• Olulised momendid

    • Ohvitser on ülem, kes juhib oma üksuse või valdkonna tegevust Kaitseväes.
    • Teenistus ohvitserina tähendab pidevat valmisolekut täita erinevaid ülesandeid, juhtida inimesi ja protsesse, osaleda õppustel ja välisoperatsioonidel, vajaduse korral täita ka rutiinseid ülesandeid.
    • Ohvitseril on suur vastutus – sõjaolukorras vastutab ta nii oma alluvate kui ka paljude teiste inimeste elu ja tervise eest. Ohvitseri töö on pingeline ja vastutusrikas.
    • Ohvitser juhib alluvaid oma eeskujuga. Ohvitseride järgi hindab Kaitseväge kogu ühiskond.
  • Töö iseloom

    Ohvitser on juhtival ametikohal tegevväelane, kes juhib oma üksust lahingus, vastutab alluvate lahinguvalmiduse, distsipliini ja väljaõppe eest. Ohvitser on ühtlasi oma üksuse kasvataja, kes on oma teenistusega alluvatele eeskujuks.

    Ohvitseri teenistuskogemust ja väljaõpet näitab auaste. Enamiku riikide sõjaväes algavad ohvitseri auastmed nooremleitnandiga, kõrgeim auaste on kindral. Kõrgema auastmega kaasneb ka suurema vastutusega teenistuskoht.

    Ohvitserid jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemateks ohvitserideks. Nooremohvitserid on lipnik, nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid on major, kolonelleitnant ja kolonel, kõrgemad ohvitserid on brigaadikindralist kindralini. Maaväes juhivad rühma tavaliselt leitnandid või nooremleitnandid. Kompaniiülem, kes juhib kuni 250 alluvat võib olla leitnant või kapten. Kolonelleitnant juhib pataljoni, kuhu kuulub kuni 800 alluvat ning brigaadikindral brigaadi, kuhu kuulub 2000-5000 kaitseväelast.

    Ohvitseri ülesanne on oma tegevusala või üksuse tegevust kavandada ja juhtida. Konkreetsemad ülesanded olenevad väga palju ametikohast, üksusest ja ka väeliigist.

    Mereväeohvitser juhib oma üksuse igapäevast teenistust laeval või kaldabaasis. Olenevalt ametist ja auastmest võib ta olla spetsialiseerunud taktika või tehnika erialale. Taktikaohvitser on meresõiduspetsialist, kes juhib laeva ja selle meeskonda. Tehnikaohvitser tunneb põhjalikult laeva ehitust ning selle seadmeid.

    Õhuväeohvitser juhib üksuse tegevust õhuseire ning lennunduse valdkonnas. Lennuväljakäitajaks spetsialiseerunud ohvitser tagab kõigi lennundusega seotud üksuste tõrgeteta koostöö lennuväljal. Radari- ja sideinsenerist ohvitser vastutab radari- ja sidesüsteemide töö eest ning oskab kasutada lennunduses rakendatavaid side-, radari- ja infotehnoloogiasüsteeme.

    Maaväeohvitser juhib maaväe allüksuse tegevust ning tagab selle lahinguvalmiduse. Maaväeohvitser vastutab enamasti jalaväeüksuste tegevuse eest, kuid maaväe alla kuuluvad ka näiteks pioneerid, õhutõrje ja suurtükivägi. Olenevalt ametist võib maaväeohvitser juhtida oma üksust või täita spetsialisti tööülesandeid.

  • Töökeskkond

    Ohvitseride teenistus tähendab tegevust nii staabi- kui ka klassiruumides, väliõppustel ning välisoperatsioonidel. Kaitseväe väliõppusi korraldatakse aasta ringi ilmast sõltumata – Eestit on vaja kaitsta ka külma ja vihmaga. Samuti teenivad ohvitserid välisoperatsioonidel ning välisteenistuses NATO või teistes rahvusvahelistes staapides.

    Nooremohvitserid, kelle peamine ülesanne on ajateenijate väljaõpe, viibivad sageli sõduritega väliõppustel ja rännakutel. Vanemohvitseridest staabiohvitseride teenistus möödub eelkõige staapides, kuid ka nende teenistuses on väliõppustel, laskeharjutustel ja rännakutel oma osa.

    Teenistus mere- ja õhuväes tähendab pikka aega merel viibimist, lendamist lennuvahenditega, teenistust rahvusvahelistes üksustes.

    Väliõppustel ja rännakutel osalemiseks on vaja head füüsilist vormi. Vastutus inimeste elu eest lisab vaimset pinget. Ohvitser peab olema valmis töötama füüsilist pingutust nõudvates ja pingelistes oludes.

    Kaitsevägi annab teenistuseks ohvitserile vormi ja muu vajaliku varustuse, samuti teenistusrelva. Täpsemalt kirjeldatakse varustust kaitseministri määruses.

