• Olulised momendid

    • Õmbleja liidab masinate ja seadmete abil tekstiilist detailid täielikult või osaliselt kokku.
    • Töökeskkond võib olla tavalisest mürarikkam ja õmblusmasinatest tekkinud soojuse tõttu kõrgema temperatuuriga. Ateljees töötades tööstusmüra ega kangatolmu ei ole.
    • Tähtsamad omadused töös on kiire ja täpne käte töö ning suutlikkus töötada istuvas asendis.
    • Õmbleja oskused on vajalikud, et edasi areneda rätsepaks, modelleerijaks või näiteks moedisaineriks.
  • Töö iseloom

    Õmblejad valmistavad õmblusettevõtetes eri liiki rõivaid, kodutekstiili ja palju muud. Nende ülesanne on detailid omavahel kokku liita, kasutades selleks õmbluseks tarvilikke masinaid ja seadmeid.

    Õmblejad töötavad enamasti tekstiili- ja rõivatööstustes ning ateljeedes. Nad peavad tundma tootmist, õmblusmasinaid ja -seadmeid, samuti materjale ning oskama neid säästlikult ning õigete töövahendite ja -võtetega kasutada.

    Oma töös juhindub õmbleja enamasti meistri antud korraldustest, ateljees töötades rätsepa/juurdelõikaja omadest.

    Moeateljees töötades on õmbleja ülesanded mitmekesisemad:

    • põhiülesanded on detailide traageldamine ja kokkuõmblemine;
    • väikeste lisadetailide väljalõikamine;
    • liimiriide väljalõikamine ja ühendamine detailidele;
    • lihtsamad pressimisoperatsioonid.

    Algusest lõpuni teeb õmbleja lihtsamaid parandustöid.

    Õmbleja töö annab võimaluse luua midagi käegakatsutavat ja osaleda nüüdisaegse moesuuna loomisel.

    Kutseala raames saab spetsialiseeruda kergrõivaste, spordi- või ülerõivaste, korsettide-trikoode, naha- ja karusnaha, meditsiini- ja tehnikatoodete, kodutekstiili või rõivalisandite õmblejaks.

  • Töökeskkond

    Suuremates õmblusettevõtetes töötavad õmblejad tsehhides ja teevad liinitööd, väiksemates ettevõtetes, näiteks ateljeedes on mitmekesisemad tööülesanded.

    Töökeskkond võib olla tavalisest mürarikkam ja õmblusmasinatest tekkinud soojuse tõttu kõrgema temperatuuriga (+22–26 °C). Seal võib olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessi aure, nii et vahel võib olla vajadus kanda kaitsemaski.

    Õmblejad töötavad enamasti 8 tundi päevas, ent olenevalt ettevõttest ka kahes vahetuses.

    Istuv töö, käte sundasend töölaual või masinal ja monotoonsed tööliigutused võivad põhjustada käte ja õlgade ülepingesündroomi. Sundasendist tulenevate probleemide vältimiseks võib katsetada erinevaid tootmisoperatsioone, kasutades eri seadmeid/masinaid ja tööasendeid. Lisaks on tähtis väljaspool tööd kehaline aktiivsus.

    Ateljees töötades tööstusmüra ega kangatolmu ei ole. Samuti ei ole töö sundasendis, sest tööülesanded vahelduvad ning nõuavad erinevaid töövõtteid ja -asendeid.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Õmbleja peab oskama kasutada töövahendeid, seadmeid, masinaid ning tundma õmblustehnoloogiat ja materjale.

    Õmblejalt oodatakse liigutuste kiirust, täpsust, sõrmede osavust, head silmamõõtu, kannatlikkust ja püsivust. Töö eeldab distsiplineeritust, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja tahet olla meeskonnaliige.

  • Haridus ja väljaõpe

    Õmblejaks võib õppida kutsekoolides.

    Otsi sobivat kooli kutsehariduse andmebaasist.

    Täiendusõpet korraldatakse nii ettevõttes kui ka kursuste kaudu koolitusfirmades.

    Õmblejaametist huvituvad noored peaksid üldhariduskoolis pöörama tähelepanu kunstiõpetusele, käsitööle ning muule ilumeelt ja käeosavust arendavale tegevusele.

    Õmbleja kutsestandardi kohta leiate teavet Kutsekoja kutseregistrist.

  • Töövõimalused

    Heast õmblejast, kellel on huvi moekunsti ja -trendide vastu ning vormi-, stiili- ja värvitaju, võib saada rätsep või individuaalõmbleja.

    Võimalik on töötada suuremas tsehhis või end arendades minna tööle väiksemasse tootmisse või ateljeesse, kus on töö mitmekesine ja loominguline.

    Vajalikke teadmisi ja oskusi saab kutse- ja (rakendus)kõrgkoolidest, õppides rätsepatöö, käsitöömeistri, modelleerija, tekstiili- või moedisaini erialal.

  • Sissetulek, soodustused

    Ettevõtjad eelistavad õmblejatele palka maksta tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem „põhipalk + tulemuspalk”.

  • Lisateave

    Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit on rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas kutsekvalifikatsioone andev organ.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Moedisain OÜ-ga.

  • Lähedased ametid

    Moedisainer. Moedisainer on loominguline töötaja, kes kujundab eri materjalist ja tegumoega riideid, aksessuaare või moekollektsioone. Moedisainer peab pidevalt olema kursis uute moesuundadega meil ja mujal maailmas. Moedisain on perspektiivikas eriala, sest ...

    Loe täpsemalt »

    Rätsep. Rätsep valmistab riideid algusest lõpuni ehk alates kliendi soovist kuni valmis esemeni välja. Rätsep peab tundma rõiva valmistamise tehnoloogiat, oskama käsitseda materjale ning tundma tööks vajaminevaid seadmeid ja tei...

    Loe täpsemalt »

    Juurdelõikaja

    Modelleerija

    Rõivadisainer