad kõikuda regiooniti ning vastavalt tööjõu olemasolule piirkonnas. Sissetulek on sageli suurem ka välislähetuste puhul, kus hoone püstitamiseks on vaja teha tööd väljaspool Eestit. 

  • Lisateave

    Eesti Puitmajaliit on asutatud juba 1999. aastal kasvatamaks valdkonna konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust kutseõppe arendamise, koolituste ja ühistegevuse kaudu.

    www.puitmajaliit.ee/et

    Ametikirjeldus on koostatud 2015. a novembris koostöös Eesti Puitmajaliidu spetsialistidega. 

  • Lähedased ametid

    Ehitaja

    Puusepp