Õed

Prindi Õed
  • Olulised momendid

    • Õendus on tervishoidu kuuluv iseseisev kutseala ja teadusharu (õendusteadus), mille ülesanne on aidata nii haiget kui ka tervet inimest tema tervise kaitsmisel ja taastamisel ning haiguste ennetamisel.
    • Patsiendid ja kolleegid hindavad kõrgelt neid õdesid, kes on kannatlikud, kohusetundlikud ja hea empaatiavõimega.
    • Omandatud teadmisi saavad õed rakendada eri valdkondade meeskondadega koos töötades.
    • Õed teevad oma tööd eri valdkondades: haiglates, päeva- ja tervisekeskustes, hoolekandeasutustes (hooldekodudes).
  • Töö iseloom

    Õed abistavad abivajajat tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud probleemide korral ja osalevad patsiendile suunatud taastumises. Nad aitavad haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetada teda surma lähenedes.

    Õdede tööülesanded on mitmekesised:

    • õendustegevus (näiteks haava sidumine, ravimi manustamine, süstimine);
    • arsti abistamine teatud arstiprotseduuridel (nt operatsioonil);
    • patsiendiõpetus, mis sisaldab patsiendi nõustamist, õpetamist ja juhendamist. Õde nõustab ja juhendab ka patsiendi perekonda, kuidas koduses keskkonnas haigusega või haigusest taastumise ajal toime tulla.
    • Vajalike dokumentide täitmine, kuhu on üles märgitud kõik vajalikud detailid patsiendi tervise ja selle muutumise kohta.

    Üldõde võib töötada haiglas eri valdkondades.

    Pereõed töötavad koos perearstiga. Nad korraldavad iseseisvat vastuvõttu, hindavad patsiendi terviseseisundit ja nõustavad teda terviseprobleemide korral enda pädevuse järgi, tegelevad terviseedendusega, teevad õendustoiminguid jne. Pereõdede töö on tihedalt seotud perekonna või muu sotsiaalse võrgustikuga, samuti eri valdkondade (sotsiaalvaldkond) spetsialistidega.

    Kooliõed töötavad iseseisvalt õppeasutustes. Nende töö hõlmab õpilaste tervist edendavat ja haigusi ennetavat tegevust. Samuti tuleb neil tegeleda õpilaste (aga ka koolipersonali ja lastevanemate) tervisekasvatusega ning nende tervise ja heaolu edendamisega.

    Kooliõed viivad läbi õpilaste profülaktilist läbivaatust, kaitsesüstimist ja ravitööd püsivate tervisehäiretega õpilastega. Vajaduse korral tuleb riskirühma õpilastele teha individuaalset või rühmanõustamist ja osaleda kutsenõustamisel.

    Kooliõed suunavad terviseprobleemidega õpilase vajaduse korral teiste tervishoiuspetsialistide juurde ja osutavad esmaabi õnnetuse puhul.

    Koduõdede töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud pere- või eriarstiga. Koduõdede tegevus sarnaneb haiglas töötava õe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi.

    Kõikide tervishoiuvaldkondade puhul on oluline just see, et õed ei allu arstile, vaid tegutsevad oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid usaldavad heal meelel pädevate õdede kätte tegevust, millega nad varem pidid ise tegelema või mida olude sunnil pole üldse tehtud, näiteks patsiendi õpetamine ja nõustamine. Õed näevad inimest tervikuna ega keskendu vaid haigusele. Arstid seevastu otsivad haigust, diagnoosivad ja määravad ravi.

  • Töökeskkond

    Õdede töökohaks võib olla tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus), sotsiaalvaldkonda kuuluvad asutused (hooldekodud, päevakeskused vms), kool, kodu või muu töökoht (tehas, ettevõte jne).

    Haiglas töötavad õed ööpäev läbi graafiku alusel, tavaliselt kestab valvekord 12 tundi. Töötada tuleb nii öösel kui ka nädalavahetustel. Tervisekeskustes või muudes asutustes sõltub tööaeg asutuse tööajast, kuid tavaliselt on tööpäeva pikkus 8 tundi.

    Õed kannavad töö juures vormiriietust, kuid tänapäeval ei pea see olema ilmtingimata valge kittel, vaid sageli heledates toonides mugav pükskostüüm.

    Õe töövahendite hulka kuuluvad ka ühekordsed kummikindad, et vältida nakkuste levikut protseduuride ajal. Samuti võib kokkupuude ravimite ja keemiliste puhastusvahenditega nahka kahjustada. Enda ja patsiendi kaitseks tuleb kanda olenevalt olukorrast maski, mütsi, kilepõlle.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Õde peab väga hästi tundma inimese anatoomiat, organismi talitlust ja arengut ning mõistma inimest tervikuna. Tuleb vallata kutsealast oskussõnavara, järgida kutse-eetika nõudeid ning hoida patsienditeavet salajas. Vajalikud on teadmised õendusteooriast ja -protsessist, haigustest, nende ennetamisvõimalustest, tekkepõhjustest, levikust ning ravist. Õde peab hästi kursis olema ravipõhimõtete, ravimite säilitamise, manustamise ja toimega, oskama kasutada meditsiiniseadmeid, järgima hügieeninorme ja töötervishoiu nõudeid ning suutma anda esmaabi.

