Õde

Prindi Õde
  • Olulised momendid

    • Õde osutab õendusabi. Õendusabi andmisel lähtutakse patsiendi probleemidest. Õde annab abi patsiendi vajaduste kohaselt, õendustegevus võib varieeruda.
    • Õed töötavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna alla kuuluvates asutustes – haiglates, päeva- ja tervisekeskustes ning ka hooldekodudes.
    • Eestis võib õena töötada inimene, kes on läbinud riiklikult tunnustatud koolituse ja saanud vastava diplomi või kutsetunnistuse.
  • Töö iseloom

    Õendustöö eesmärk ühiskonnas on aidata inimestel säilitada tervist, saavutada parem elukvaliteet ja enesega toimetulekuvõime tervisekahjustuse korral ning võimaldada inimesel väärikalt surra, kui tema tervise taastamine ei ole võimalik.

    Õe tegevusest, koostööst teiste tervishoiutöötajate, haige ja tema perega oleneb paljuski patsiendi paranemine.

    Õe töö on abivajaja ja tema lähedaste abistamine, toetamine, juhendamine ning õpetamine elamistoimingutel, ravi- ja uuringuprotseduuride tegemine, ravimite manustamine, patsientide hooldamine ja jälgimine. Koostöös patsiendiga koostatakse plaan, mille järgi hakatakse teda ravima ja hooldama, tema tervist edendama ning saavutatud tulemusi hindama. Plaani kuulub ka tulevaste haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine. Õde täidab pidevalt dokumente, märkides üles kõik patsiendi tervise ja selle muutumise seisukohast tähtsad üksikasjad.

  • Töökeskkond

    Õde töötab tervishoiuasutustes (haiglad, tervisekeskused), koolides ja ettevõtetes ning teeb ka koduvisiite. Haiglas töötab õde ööpäev läbi graafiku alusel. Valvekordade pikkus võib erineda (6–12 tundi). Töötada tuleb ka öösiti, nädalavahetustel, riigipühadel. Tervisekeskustes või muudes asutustes oleneb tööaeg asutuse tööajast; harilikult on tööpäev 8 tundi pikk.

    Õde kannab tööl vormirõivastust, kuid mitte tingimata valget kitlit – see võib olla ka eri toonides pükskostüüm. Õde kasutab töövahendeid, milleks on erinevad instrumendid (süstlad, nõelad, pintsetid jne) ja kaitsevahendid (kummikindad, mask, müts jne) ning arvuti, et dokumente täita. Õde puutub kokku mitmesuguste ravimite ja keemiliste puhastusvahenditega.

    Õe töö eeldab füüsilise ja vaimse koormuse talumist. Kuna oma haigustest ja allergiatest on õde üldjuhul ise väga hästi teadlik, tuleb tal olla töökeskkonna suhtes tähelepanelik.

  • Teadmised, oskused ja eeldused

    Õde peab väga hästi tundma inimese anatoomiat, organismi talitlust ja arengut ning mõistma inimest tervikuna. Tuleb vallata kutsealast oskussõnavara, järgida kutse-eetika nõudeid, hoida patsienditeavet salajas. Vajalikud on teadmised õendusteooriast ja -protsessist, haigustest, nende ennetamisvõimalustest, tekkepõhjustest, levikust ning ravist. Õde peab hästi kursis olema ravipõhimõtete, ravimite säilitamise, manustamise ja toimega, oskama kasutada meditsiiniseadmeid, järgima hügieeninorme ja töötervishoiu nõudeid ning suutma anda esmaabi.

    Oluline on suhtlemisoskus. Tuleb osata arvestada eri rahvusest ja usutunnistusega inimeste tervisekäitumise erinevusi. Õde peab olema võimeline suhtlema riigikeelt mitte oskavate inimestega, mistõttu on vaja osata võõrkeeli.

    Õe töös on tähtsad vastutustunne, suhtlemisoskus, korrektsus ja täpsus, teenindusvalmidus, otsustus- ja empaatiavõime ning eetiline käitumine.

