Nahatöötlejad ja nahktoodete valmistajad

Prindi Nahatöötlejad ja nahktoodete valmistajad
  • Olulised momendid

    • Nahatööstuse tehnoloogia ja seadmete areng eeldab töötajalt õpivõimet ning tahet areneda.
    • Nahatööstus on mitmekesine – toodetakse jalatseid, pargitakse karusnahku, rõivaid, kotte ja muud.
    • Nahatöö tegijad võivad kutsealal tegeleda mitme nahatööga seotud ametiga korraga.
  • Töö iseloom

    Nahatöötlejad, nahktoodete valmistajad ja parandajad tegelevad naha töötlemisega ning nahktoodete valmistamise ja parandamisega. Tegemist on paljuski käsitööga nii nahktoodete valmistamisel kui ka parandamisel.

    Nahatöötlejate kutseala on mitmekesine ja sisaldab erinevaid ameteid. Eripära järgi võib nahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja amet olla järgmine.

    Toorkarusnaha ettevalmistajad valmistavad ette karvkattega toornahku rõivaste ja muude toodete valmistamiseks. Nende ülesanne on toornahku sortida ja praakida ning seejärel ette valmistada – eemaldada liha, rasv, vajaduse korral karvkate.

    Karusnaha ja naha ettevalmistusmasinate operaatorid töötavad masinatega. Masinate abiga eemaldavad nad toorkarusnahkadelt pikad karmid karvad, pügavad karvkatte vajaliku kõrguseni ja värvivad, venitavad ning siluvad ettevalmistatud toorkarusnahku. Ametinimetuseks võib olla masinaoperaator, toornahkade valmistamise masinaoperaator, parkimise masinaoperaator.

    Parkalid valmistavad toornahkadest pargitud nahka. Nad pügavad aluskarvad vajaliku pikkuseni ja seejärel pargivad nahka.

    Köösnerid valmistavad karusnahast rõivaid, nagu kasukad, jakid, mantlid, mütsid jne. Nemad kasutavad toorkarusnaha ettevalmistaja ja nahaparkali eeltöödeldud materjale.

    Nahktoodete lekaalide valmistajad ja juurdelõikajad valmistavad lekaale ehk šabloone ning lõikavad nahka rõivaste, kinnaste ja mitmesuguste nahktoodete valmistamiseks. Nende ülesanne on lekaalide joonestamine ja väljalõikamine. Ametinimetuseks võib olla ka rõivaste juurdelõikaja, kinnaste juurdelõikaja, lekaalide valmistaja.

    Jalatsivalmistajad teevad ning parandavad jalatseid. Nende ülesandeks on jalatsidetailide juurdelõikamine masinatel, ettevalmistamine, kokkuõmblemine, viimistlemine ja komplekteerimine. Nende tööks võib olla ka selliste toodete valmistamine nagu sadulad ja hobuseriistad, kotid, kohvrid ja muu.

    Kingsepad parandavad nahast ja kunstnahast jalanõusid, naiste- ja meestekingi, saapaid. Samuti teevad nad pisiparandustöid tekstiilist ja nahast toodetele: kotid, püksirihmad, kindad jms.

    Sadulsepad tegelevad pehme mööbli või pehmenduselementide, näiteks pehmete käetugede valmistamise, remontimise ja restaureerimisega.

    Nahktoodete valmistajad teevad mitmesuguseid nahast tooteid või nende osi konkreetse tööjuhendi järgi, näiteks karpe, kella- ja püksirihmu, raamatuümbriskaasi, prillitoose, mobiilikotte, muid kotte jms.

    Nahatöö käsitöömeistrid valmistavad nahast ainulaadseid käsitööesemeid ja tootesarju.

    Olenevalt töökohast võivad nahatöötegijad nende ametite seast sageli tegeleda mitme eelnimetatud tööga korraga.

  • Töökeskkond

    Nahategijate töökeskkond oleneb väga palju ametist. Toorkarusnahkade ettevalmistajad, parkalid ja lekaalide valmistajad töötavad sageli suurtes tööstusruumides. King- ja sadulsepad töötavad enamjaolt väikestes töökodades.

