• Olulised momendid

    Päästja töö on äärmiselt oluline – sõna otseses mõttes elulise tähtsuse ja tähendusega missioonitöö.

    Päästjad kustutavad tulekahjusid ja toovad välja tule või suitsu lõksu jäänud inimesi. Tänapäevane päästja pole üksnes tuletõrjuja: päästjate tööks on ka veepinnale hätta jäänud inimeste päästmine ning raskete liiklusõnnetuste ohvrite metallilõksust välja aitamine.

    Päästja kaitseb kaasinimeste elu ja tervist, vara ning ka keskkonda – kui keskkonda satub ohtlikku ainet, tegelevad päästjad kriisi likvideerimisega.

    Päästjad tegelevad ka ennetustööga. Just neilt saab nõu ja abi oma kodu, kooli või töökoha turvalisemaks muutmisel.

    Statistika näitab, et kes on end päästjana leidnud, jääb sellele tööle tavaliselt aastakümneteks.

  • Töö iseloom

    Päästjad töötavad vahetustega – üks ööpäev tööl, kolm vaba. Seega, ehkki töö päästjana on põhitöö, tegelevad paljud päästjad veel millegagi. Vahepealsetel päevadel on võimalik õppida, keskenduda perele, arendada ettevõtlust, pidada talu või töötada mõnel osaajaga tööl.
    Päästjatöö on meeskonnatöö, kuid iga meeskonnaliige peab olema võimeline ka ise otsuseid vastu võtma.

  • Töötulemus

    Päästja töö tulemuseks on päästetud inimesed ja ka loomad, päästetud vara ning samuti puhtam keskkond.
    Laiemas plaanis on päästja töö tulemuseks turvalisem ühiskond, kus kõigil on meeldivam elada.

  • Töökeskkond

    Päästjate töö keskkonnana tuleb vaadelda kaht erinevat olukorda – päästetööd ja valveaega komandos.
    Päästetöödel on töö keskkond äärmiselt raske nii füüsiliselt kui ka vaimselt – hakkama tuleb saada leekide, suitsu, keemiareostuse ja kõige muuga, mis ränkade õnnetustega võib kaasneda.
    Komandos seevastu on head tingimused puhkamiseks ja enese tasakaalustamiseks.

    Kuna valve kestab 24 tundi järjest, on igal päästjal oma voodi. Köögis saab teha süüa, puhkeruumis vaadata telerit ning arvutitoas õppida ning internetti kasutada. Peaaegu igas komandos on ka jõusaal. Siiski ollakse kogu aeg valmis sööstma päästetöödele – väljakutsest hetkeni, mil auto komando õuest välja sõidab, tohib aega kuluda üks minut.
    Väärib märkimist, et heal tasemel on ka päästekomandode autod – Eesti Päästeametil on Euroopa modernseim autopark. Päästja töövahendite hulka kuuluvad kaitsevahendid ja -riietus ning raadiosidevahendid.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Päästjaks saamisel on väga oluline suur tahe just seda tööd teha ning niimoodi inimesi aidata ja ühiskonda parandada. Kõigil päästjatel on arenenud missioonitunne ning kõrge lojaalsus oma rahva suhtes.
    Lisaks sellele on väga oluline ka füüsiline vorm. Et päästjana töötada, tuleb läbida füüsilised testid ning nende tulemusi aeg-ajalt uuendada. Päästjaks pürgijal võiks kehaline kasvatus olla üks lemmikaineid ning sport võiks kuuluda eelistatud hobide hulka. Enese vormis hoidmine jätkub ka töö ajal – just sellepärast on komandodes jõusaalid.

    Veel võiksid lemmikainete hulka kuuluda reaalaineid – matemaatika, füüsika ja keemia.
    Oluline on hea nägemine ja hea kuulmine, mille piirnormid on sätestatud õigusaktiga (vt allpool).
    Äärmiselt tähtis on hea tervislik seisund. Kõik päästjad läbivad range tervisekontrolli, sest päästetöödel võiks terviserike olla ohtlik nii päästjale endale, tema meeskonnakaaslastele ja ka kogu päästeoperatsioonile.

    Terves kehas peab olema terve vaim. Päästjatöös on stabiilne psüühika äärmiselt oluline. Töös võib ette tulla traumaatilisi kogemusi. Päästjal ei tohi olla hirmu kõrguse või suletud ruumide ees, sõltuvusi, koordinatsiooni- või tasakaaluhäireid.
    Päästja peab valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel. Kuna päästjad nõustavad ka kodusid, tuleb kasuks hea suhtlusoskus.

  • Haridus ja väljaõpe

    Päästjaks tulijal peab olema vähemalt keskharidus. Ametialal edasi liikudes tuleb omandada ka kõrgharidus.
    Enne päästjaks õppimist tuleb liituda mõne komandoga ning tööd praktikas proovida. Uued tulijad saavad olla valves ja osaleda päästeoperatsioonidel, kuid mitte sukelduda suitsu.

    Kui algaja päästja tunneb, et see töö on tema jaoks, suunab töökoht ta õppima Päästekooli. Kümme kuud kestva väljaõppe ajal säilib palk, samuti on riigi poolt ühiselamukoht ning toitlustus kolm korda päevas. Nende tingimustega kaasneb sidususleping: kooli lõpetamise järel tuleb päästjana töötada vähemalt kolm aastat. Kui soovitakse varem töölt lahkuda, tuleb riigile kulud vähem töötatud aja eest proportsionaalselt hüvitada.
    Kui päästja soovib karjääriteel edasi liikuda, saab ta riigi poolt täiendavaid koolitusi, vajadusel ka suunamise kõrgkooli.

  • Töövõimalused

    Päästekomandod on üle Eesti, kõigis maakondades. Kokku on neid 72. Tundes huvi päästjaks saamise vastu, on arukas võtta oma piirkonna komandoga ühendust ning uurida, kas seal on uut päästjat vaja.

  • Sissetulek, soodustused

    Päästjate palgad jäävad Eesti keskmisest mõnevõrra madalamale. Kuna tööaeg täidab seitse ööpäeva kalendrikuus, tegelevad paljud päästjad ka lisatöödega.
    Soodustusi on küllalt palju, nii töö keskkonna kui ka edasi õppimise võimaluste juures.

  • Karjääritee

    Töö päästjana kätkeb endas võimalusi arvestatavaks ametialaseks tõusuks. Komando tasandil saab arendada meeskonnavanemaks. Selleks on vaja ka uuesti kooli minna, kuid nüüd saab õppida sessioonõppes. Õppetööks kulunud aeg arvestatakse tööajana. Meeskonnavanema töö on oma komandos kogu meeskonna töö eest vastutamine.

    Edasi saab õppida komandopealikuks. See amet nõuab kõrgharidust ning päästeamet suunab selleks õppima Sisekaitseakadeemiasse. Seniõpitust on võimalik ainepunktid üle kanda.
    Edasi on tee lahti kogu Päästeameti tasandil. Tippjuhina töötamiseks tuleb omandada magistrikraad.

  • Lisateave

  • Lähedased ametid

    Politsei

    Meeskonnavanem