• Olulised momendid

    • Õmbleja liidab masinate ja seadmete abil tekstiilist detailid täielikult või osaliselt kokku.
    • Õmbleja õmbleb riideid, voodipesu, diivanikatted ja palju teisi tekstiiltooteid, mida inimesed on harjunud kasutama.
    • Õmbleja töötab üldjuhul suurtootmises ja on selle tähtis lüli.
    • Olulisemad omadused töös on kiirus, täpsus ja suutlikkus töötada istuvas asendis.
  • Töö iseloom

    Õmbleja põhitegevus on detailide kokkuõmblemine, mille tulemusena valmivad rõivad, voodiriided ja muud tekstiiltooted. Ta õmbleb kokku eri suuruse ja kujuga riidest detaile, lisab vajaduse korral nööbid, haagid, lukud, paelad jms. Tööülesannete hulka võib kuuluda ka liimipaelade ja dubleeride kinnitamine.

    Olenevalt toote spetsiifikast käsitseb ta erinevaid õmblusmasinaid ja -seadmeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub õmbleja enamasti meistri etteantud korraldustest, konkreetsed ülesanded olenevad töö spetsiifikast ja spetsialiseerumisest, nt moetööstuses, mööbli tootmises jne.

    Töö eeldab distsipliini, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja meeskonnatöö oskust. Vajalike eelduste hulka kuuluvad ka sõrmeosavus, liigutuste kiirus, täpsus ja silmamõõt.

    Õmbleja töö on üldjuhul rutiinne, kuid samas pakub eneseteostusvõimalusi edaspidiseks loovtööks, kui näiteks soovitakse spetsialiseeruda individuaalõmblejaks, rätsepaks või disaineriks.

    Juurdelõikaja/rätsepa juures töötades on õmbleja põhiülesanded detailide traageldamine ja kokkuõmblemine, väikeste lisadetailide väljalõikamine, liimiriide väljalõikamine ja ühendamine detailidele ning lihtsamad pressimisoperatsioonid. Algusest lõpuni teeb õmbleja lihtsamad parandustööd.

    Õmbleja töö annab võimaluse luua midagi käegakatsutavat ja osaleda nüüdisaegse moesuuna loomisel.

    Õmbleja töös tuleb kasuks huvi moekunsti, materjalide ja moetrendide vastu ning vormi-, stiili- ja värvitaju.

    Võimalik on spetsialiseeruda:

    • kergrõivaste;
    • korsett-toodete;
    • nahk- ja karusnahktoodete;
    • meditsiini- ja tehnikatoodete;
    • kodutekstiili;
    • rõivalisandite;
    • spordirõivaste;
    • trikootoodete;
    • ülerõivaste õmblejaks.

    Õmbleja töövahendid:

    • õmblusmasinad (nt süstikpiste-, ahelpiste-, nööpaugu-, nööbikinnitus- ja kattemasinad, overlok);
    • kuuma- ja niisutusseadmed (triikrauad, pressid, mannekeenid);
    • abivahendid (nõelad, käärid, palistajad, šabloonid, kantimisseadmed);
    • õmblusmaterjalid (kangad, niidid, dubleerid ja liimipaelad);
    • õmblustarvikud (nööbid, needid, trukid, haagid, kaunistuselemendid).
  • Töökeskkond

    Õmbleja töökeskkond oleneb väga palju töökohast ja töö olemusest. Suurtes tootmisettevõtetes võib olla töökeskkonnaks tootmishoone, mis on tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Väiksemates ateljeedes toimub aga õmbleja töö tavakeskkonnas ilma suurte iseärasusteta.

    Õmbleja töötab enamasti istuvas asendis. Sundasendist tulenevate probleemide vältimiseks võib katsetada eri tootmisoperatsioone, kasutades selleks erinevaid seadmeid/masinaid ja tööasendeid.

    Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta kaheksa tundi päevas. Olenevalt õmblusettevõttest võivad õmblejad töötada ka kahes vahetuses.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Õmbleja põhioskused:

    • töövahendite tundmine;
    • seadmete, masinate ja õmblustehnoloogia tundmine;
    • materjalide tundmine, kasutamine ja töötlemine;
    • kvaliteedi ja kontrollimeetodite tundmine.

    Lisaoskustest väärtustatakse juurdelõikamise tööoperatsioone, isikuomadustest eelkõige kiirust, kannatlikkust, püsivust ja käelist osavust.

    Kutse nõuab head nägemist ja vastupidavust töötada ka sundasendis.

    Õmblejate kutsenõuded on kinnitatud Kutsekoja kutsestandardis.

  • Haridus ja väljaõpe

    Õmblejaks saab õppida kutsekoolis. Otsi sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist.

    Koolinoorel, kes soovib tulevikus asuda tööle õmblejana, tuleb üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu käsitööle, kunstiõpetusele ning muule ilumeelt ja käeosavust arendavale tegevusele.

  • Töövõimalused

    Õmblejad töötavad õmblusettevõtetes.

    Hea algatusvõimega õmblejal on ka võimalus töötada ateljees rätsepa abilisena, mis annab võimaluse loometööks.

    Õmbleja ametikohalt võib edasi areneda näiteks rätsepaks või individuaalõmblejaks. Sel juhul tuleb kasuks huvi moekunsti, materjalide ja moetrendide vastu ning vormi-, stiili- ja värvitaju. Arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi saab kutse- ja rakenduskõrgkoolides, õppides näiteks rätsepatöö, käsitöömeistri, modelleerija või tekstiili- või moedisaini erialal.

  • Sissetulek, soodustused

    Õmblus- ja tekstiiliettevõtted maksavad õmblejatele põhiliselt tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem „põhipalk + tulemuspalk“.

  • Lisateave

    Rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas annab kutsekvalifikatsiooni Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Moedisain OÜ-ga.

  • Lähedased ametid

    Moedisainer. Moedisainer on loominguline töötaja, kes kujundab eri materjalist ja tegumoega riideid, aksessuaare või moekollektsioone. Moedisainer peab pidevalt olema kursis uute moesuundadega meil ja mujal maailmas. Moedisain on perspektiivikas eriala, sest ...

    Loe täpsemalt »

    Rätsep. Rätsep valmistab riideid algusest lõpuni ehk alates kliendi soovist kuni valmis esemeni välja. Rätsep peab tundma rõiva valmistamise tehnoloogiat, oskama käsitseda materjale ning tundma tööks vajaminevaid seadmeid ja tei...

    Loe täpsemalt »

    Juurdelõikaja

    Modelleerija

    Rõivadisainer