    Oluline on suhtlemisoskus. Tuleb osata arvestada eri rahvusest ja usutunnistusega inimeste tervisekäitumise erinevusi. Õde peab olema võimeline suhtlema riigikeelt mitteoskavate inimestega, mistõttu on vaja osata võõrkeeli.

    Õe töös on tähtsad vastutustunne, suhtlemisoskus, korrektsus ja täpsus, teenindusvalmidus, otsustus- ja empaatiavõime ning eetiline käitumin

  • Haridus ja väljaõpe

    Õeks õppida soovijad peaksid keskhariduse omandamise ajal pöörama tähelepanu sellistele õppeainetele nagu anatoomia ja bioloogia, suhtlemis- ja perekonnaõpetus, terviseõpetus ning keemia. Vajalik on järgida tervislikke eluviise.

    Et õeks õppida, peab soovijal olema vähemalt keskharidus. Uuri õppimisvõimaluste kohta Rajaleidja koduleheltkõrgkoolide andmebaasist.

    Õe väljaõppes on väga suur osa praktilisel õppel, mis moodustab umbes poole kogu õppekava mahust. Praktiline õpe toimub erinevates tervishoiu ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes.

    Õe põhikoolituse läbinud on pädevad töötama eri tervishoiuvaldkondades.

    Õe põhiõppe lõpetanud võivad jätkata õpinguid õe erialakoolitusel või omandada magistrikraadi õe erialal või sellele lähedases valdkonnas (näiteks sotsiaalvallas). Need kaks valdkonda on omavahel väga tihedalt seotud.

    Õendusabi erialad:

    • intensiivõendus (operatsioonieelne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendustoimingud, konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine);
    • terviseõendus (koduvisiit, terviseedendus ja -koolitus, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingud, töökeskkonna hindamine, nõustamine);
    • vaimse tervise õendus (konsultatiivne vastuvõtt, õendustoimingud, perekoolitus, rühmateraapia, koduvisiit, psühhoteraapia, kriisiabi, nõustamine, diagnostikaandmete kogumine);
    • kliiniline õendus (sise- ja kirurgilise haige õendus).

    Õe kutse nõuab pidevat enesetäiendamist. Paljud tervishoiuasutused korraldavad asutusesisest enesetäiendust ise, õdede erialakoolitust pakuvad tervishoiu kõrgkoolid.

    Tervishoiu kõrgkoolid korraldavad ka täiskasvanute täiendusõpet. Täienduskursused on mõeldud nii esmatasandi kui ka statsionaarses tervishoiuasutuses töötavatele õdedele.

    Õdede täiendusõpe toimub haridusministeeriumi tegevusloaga ning sotsiaalministeeriumi ja/või Eesti Õdede Liidu aktsepteeritud koolitus- ja tervishoiuasutustes.

  • Töövõimalused

    Tervishoiusektorit on iseloomustanud viimastel aastatel kiire väikehaiglate arvu vähenemine, kvalifitseeritud kaadri nappus ja keskmisest madalamad palgad.

    Kõige rohkem töötab tervishoius praegu üldõdesid, hooldajaid ja arste. Neid on ka tulevikus rohkem vaja. Kõige suurem nõudlus ongi üldõdede järele.

    Õdedel on suured arenemisvõimalused. Karjäärivõimaluseks võib olla õe eriala koolituse läbimine.

  • Sissetulek, soodustused

    Pooltes haiglates kasutatakse põhi- ja tulemuspalga kombinatsiooni. Palgataseme määramisel võib saada otsustavaks ka juhtkonna või otsese juhi hinnang. Kõige kõrgem on õdede palk suuremate linnade ja piirkondlikes haiglates, madalaim hooldushaiglates.

    Õdede miinimumtöötasu Eestis on kokku lepitud riikliku kollektiivlepinguga, kuid tasu suurus võib asutustes erineda. Tasu oleneb ka töö olemusest ja ajast. Näiteks võib intensiivravis töötava või öövalveid tegeva õe töötasu olla kõrgem. Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates.

    Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused ja lisapuhkus. Levinud on ka töötajatele soodsate sportimisvõimaluste pakkumine.

  • Lisateave

    Eesti Õdede Liit on ametiühinguorganisatsioon, mis ühendab õenduses tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Õdede Liitu kuuluvad ka erinevate erialade õdede seltsingud.

    Eesti Õdede Liit on ka õe kutset andev organisatsioon.

    Õdede ja ämmaemandate pädevuse hindamine

    Õe kutsestandard

    Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit ETTAL ühendab ligi 3000 eri ametiga tervishoiutöötajat Eestis.

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

    Kutsealakirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Õdede Liiduga.

  • Lähedased ametid

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »

    Ämmaemand. Ämmaemand on tervishoiutöötaja, kes juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ajal, võtab vastu sünnitusi ning õpetab vanemaid vastsündinu vajadusi mõistma, teda hooldama ja toitma. Ämmaemand...

    Loe täpsemalt »