    Õdede kutseoskusnõuded on koondatud kutsestandardisse Õde III, IV, V.

  • Haridus ja väljaõpe

    Õeks õppida soovijad peaksid keskhariduse omandamise ajal pöörama tähelepanu sellistele õppeainetele nagu anatoomia ja bioloogia, suhtlemis- ja perekonnaõpetus, terviseõpetus ning keemia. Vajalik on järgida tervislikke eluviise.

    Eestis võib õena töötada inimene, kes on läbinud riiklikult tunnustatud koolituse ja saanud diplomi või kutsetunnistuse. Pärast kõrgkooli lõpetamist taotleb õde enda registreerimist õdede registrisse, mis annab loa töötada õena.

    Otsi sobivat kooli kõrgkoolide õppekavade andmebaasist.

    Õena töötades on vaja end pidevalt arendada, ses töös kasutatavad ravimid, seadmed ja meetodid uuenevad pidevalt. Igal õel on kohustus osaleda igal aastal vähemalt 60 tundi töökoolitusel.

    Töökoolitust korraldavad tervishoiuasutused ise, samuti muud õppeasutused.

    Pidev enesetäiendamine on vajalik, et olla kursis kutseala arengu ja muutustega. Erialakoolitusi korraldavad peale kõrgkoolide erialaühingud ja haiglate juures töötavad koolituskeskused.

    Peale õe põhikoolitust võib jätkata õpinguid eriõe õppekaval, kus spetsialiseerutakse kitsamale õenduse erialale (kliiniline, vaimse tervise, tervise- ja intensiivõendus). Samas saab jätkata õpinguid õe või sellele lähedase kutse- või eriala magistriõppes.

  • Töövõimalused

    Eesti tervishoius on õdesid tarvis pidevalt ja neil on lihtne tööd leida. Õdede karjäärivõimalused on laiad. Õde võib töötada erinevatel tervishoiutasanditel nii spetsialisti kui ka õendusjuhina.

    Osakonna ülemõde võidakse edutada haigla ülemõeks ja tervishoiuasutuse juhatuse liikmeks.

  • Sissetulek, soodustused

    Pooltes haiglates kasutatakse põhi- ja tulemuspalga kombinatsiooni. Palgataseme määramisel võib saada otsustavaks ka juhtkonna või otsese juhi hinnang. Kõige kõrgem on õdede palk suuremate linnade ja piirkondlikes haiglates, madalaim hooldushaiglates.

    Õdede miinimumtöötasu Eestis on kokku lepitud riikliku kollektiivlepinguga, kuid tasu suurus võib asutustes erineda. Tasu oleneb ka töö olemusest ja ajast. Näiteks võib intensiivravis töötava või öövalveid tegeva õe töötasu olla kõrgem.

    Põhisoodustused on koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Üsna laialdaselt hüvitatakse mobiiltelefoni kasutamise kulud, mõnel pool pakutakse soodsaid sportimisvõimalusi jms.

  • Lisateave

    Eesti Õdede Liit on ametiühinguorganisatsioon, mis ühendab õenduses tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Liitu kuuluvad ka erinevate erialade õdede seltsingud (psühhiaatria-, laste- hambaravi-, pere-, erakorralise meditsiini, neuroloogia-, kodu- ja oftalmoloogiaõdede seltsingud). Liit annab ka õekutse.

    Õe kutsestandard

    Ametikirjeldust on uuendatud 2012. a koostöös Eesti Õdede Liidu spetsialistidega.

  • Lähedased ametid

    Füsioterapeut. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning seeläbi osalemist tavapärases elus. Füsioteraapia tegemiseks on tänapäeval kasutusel palju erinevaid tehnika...

    Loe täpsemalt »

    Ämmaemand. Ämmaemand on tervishoiutöötaja, kes juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ajal, võtab vastu sünnitusi ning õpetab vanemaid vastsündinu vajadusi mõistma, teda hooldama ja toitma. Ämmaemand...

    Loe täpsemalt »