    Olenevalt tööülesannetest puutub ohvitser kokku erinevate kaitseväe masinate, seadmete ja relvadega. Konkreetsed töövahendid sõltuvad palju ka ametikohast. Näiteks õhuväelased kasutavad radarijaamu ning suurtükiväelased suurtükke. Staabiohvitserid kasutavad töös enamasti arvutit.

    Ohvitseri töö on ohtlik, sest väljaõppe käigus toimuvad lahinglaskmised ja lõhkamised, samuti juhivad ohvitserid üksusi välisoperatsioonidel, kus Eesti osaleb. Ohu minimeerimiseks peab ohvitser rangelt järgima ohutuseeskirjade täitmist oma üksuses.

    Ohvitseri tööaeg on reeglina 40 tundi nädalas. Päevas võib tööaeg olla pikem kui 12 tundi. Õppustel, rahvusvahelistel operatsioonidel ning eri- või sõjaseisukorra ajal võib tööaeg olla piiramata. Samuti tuleb ohvitseril olla vajaduse korral valmis tööks öösel, nädalavahetustel ning riigipühadel.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Kõrgema sõjakooli või erinevate kursuste järel ohvitser:

    • tunneb põhjalikult Kaitseväe toimimist;
    • tunneb väga põhjalikult riigikaitse ja sõjanduslikke õigusakte;
    • tunneb sõjaajalugu, -kunsti ja -eetikat;
    • tunneb lahingutegevuse aluseid, strateegiat ja oma juhitava üksuse taktikat;
    • tunneb sõjaväelise väljaõppe viise ja põhimõtteid;
    • oskab ohutult käsitseda relvi ja juhendada laskmist;
    • tunneb Kaitseväe sidepidamisviise ja -nõudeid;
    • tunneb oma üksuse juhtimise põhimõtteid.

    Lisaks on igal ohvitseril tarvis oma ametikohast tulenevaid erialateadmisi. Näiteks peab mereväeohvitser tundma miinisõja ning allveelaevatõrje põhimõtteid.

    Ohvitseridele tulevad kasuks järgmised isikuomadused:

    • julgus ja eeskujulik käitumine;
    • iseseisvus ja otsustusvõime;
    • hea stressi- ja koormustaluvus;
    • algatusvõime ja vastutustunne;
    • kiire kohanemisvõime muutuvas keskkonnas.

    Ohvitseridele kehtivad samad nõuded ja piirangud nagu teistelegi tegevväelastele. Tegevteenistusse ei saa astuda isik, kes on kuriteo eest karistatud, kes on erakonna, volikogu või Riigikogu liige või kandideerib valimistel. Samuti on piiratud ohvitseri töötamine väljaspool Kaitseväge ning ettevõtluses. Täpsemad nõuded on kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

    Samuti kehtivad ohvitserile füüsilise vormi ja tervisenõuded. Ohvitser peab aastas läbima vähemalt korra üldfüüsilise katse, milles tuleb teha toenglamangus kätekõverdusi ja istessetõuse ning joosta aja peale 3,2 km. Vajalikud nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

    Tervisenõuetele vastavust hindab arstlik komisjon, kui tegevväelane astub ametisse ning edaspidi iga kolme aasta tagant. Terviseuuringuid reguleerib valitsuse määrus.

    Enamik ohvitsere puutub kokku ka riigisaladustega. Sel juhul kehtivad neile lisatingimused. Näiteks ei anta riigisaladusele juurdepääsuluba piiratud teovõimega inimesele. Vastavad nõuded on kirjas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses.

  • Haridus ja väljaõpe

    Ohvitseril peab olema kõrgharidus. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgem sõjakool annab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise alal ja õpingute eduka lõpetamise järel antakse isikule nooremleitnanti auaste. Samuti võib ohvitseriks saada erialaohvitseride kursustel, kui on olemas kõrgharidus mõnel muul erialal ning teenistusstaaž Kaitseväes.

    Sõjakoolis on ka üheaastane nooremohvitseride kursus neile, kel on mõne muu valdkonna kõrgharidus. Üheaastase kursuse lõpetamise järel saab ohvitser jätkata kõigil kaitseväe ametikohtadel.

    Kõrgema auastme või ametikoha saamiseks eeldatakse ohvitserilt enda täiendamist. Eriala saab edasi õppida magistritasemel või rahvusvahelistel kursustel.

    Tutvu õppimisvõimalustega kutsekoolide andmebaasis ning kõrgkoolide õppekavade andmebaasis.

    Ohvitseri elukutsest huvitunul tasub üldhariduskoolis tähelepanu pöörata riigikaitseõpetusele, matemaatikale, füüsikale, ühiskonnaõpetusele ning geograafiale. Kasuks tuleb ka inglise keele oskus ja psühholoogia tundmine ning füüsiline aktiivsus. Olenevalt ametist võivad kasuks tulla ka teiste õppeainete tundmine, näiteks keemia lõhkeainete käsitsemisel või informaatika sideväelastel.

