• Olulised momendid

    • Müüjad on klienditeenindajad, kes töötavad jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes.
    • Hea kontakti saamiseks klientidega on vajalik teenindus- ja koostöövalmidus. Töö nõuab korrektset välimust.
    • Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Rahaga arveldamine omakorda eeldab täpsust ja matemaatilist võimekust.
    • Tööväljavaated on head, sest kaubandussektorit iseloomustab süvenev tööjõupuudus, eriti kassapidajate nappus.
  • Töö iseloom

    Kutsealal võib eristada selliseid ameteid nagumüüja, klienditeenindaja, kassapidaja, kassiir, müüja-operaator, müüja-konsultant, müüja-kassapidaja, kioskimüüja, tänavamüüja.

    Müüja-klienditeenindaja põhilised tööülesanded on kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks, kaubaväljapanekute korrastamine ja uuendamine, kauba varustamine hindadega, klientide nõustamine, teenindamine ja arveldamine klientidega.

    Väiksemates kauplustes tegeleb müüja ka kauba tellimisega järgmiseks päevaks. Kauba vastuvõtmisel jälgib müüja, et kaubakogused vastaksid saatedokumentidele ja kaup oleks kvaliteetne. Müüja peab tundma müügil olevat kaupa ning oskama klienti nõustada selle otstarbe, koostise, kvaliteedi, kasutamise ja hooldamise küsimustes.

    Klienditeenindamine on müüja töökohustustest kõige tähtsam, sest kliendi soovide täitmisest oleneb kaupluse läbimüük. Müügil oleva kauba tundmine on müüja esmane kohustus. Müüja peab tundma kaubandusseadusi ja teavitama klienti kauba garantiitingimustest ja pretensioonide esitamise korrast. Kauba eest tasumisel võtab müüja kliendilt vastu sularaha või arveldab pangamaksekaardiga. Müüja töö kvaliteeti näitavad püsiklientuuri kujunemine ja läbimüügi kasv.

    Kassapidaja, kassiiri ülesanne on sisestada kaup müügiprogrammi, koostada kliendile arve ja arveldada kliendiga sularahas või pangakaardimaksena ning väljastada kliendile ostutšekk. Olenevalt kaubandusettevõtte eripärast võib kassiiri ülesanne olla ka kauba arve väljastamine, mille alusel klient tasub pangaülekandega. Vahetustega töö korral tuleb kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ja selle lõppedes. Töötamine kassapidajana nõuab täpsust ja raha käitlemise nõuete ranget täitmist.

  • Töökeskkond

    Kuna müüjad suhtlevad pidevalt klientidega, peab töökeskkond olema väga puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma ka kliendile meeldivalt ja turvaliselt.

    Olenevalt sellest, millist kaupa müüakse, varieeruvad ka töötingimused. Suurem füüsiline koormus on näiteks ehituskauba müüjatel, kus tuleb kaupa tõsta ja vajaduse korral aidata kliendil see autosse toimetada.

    Kassapidaja töö toimub istudes, kasutada tuleb küllalt ühetaolisi liigutusi. Kassapidajad peavad kindlasti hoolt kandma oma selja ja õlavöö tervise eest.

    Müüjal-konsultandil peavad olema põhjalikumad teadmised kaubagrupist, mida ta müüb (elektroonika, ehituskaup, garderoobikaup, parfümeeria ja kosmeetika, tarbekeemia, majatarbed, kantseleikaup, toidukaup, masinad ja seadmed, mööbel, sisustustekstiil).

    Kioski- ja välimüük on keerukam selle poolest, et sageli tuleb arvestada muutuvate ilmaoludega ning ohuga külmetuda.

    Müüjate põhilised töövahendid on kassaaparaat, kaarditerminal, triipkoodilugeja, rahakontrollimisseade, rahalugemisseade, kaalud, külmseadmed ja muu kauba käitlemiseks vajalik tehnika (nt grill- ja mikrolaineahi, lihasaag, juustulõikur, viilutaja, kilepakendaja, hinna- ja tekstipüstol, koguselugeja, kaubakärud ja tõstukid, nõudepesumasinad jm). Järjest suuremat rolli müüja töös mängib infotehnoloogia, mille abil saab jälgida ja optimeerida kauba müüki ning logistikat. Enamik kaupa on varustatud triipkoodiga ja kaupluse laod ning kassad triipkoodilugejatega. Kasutusel on elektrooniliselt juhitavad külmutusseadmed, elektronkaalud, külm- ja kuumtöötlustehnika, vaakum­pakendamine ja muu nüüdisaegne aparatuur. Suurematel kauplustel on internetis oma koduleht, mille kaudu vahendatakse pidevalt infot kaupluse ja kauba kohta.

    Müüja tööaeg oleneb müügikoha lahtiolekuajast. Suuremates kaubandus­ettevõtetes toimub töö enamasti graafiku alusel vahetustega, mis eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riigipühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning üksikutes kauplustes ka öisel ajal.

  • Teadmised, oskused, isikuomadused

    Müüja peab tundma majanduse aluseid, kutsetegevust reguleerivaid õigusakte ja töökeskkonna ohutust. Vajalik on suhtlemis-, arvuti- ja keeleoskus. Kasuks tulevad teadmised asjaajamisest ja juhendamisest.