    Näiteks parkalite, naha ettevalmistajate tööd võib iseloomustada mõningane müra, nahatolm, viimistlusel tekkinud kuumus ja aurud. Ometi nüüdisaegses töökeskkonnas nahatolmu, kuumust ega auru esineda ei tohiks. Puhta õhuga ja tolmuta keskkonna tagab ventilatsioonisüsteem. Köösneri tööruumides võib siiski esineda villatolmu.

    Nahatöötlejate töö võib olla füüsiliselt raske, eriti parkalite, lekaalide valmistajate ja juurdelõikajate ning töötlejate puhul, käsitööliste ja kingseppade puhul aga vähem. Nahatöötlejate töövahendite hulka võivad kuuluda tööpingid, käsitööriistad, õmblusmasinad ja muud masinad, nagu augustajad, sirgendajad. Samuti kasutavad nad liimi, värve, neete ja trukke, kingsepad kontsaplekke ja muid abivahendeid.

    Tööd tehes kantakse tavaliselt põlle. Kindaid ja respiraatoreid kasutatakse üldiselt erandjuhul, sest mürgiste kemikaalide kasutamine on tänapäeval möödanik ja keelatud. Näiteks parkal aga kannab lisaks põllele ka jakki ja pükse.

    Töökeskkonna ja -iseloomu tõttu peaksid nahatöötlejad ettevaatlikud olema nii ohtude kui ka teatud tervisehädade suhtes. Tolmuga kokku puutuvaid nahatöötlejaid ohustavad allergia ja hingamisteede haigused.

    Masinatega töötajate puhul on ohtlik sundasendis töö, mis võib põhjustada käte ja õlgade ülepingesündroomi. Masinate taga tuleb ettevaatlik olla ka traumaohu tõttu. Ometi on tänapäeva töötervishoiu nõuetele vastavas tehases kutsehaigusi vähe.

    Töögraafik sõltub tavaliselt ettevõttest. Üldjuhul töötavad nahatöölised vahetusteta 8 tundi päevas, kuid olenevalt ettevõttest võib esineda ka vahetustega töötamist.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Nahatöötegijad peaksid teadma nahatootmise ajalugu, tundma nahatöö tehnoloogiaid ja nahkmaterjalide eripära ning valdama kutseterminoloogiat. Vajalikud on tööohutuse, -hügieeni, ‑tervishoiu, esmaabi ja jäätmekäitlusalased teadmised. Toodang peab olema valminud võimalikult loodussäästlikult. Vajalik on ka kutsealaga seonduvate õigusaktide ja majanduse põhimõistete tundmine ning dokumentatsiooni lugemise oskus.

    Nahatöötegijad peaksid oskama kasutada tööks vajalikke eriotstarbelisi masinaid. Vajalik oskus on jooniste järgi toodete kokkupanek, käsitsi- ja masinõmblemine, lisandite võimanuste, nagu nööbid, trukid, needid, lukud, kinnitamine.

    Vajalikud on teadmised ameti eripäradest. Näiteks jalatsivalmistajatele tuleb kasuks ortopeediliste iseärasuste tundmine. Vajalikud on ka loogiline mõtlemine, osade ja terviku üheaegne tunnetamine, materjalitunnetus, tehniline mõtlemine, toodangu sihtrühma tundmine.

    Nahatöö eeldab keskendumisvõimet, hoolikust, täpsust, kannatlikkust, püsivust ja iseseisvust. Samas tuleb abiks ka meeskonnatööoskus. Tähtis on liigutuste kiirus, täpsus ja sõrmede osavus. Eelise annab loomingulisus.

    Nahatöötegijad peaksid suutma kohaneda kiirete tööperioodidega ja vahelduvate tööülesannetega. Nahatööstuse tehnoloogia areng ja tootmises kasutavate masinate uuenemine eeldab töötajalt õpivõimet.

    Kasuks tuleb hea vorm ja vastupidavus pingeliseks ning sageli sundasendis töötamiseks. Nahatöötegijad võiksid olla koordinatsioonihäiretest priid, sest töötada tuleb üheaegselt mõlema käega. Samuti eeldab töö laitmatut värvinägemist.