    Lisaks toimuvad ohvitseridele erinevad täiendus- ja erialakoolitused nii Eestis kui ka välismaal. Täienduskoolituste läbimine võib olla eelduseks kõrgema auastme või ametikoha saamiseks.

  • Töövõimalused

    Ohvitserid töötavad Kaitseväe või Kaitseliidu staapides või väljaõppega tegelevates üksustes. Kui peastaabid ja väeliikide staabid asuvad Tallinnas, siis väljaõppeüksused ja Kaitseliidu malevad ning teised asutused paiknevad üle Eesti.

    Töövõimalused Kaitseväes ja Kaitseliidus on väga mitmekülgsed. Riigi kaitsmiseks valmisoleku tagamise ning ajateenijate väljaõpetamise kõrval on Kaitseväes ja Kaitseliidus tarvis ka arste, juriste, tehnikuid, insenere ning teiste erialade esindajaid. Samuti osaleb suurem osa tegevteenistuses olevatest ohvitseridest vähemalt korra oma teenistuse jooksul rahvusvahelisel operatsioonil või teenib NATO staapides.

    Ohvitseri karjäärivõimalused olenevad tema tööstaažist ja täiendusõppest. Silmapaistva teenistusega ja end pidevalt täiendades on võimalik saada kõrgem auaste ning ametikoht. Samuti loovad Kaitseväes nõutud vastutustundlikkus ja distsipliin ning meeskonnatööoskus ohvitserile head tööväljavaated ka väljaspool Kaitseväge ja Kaitseliitu.

  • Sissetulek, soodustused

    Ohvitserid saavad vastavalt ametikohale kindlat põhipalka. Lisatasu võib saada täiendavate teenistusülesannete täitmise, teise tegevväelase asendamise või ka õppustel viibimise eest.

    Ohvitserid saavad aastas 35 päeva põhipuhkust. Samuti on neil õigus saada erakorralist puhkust näiteks välisoperatsioonil osalemise ajal või selle järel.

    Piisava tööstaažiga on ohvitseril võimalik pensionile minna 50-aastaselt. Samuti on ohvitseril õigus saada töövõimetuspensioni, kui ta kaotab teenistuskohustuste täitmise käigus töövõime.

    Lisaks on ohvitseridele ette nähtud tasuta arstiabi Kaitseväe meditsiinikeskustes. Sõjakooli kadetid saavad õpingute ajaks eluaseme kõrgema sõjakooli ühiselamus ja igakuist stipendiumi, mis on 2013. aastal ligemale 600 eurot kuus.

    Täpsemalt on ohvitserile kehtivad tasud ja soodustused kirjas kaitseväeteenistuse seaduses.

  • Lisateave

    Teateid ja täpsemat infot kaitseväe ülesehituse, karjäärivõimaluste ning tegevuse kohta saab Kaitseväe kodulehelt.

    Kaitseressursside Amet vahendab infot ajateenistuse ning tegevteenistuse kohta.

    Kaitseväe Värbamiskeskus korraldab Kaitseväele personali värbamist ning vahendab teateid vabadest ametikohtadest Kaitseväes.

    Kaitseliit on vabale tahtele ja omaalgatusele toetuv sõjaväeline organisatsioon, mis korraldab väljaõpet oma liikmetele.

    Kaitseväe ülesandeid ja korraldust reguleerib Kaitseväe korralduse seadus.

    Ohvitseride tööd, neile esitatud nõudeid ning Kaitseväe distsipliini ja tegevust selle vastu eksinute suhtes reguleerib kaitseväeteenistuse seadus.

    Kirjeldust on uuendatud 2013. aastal koostöös Kaitseministeeriumiga.

  • Lähedased ametid

    Päästja

    Piirivalvur. • Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus.• Piirivalvurite põhiülesanded on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine).• Nad korraldavad õhu- ...

    Loe täpsemalt »

    Politsei

    Turvatöötaja. Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega.

    Loe täpsemalt »

    Sõdur. Elukutseline sõdur on teenistuses elukutselistest kaitseväelastest koosnevas kiirreageerimisvõimega Scoutspataljonis ja osaleb välisoperatsioonidel. Sõdurina töötamiseks peab olema läbitud ajateenistus. Sõduri ...

    Loe täpsemalt »

    Allohvitser. Olenevalt väljaõppest ja ülesannetest võib allohvitser olla relvaspetsialist, oma valdkonna spetsialist (nt instruktor, meedik, logistik, autolukksepp) või ülem (rühmavanem, jaoülem), kes juhib oma üksuse võ...

    Loe täpsemalt »