    Müüjal peavad olema teadmised ja oskused

    • klienditeenindusest ja müügitehnikatest;
    • kaubast, mida kauplus müüb;
    • kauba müügiks ettevalmistamisest ja selle väljapanekust;
    • kassatööst ja raha käitlemisest;
    • turundusalased algteadmised (sh hinna kujunemine, reklaam jne);
    • töövahendite, seadmete ja masinate ohutust kasutamisest ning esmasest hooldusest.

    Müüja töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ning võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele ja tähelepanu jagada. Vajalikud eeldused on iseseisvus ja enesekehtestamine. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, sallivus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlus- ja väljendus­oskus. Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Rahaga arveldamine omakorda eeldab täpsust ja matemaatilist võimekust. Hea kontakti saamiseks klientidega on vajalik teenindus- ja koostöövalmidus. Töö nõuab korrektset välimust.

    Ettevõtjate hinnangul on müüja töös kõige vajalikumad suhtlus- ja keeleoskus ning tööohutus- ja töötervishoiuteadmised. Müüja peab oskama suhelda erineva haridustaseme, huvide ja nõudlusega klientidega. Põhioskustest on tähtsamad müügitöö- ja klienditeenindusoskused ning toodete tundmine. Isikuomadustest hinnatakse enam empaatiavõimet, sallivust, keelelist võimekust, füüsilisi omadusi ja kohusetunnet.

    Müüjate kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Müüja I, II, III. Müüja-konsultant III.

  • Haridus ja väljaõpe

    Müüjaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal.

    Uuri õppimisvõimaluste kohta kutsekoolide veebilehelt.

    Õppida saab põhi- ja keskhariduse baasil. Õpitakse klienditeenindust, toidu- ja tööstuskauba tundmist, müügiõpetust ja kaubandusseadusi, hügieeni- ja puhastus­õpetust, kaubandusseadmeid ja -sisustust, kaubaarvestust ja aruandlust, asjaajamist, erialaseid võõrkeeli, kassaõpetust ja rahakäsitsemist, majanduse, ettevõtluse ja turunduse aluseid, pakkimisõpetust, laomajandust ja logistika aluseid.

    Kui soovid tulevikus asuda tööle müüjana, tuleks üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja terviseõpetusele.

  • Töövõimalused

    Müüjad töötavad kaubamajades, kauplustes ja teistes kaubandusega tegelevates ettevõtetes, samuti turul ja kioskites. Kassapidaja amet võimaldab oma selgepiiriliste tööülesannete tõttu saada tööle ka täisealistel noortel, kellel on vähem töökogemust. Seda põhjusel, et vilumus tekib just pideva töö käigus. Hooajatööna on noortel võimalik töötada müüjana ka turul ja välikioskites. Müüjate töövahendus on sage, sest tööjõu voolavus on selles valdkonnas suur. Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist müüjaks-konsultandiks, administraatoriks, vahetusevanemaks, teenindus- ja müügijuhiks.

    Kaubandussektorisse kuuluvad jae- ja hulgimüügiettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ning nende varuosade ja mootorikütuse müügi ettevõtted ehk sõidukikaubandusettevõtted.

    Tööväljavaated on head, sest kaubanduses luuakse pidevalt uusi töökohti ja vajatakse uusi töötajaid. Seda ka põhjusel, et enamik müüjaid on naised ning neid vajatakse ka lapsehoolduspuhkusele minevate töötajate asemele.

  • Sissetulek, soodustused

    Suurem osa kaubandusettevõtetest kasutab kombineeritud palgasüsteemi, mis koosneb kindlast kuupalgast ja tulemustasust. Vähem on kasutusel ainult põhi- või tulemuspalga maksmine.

    Müüja palk oleneb kaubandus­ettevõttest, läbimüügist, aga ka piirkonnast. Lisateenistuseks on ületundide eest saadav tasu.

  • Lisateave

    Müüja kutsekvalifikatsiooni andev organ on Eesti Kaupmeeste Liit.

    Eesti Kaupmeeste Liitu kuuluvad Eesti Vabariigis tegutsev jae- või hulgikaubandusettevõte. Liidu tegevuse eesmärk on esindada ja kaitsta liidu liikmete huve seaduste väljatöötamisel, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel.

    Kirjeldust on uuendatud 2015. a koostöös Eesti Kaupmeeste Liiduga. Konsultandid: EKL-i tegevdirektor Marika Merilai ja kutseõpetaja (Tartu Kutsehariduskeskus) Edda Sõõru.

  • Lähedased ametid

    Administraator

    Reisibürootöötaja

    Kinnisvaramaakler. Kinnisvaramaakler vahendab tasu eest kliendile kinnisvara ostu-, müügi- ja üüritehinguid ning nõustab kinnisvaraküsimustes. Aktiivne müügitöö, kliendisuhete loomine ja hoidmine kuulub maaklerite igapäevaste ...

    Loe täpsemalt »

    Kindlustusagent. Kindlustusagent annab kindlustusliikide nõu ja sõlmib klientidega kindlustuslepinguid. Kindlustusagent on oma ala asjatundja ja suudab teadmisi ka kliendile arusaadavaks teha. Edukas kindlustusagent on osav suhtleja.

    Loe täpsemalt »

    Kelner. Kelner/ettekandja (edaspidi: kelner) on klienditeenindaja toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi, peoteenindusfirma). Kelnerit ja ettekandjat võib pidada firma visiitkaardiks – neil on oluline ro...

    Loe täpsemalt »