    Nahatöö tegijatel võinahast toodete valmistajal on võimalik taotleda kutsestandardit. See näitab töötaja oskusi ja võib olla abiks töö otsimisel, tasustamisel või oma toodangu müümisel. Lähemalt kutsesüsteemi ja standardi kohta loe Kutsekoja kodulehe alamlehtedelt rahvakunsti- ja käsitöömeistrile nahatöö alal. Oma kutsestandard on ka sadulseppadel.

  • Haridus ja väljaõpe

    Eestis õpetatakse mitmel pool nahatöötlemisega seotud erialasid, enamasti kutseõppeasutustes, kuid ka rakenduskõrgkoolides. Otsi sobivat õppeasutust kutsekoolide veebilehelt või Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist.

    Mitmed nahatöötlemise ja nahktoodete valmistamisega tegelevad ettevõtted koolitavad oma töötajad ise välja. Kohapealne väljaõpe ettevõttes kestab 6–12 kuud.

    Nahatöötegijatel on võimalik oma oskusi täiendada ka koolitustel, mida korraldavad koolituskeskused või muud õppeasutused. Enamasti on aga koolitused pühendatud nahaga seotud käsitööle, mitte tootmistegevusele.

    Koolinoored, kes soovivad tulevikus asuda tööle nahatöö erialadel, võiksid üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata käsitööle, kunstiõpetusele ja teistele loomingulisust ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

  • Töövõimalused

    Nahatööstus kuulub õmblus- ja tekstiilitööstusse, mis on Eestis suuresti välisturule suunatud tööstusharu. Tavaliselt on nahatööstusettevõtted keskendunud kindlale tegevusalale, olgu selleks nahkrõivaste, karusnahkade, jalanõude, galanteriikauba tootmine.

    Toorkarusnahkade ettevalmistajad ja parkalid töötavad enamasti suurtes ettevõtetes, tööstuses. Palju on aga väikseid ettevõtteid, kus saavad tööd köösnerid, sadulsepad, juurdelõikajad, nahktoodete valmistajad. Sadulsepad leiavad tööd näiteks pehmemööbli tootjate juures, auto- ja lennukitööstuses, laevaehituses ja teistes ettevõtetes, kus polsterdatakse tooteid.

    Kingsepad töötavad põhiliselt väikestes töökodades. Paljud kingsepad ja nahatöömeistrid töötavad FIE-na, kust on võimalus areneda väikeettevõtjaks ja miks mitte veel kaugemalegi.

  • Sissetulek, soodustused

    Nahatööstuse ettevõtted tasustavad oma töötajaid põhiliselt tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem, kus tasu koosneb põhi- ja tulemuspalgast mõlemast.

  • Lisateave

    Nahktoodete valmistajate
    ja parandajate tööle on lähedased tekstiilitööstusega ametid, mis nõuavad
    sarnaste tehnoloogiate tundmist ja samasuguseid oskusi: tekstiiliseadmete
    operaator, riidemasinate operaator, õmbleja.

    Kutsesüsteemi ja standardoskuste kohta on lähemalt kirjas Kutsekoja kodulehe alamlehel rahvakunsti- ja käsitöömeistrile nahatöö alal. Oma kutsestandard on ka sadulseppadel.

    Nahakunsti käsitöömeistritele väljastab kutsetunnistusi Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

    Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtteid ühendab Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit.

    Parkimisprotsesse on kirjeldatud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-õppe arenduskeskuse nahatööle ja parkimisele pühendatud veebilehel.

    Parkimist kodustes tingimustes on kirjeldatud lambakasvatusele keskenduva MTÜ Maavillase kodulehel.

    Samuti on kodust parkimist kirjeldatud talu Lambawärk kodulehel.

    Kirjeldust on uuendatud 2012. aastal koostöös nahakojaga OÜ Manlund ja Kuressaare Ametikooliga.

  • Lähedased ametid

    Tekstiiliseadmete operaator

    Riidemasinate operaator

    Õmbleja. Õmbleja liidab masinate ja seadmete abil tekstiilist detailid täielikult või osaliselt kokku. Töökeskkond võib olla tavalisest mürarikkam ja õmblusmasinatest tekkinud soojuse tõttu kõrgema temperatuurig...

    Loe täpsemalt »